InfoHub Logo

Qazirgi zamanda «bala tárbıeleý» degenimiz ne? Jeke tulǵany tárbıeleýde eń mańyzdy oryn alatyn, eń aldymen, aınalasyndaǵy adamdardyń minez-qulqy men júris-turysy. Eń sheshýshi ról atqaratyn – bizdiń, eresekterdiń júris-turysy men kórsetetin ónegesi. Barlyq balalardyń damýyna jaǵdaı jasaýǵa baǵyttalǵan bilim berý prosesi men tárbıeleý prosesi ár balanyń damýy úshin onyń qaıtalanbas daralyǵyn eskere otyryp qurylýy kerek.

Sonymen qatar bala tárbıeleýde bastapqy komponent retinde balanyń qajettilikteri men motıvteri, ózin-ózi tárbıeleýge, ózgerýge degen belsendi ári júıeli ishki sanaly umtylystaryn da eskerý kerek. Zamanaýı pedagogıkalyq proseste bilim berý men tárbıeleý uıymdasý kerek. Ol pedagog pen balanyń ózara baılanysyna negizdelgen uıymdasqan, basqarylatyn proses bolýy qajet. Bala tulǵasynyń ómir súrý barysynda áleýmettenýi, kásibı keńistikke ıntegrasıalanýy mektep tabaldyryǵynan, sabaqtan tys qosymsha kýrstar men úıirmelerden bastaý alady. Sondyqtan bilim berý mekemeleri qazirgi zamanda bolyp jatqan prosesterdi der kezinde jáne tıimdi túrde eskerip otyrýy, týyndaǵan problemalardy kórýi, ýaqytynda sheshýi jón. Ol problemalardy sheshý joldary sapaly ózgeristerge alyp kelýi jáne qazirgi zamanǵy shyndyqqa sáıkes bolýy kerek.

Zamanaýı tárbıeniń maqsaty – túbegeıli, stadartty emes, erekshe sheshim qabyldaýǵa qabiletti tuǵa tárbıeleý. Tárbıe berýde tulǵanyń rýhanı, adamgershilik turǵysynan qalyptasý problemasyn da eskerý kerek. Óıtkeni qazirgi ósip kele jatqan jas urpaqta qundylyqtar júıesi basqa, qundylyqtyń baǵyt-baǵdary ózgergen. Mektep, qosymsha bilim berý mekemeleri men úıirmeler, otbasynyń birigip, ıntegrasıalanǵan bilim berýi tulǵanyń qalyptasýy men tárbıe alýynda erekshe mańyzǵa ıe. Tulǵanyń rýhanı, adamgershilikti turǵyda damýyn saqtaý úshin tárbıeleý prosesiniń mazmuny  otansúıgishtik, áleýmettik yntymaqtastyq, azamattyq sanalylyq, otbasy, eńbek pen shyǵarmashylyq, ǵylym, dástúrli din sıaqty negizgi qundylyqtarǵa baǵyttalýy qajet.

Alaıda, biz qazirgi zamanǵy balany sóz etip otyrǵandyqtan qoǵamnan basqa bala tárbıesine ǵalamtordan, teledıdar men kınodan keletin aqparattyń úlken aǵyny da áser etetinin eskerý kerek. HH ǵasyrda buqaralyq aqparat quraldary adam ómirindegi mańyzdy ornyn birjola aldy. Birinshiden, burynnan bar  – gazet, radıoǵa qosa jańa quraldar – teledıdar men ınternet paıda boldy. Olardyń bizdiń ómirimizge tereńdep kirgeni sonsha, tipti búgin teledıdpr men ınternetsiz ómirimizdi elestete almaımyz. Aqparattyń dástúrli de, jańa da quraldarynan adamdarda kózqaras qalyptastyra alatyn belgili bir qundylyqtar nasıhattalady. Al, buqaralyq aqparat quraldary adamdarǵa  jaǵymdy ǵana áser etpeıdi, zıanyn da tıgizedi.

• Jaqsy jaqtary: BAQ álemde bolyp jatqan barlyq oqıǵalar týraly aqparat taratady; adamdardyń jalpy mádenıetin, onyń ishinde saıası mádenıetin kóteredi; bılik pen turǵyndar arasyndaǵy ózara aqparat almasýdy qamtamasyz etedi; áleýmettik shıelenisti jeńildetedi.
• Jaǵymsyz jaqtary: BAQ ar-ojdan, uıatqa qaıshy keletin aqparat kózi; zamanaýı serıaldar, fılmder, tipti múltfılmderde de zorlyq-zombylyq, kúsh kórsetý oryn alady; eresekterdiń sýbmádenıeti balalardyń sýbmádenıetin yǵystyrady; jasóspirimderge arnalǵan baǵdarlamalardyń sany da sapasy da tómen; eń bastysy – balalarǵa, jasóspirimderge, eresekterge arnalǵan otandyq, ulttyq rýhta túsirilgen baǵdarlamalardyń ornyn batys mádenıeti men qundylyqtarynyń úlgileri basýda.

Otandyq BAQ maqala jarıalap, jýrnal, baǵdarlama shyǵarǵanda balalar men jasóspirimderdiń jan-jaqty bilimin keńeıtip, parasat, mádenıet deńgeıin kóterýdi, kitap oqýdy nasıhattaýy abzal. Keıbir kásip ıelerine tıimsiz ekenine qaramastan, bul máseleni sheshý kerek. Bizdiń óskeleń jas urpaq salaýatty ómir salty, ómirden laıyqty ornyn tapqan ıntellektýaldy potensıal, kisilik pen rýhanı tereńdik  sıaqty qasıettermen sıpattalýy kerek.

Sonymen zamanaýı adam tárbıesi degendi tulǵanyń qalyptasýy men damýyna yqpal etý dep túsinemiz. Pedagog tulǵany qalyptastyrýshy faktor retindegi áleýmettik ortanyń rólin bilý kerek. Balanyń tulǵa retinde damýyna, zamanaýı mádenıetke teń múshe retinde kirýine yqpal etetin qorshaǵan ortanyń jıyntyq jaǵdaılaryn, áleýmettik qundylyqtar júıesin eskerý kerek.

Sonymen qatar zamanaýı tárbıe berý prosesi ár balaǵa jeke tárbıe, jeke kózqaras qalyptastyrýdy talap etedi. Zamanaýı bilim men tárbıe berý isinde pedagog ár balanyń sózine qulaq salyp, ózdiginen qalyptasqan derbes pikirdi qoldaýy, bir jaqty baǵa bermeı, kez kelgen ózge pikirdi de qabyldaýy  qajet.

Oıymyzdy qorytyndylaı kele A. S. Makarenkonyń sózin eske alǵymyz keledi: «Adamdy bári de tárbıeleıdi: adamdar, zattar, qubylystar, biraq eń aldymen ol – adamdar. Birinshi kezekte – ata-analar men pedagogtar. Ózin qorshaǵan kúrdeli álemmen birge bala kóptegen qarym-qatynasqa túsedi. Olardyń árqaısysy damı otyryp, basqa qarym-qatynasqa ulasady, balanyń óziniń fızıkalyq, rýhanı ósýimen kúrdelene túsedi.

Bul «beıbereketsizdik» esepsiz, retsiz bolyp kóringenimen, ár sátte balanyń boıynda ózgeristerdiń bolýyna áser etedi. Bul damýdy baǵyttap, basqarý – tárbıeniń maqsaty.»

---