InfoHub Logo

Qazirgi tańda óskeleń urpaqty óz halqynyń tarıhy men tegin, salt-dástúrin, tilin, bilimin, adamı qasıetti tereńnen túsine alatyn shyǵarmashylyq tulǵa etip tárbıeleý - zaman talaby men qoǵam qajettiligi bolyp otyr.

Qazaqstan Respýblıkasynyń «Bilim týraly» Zańyna sáıkes «Bilim berý júıesiniń basty mindeti – ulttyq jáne jalpy adamzattyq qundylyqtar, ǵylymmen praktıka jetistikteri negizinde jeke adamdy qalyptastyrýǵa, damytýǵa jáne kásiptik shyńdaýǵa baǵyttalǵan sapaly bilim úshin qajetti jaǵdaılar jasaý; jeke adamnyń shyǵarmashylyq, rýhanı jáne kúsh-qýat múmkindikterin damytý, adamgershilik pen salaýatty ómir saltynyń berik negizderin qalyptastyrý, daralyqty damytý úshin jaǵdaı jasaý arqyly oı-órisin baıytý». .

Ulttyq mádenı qundylyqtardy  qarapaıym tilmen túsindirer bolsaq,  belgili bir ultqa tán adamı qadir-qasıet, halyqtyń san ǵasyrlar boıy jınaqtalǵan ulttyq rýhanı jáne materıaldyq qundylyqtary.

Adamdardyń boıynda qalyptasqan ımandylyq qadir-qasıetter rýhanı qundylyqtarǵa, al adamdardyń qolymen jasalǵan tutyný zattary men kásibi materıaldy qundylyqtarǵa jatady.

Ulttyq qundylyqtardyń árbir halyqtyń ómirinde alatyn orny ózgeshe ekeni belgili. Sondyqtan da árbir jańa urpaq úshin mándi tárbıe – ulttyq turǵydaǵy tárbıe úlgisi bolyp tabylady. Óıtkeni, munda tárbıeniń negizin ǵasyrlar boıy qalyptasyp kelgen asyl rýhanı qundylyqtar jáne bıik izettilik pen moraldyq turǵysyndaǵy urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp jatatyn, adamnyń adamdyq qasıetin nyǵaıtyp ári asyldandyra túsetin, halyqtyń danalyq ómir–saltynan týyndap otyratyn buljymas erejeler men qaǵıdalar quraıdy.

Ózimizdi ózimiz baǵalaı bilýge bet burý–ulttyq baılyǵymyzdy ıgerý, ulttyq sanamyzdy damytý. Ulttyq qundylyqtardy iriktep, oqytý prosesine engizý arqyly ulttyń tunyp turǵan asyl muralyq rýhanı baılyǵynan bolashaqta el bıleıtin urpaqtardy sýsyndatyp, otbasynda da, bilim salasynda da ultjandylylyq pen otanshyldyqqa baýlycaq, eli men jerin kóziniń qarashyǵyndaı qorǵaıtyn óz halqyna janashyr, patrıot tulǵalardy tárbıelep shyǵarý ábden múmkin..

Óz ultyn qadirlep-qasterlegen, ult qadirin bilgen azamattyń biri J.Aımaýytov: «Men halyqqa kindigimmen baılanyp qalǵanmyn. Ony úze almaımyn. Úzý qolymnan kelmeıdi» - dese, Syrym Datuly: «Men aǵaıyndy ekeýmin: biri - ózim, ekinshisi-halqym» - deıdi.

Ultymyzdyń kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri Mustafa Shoqaı bolsa: «Ulttyq qundylyqtardan jurdaı rýhta tárbıelengen urpaqtan halqymyzdyń qajeti men múddesin joqtaıtyn paıdaly azamat shyqpaıdy»-degen edi. Ulttyq qundylyqtar – ulttyq ıdeıanyń negizgi ózegi, ult bolyp qalyptasýdyń basty baǵyttarynyń biri.. Ulttyq ıdeıa – týǵan jer, ósken orta áserlerinen qalyptasyp, halyqtyń tili, aýyz ádebıeti, salt-sanasy, ádet-ǵurpy, yrymdary men tyıymdary arqyly júıelengen sezim. Ol – ulttyń bolmysy, ózindik psıhologıalyq ereksheligi.

Qazaq halqynyń osyndaı dáripteýge, qasterleýge, damytýǵa turarlyq ulttyq rýhanı jáne materıaldyq qundylyqtary týraly ulaǵatty, qundy oılaryn halyq ıgiliginejumsap, keleshek urpaqtqa, el-jurtqa ıe bolar azamattardy tárbıeleýge  qoldaný kerek.

Tulǵany qalyptastyrýdaǵy basty qundylyqtardyń biri – óz eli, tarıhy, halqy úshin maqtanysh sezimi. Óz halqynyń tarıhyn, saltyn, ádet-ǵurpyn biletin, óz Otanyn  qurmetteıtin, eline jany ashıtyn, ol úshin jaýapkershilikti sezinetin tulǵanyń patrıottyq tárbıesi ulttyq  tárbıeniń ózegi bolyp tabylady.

Qazirgi kezeńde mektep tabaldyryǵynan bastap bilim berýde el tarıhyn tereń qozǵap, tárbıe saǵattarynda qazaq zıaly qaýymynyń eńbekterin, qoǵam damýyna qosqan úlesin aıtyp túsindirý arqyly jas urpaqtyń adamı qundylyq qasıetterin qalyptastyrýdyń birden bir joly. Sondaı-aq ulttyq salt-sananyń ómirdegi qoldanylmaly kórinisteri: rásimder, rámizder, yrymdar, tyıymdar, jón-joralǵylar, dinı ýaǵyzdar, senimder, kisilik rásimderi, perzenttik paryz, adamgershilik borysh, urpaqtyq mindet arqyly iske asyrylyp, ulttyq qasıetterge aınalady. 

Qazaq halqy qonaqjaılylyq, kisilik, syılasymdylyq, ımandylyq, kishipeıildilik, keńpeıildilik, salaýattylyq, tirshilikke beıimdiligi, ónerpazdyq, sheshendik, aqynjandylyq t.b. qasıetteri arqyly erekshelenedi. 

Bilim alýshylardyń boıynda osy qasıetterdi qalyptastyryp, qundylyqtaryn qalyptastyrýda birden-bir áser etetin - bilim salasynda júrgiziletin tárbıelik is-sharalar. Adamnyń boıyna jaqsy adamgershilik qasıetteriniń qalyptasýy, óner-bilimdi ıgerýi – tárbıege, ósken ortaǵa, úlgi-ónege berer ustazǵa baılanysty. Osyny jaqsy túsingen halqymyz “Ustazy jaqsynyń - ustamy jaqsy”, “Tárbıe basy – tal besik” dep ulaǵatty ustazdyń eńbegin tekke ketpeıtindeı ósıet etken. Tárbıeniń túp qazyǵy úlgi berer ustazda, “Ustazǵa qarap shákirt óser” dep halqymyz ustazǵa úlken júk artqan. Ustaz úshin óz eńbeginiń jemisin kórýden artyq baqyt joq.

Jas urpaqtyń ásemdikke, sulýlyqqa degen kózqarasyn qalyptastyrýda Abaı óleńderiniń de  mańyzy erekshe. «Ásempaz bolma árnege», «Ǵylym tappaı maqtanba» t.b. óleńderi jas urpaqty ǵylym-bilim úırenýge shaqyryp, adam boıyndaǵy jaqsy, jaman qasıetterdiń ara-jigin ajyratýǵa birden bir septigin tıgizetin  qural.

Búgingi tańda jastar arasynda  beleń alǵan keleńsiz jaǵdaılardan arylý úshin  ulttyq tárbıege baýlıtyn salt-dástúrimiz ben ádet-ǵurpymyzdyń óte-móte mańyzdy ekendigin  júregi qazaq dep soǵatyn Qazaqstannyń  árbir azamatynyń uǵynǵany abzal.

Ulttyq qundylyqtarymyzdy álemdik deńgeıge shyǵarýǵa qabiletti tulǵa tárbıeleý úshin:
- jas urpaqtyń ulttyq sana-sezimin qalyptastyrý;
- jas urpaq sanasyna, týǵan halqyna degen qurmet, súıispenshilik, maqtanysh sezimderin uıalatý, ulttyq rýhyn damytý;
- ana tili men dinin, onyń tarıhyn, mádenıetin, ónerin, salt-dástúrin, rýhanı-mádenı muralardy qasterleý;
- jas urpaq boıynda janashyrlyq, senimdilik, namysshyldyq tárizdi ulttyq minezderin qalyptastyrý sıaqty mindetterdi oryndaǵanda ǵana basty maqsatqa jetemiz.

Ulttyq tárbıe qazir elimizde oryn alyp otyrǵan kóptegen máselelerdi: ana tilin, ata tarıhyn, ulttyq salt-dástúrin bilmeıtin jastar, tastandy jetim balalar, «qıyn» balalar, qarttar úılerindegi ájeler men atalar, nashaqorlyqqa salynǵan jastar, taǵy basqalardy birte-birte joıýdyń jáne olardyń aldyn alyp, boldyrmaýdyń birden-bir joly. Ulttyq tárbıeni boıyna sińirgen  urpaq ultjandy, eńbekqor, sypaıy, kishipeıil bolyp ósedi. Sondyqtan da ulttyq tárbıe – el bolashaǵy.

«Adamǵa eń birinshi bilim emes, tárbıe berilýi kerek, tárbıesiz berilgen bilim adamzattyń qas jaýy» dep, Ábý Nasyr ál-Farabı óz qaǵıdasynda tujyrymdaǵandaı, oqý men tárbıe egiz. Oqý men tárbıe yqpaldastyǵy sondaı birin-biri tolyqtyryp otyrady.
Halqymyzdyń mańdaıyna bitken ulttyq qundylyqtarymyzdy, sonaý ótken ǵasyrlardan óshpes mura bolyp qalyptasyp kele jatqan darhan halqymyzdyń taratqan úlgi nasıhaty asyl muralarymyzdy dáriptep, bilimge den qoıyp kóp izdenis jasamaıynsha oqytý men tárbıeni birge ushtastyryp, yqpaldastyrý múmkin emes. Oqytý men tárbıeni yqpaldastyryp, qajymaı etken eńbek arqasynda álemdik deńgeıdegi daryndy da tárbıeli tulǵa shyǵatynyna senimimiz de mol.

Qoryta kelgende, urpaǵymyzdy parasatty da bilikti, mádenıetti de bilimdi etip tárbıelep, rýhanı dúnıetanymyn jalpy adamzattyq deńgeıde damytamyz desek, boıynda ulttyq jáne azamattyq namysy bar urpaq ósirgimiz kelse, búkil qoǵamdyq ómirdiń ózegin keleshek urpaq tárbıesine, sonyń ishinde ulttyq qundylyqtar negizinde tárbıeleýge baǵyttaýymyz qajet.

Segizbaeva Q.K.  Omarova R.J.

---