InfoHub Logo

 

Jambyl Jabaevtyń týǵanyna -  175  jyl!

Uly Otan soǵysy bastalǵanda Jambyl 95 jasta edi. Qartaıǵan, qajyǵan, onyń ústine syrqat edi. Soǵan qaramaı ol Otan soǵysynyń alǵashqy kúnderi-aq «Ata jaýmen alystyq», «Ólim men ómir beldesti», «Attan, batyr urpaǵym!», «Keńes jaýyngerlerine» degen sıaqty birsypyra óleń, jyr shyǵardy. Qart aqynnyń bul óleń, jyrlary meılinshe jalyndy, jaýǵa degen yza-kek, óshpendilik, qahar, Otanǵa, halyqqa degen zor súıispenshilik, keńes halqynyń jeńýine sheksiz senim, naǵyz patrıotızm jyry boldy.

1941 jyly 22 maýsym kúni nemis-fashıst basqynshylary elge basyp kirip, Otan soǵysy bastalǵan kezde, bul basqynshylyqqa yzalanǵan Jambyl:

              Asqar taýdaı elime,

              Baıtaq jatqan jerime,

             -  Shapty fashıs, - degende,

Ashýmenen aralas,

Jyr da keldi kómeıge,

Qahar qaýlap denemdi! –

dep bastap, «Ata jaýmen aıqastyq» degen uzaq jyr aıtty.   

Jambyl búkil halyqpen birge ózin Otandy qorǵaýǵa, jaýdyń kózin qurtýǵa attandym, maıdandamyn dep sanady. Ol halyqqa eldiń basyna qaýipti kún týǵanyn túsindirip, ony qorǵaýǵa, jaýdy talqandaýdan maldy da, jandy da, eshteńeni de aıamaýǵa shaqyrdy.

1943 jyly jeltoqsan aıynda halyq aqyndarynyń respýblıkalyq aıtysy boldy. Aıtysty Jambyl bastap, uzaq jyr aıtty, aqyndardy jeńis jyryn shyrqaýǵa, Otandy, Otandy qorǵaǵan erlerdi jyrlaýǵa shaqyrdy.

Otan soǵysy jyldarynda Jambyl óleń, jyrlary sıaqty kóptegen patrıottyq sezimge, jigerge toly jyr, dastandar shyǵardy. Jaýmen qıan-keski shaıqasyp, Otandy qorǵaǵan, erekshe erlik kórsetken jeke qalalarǵa, jeke jaýyngerlerge, ásker bólimshelerine, búkil Keńes Armıasyna arnap óleń jyr shyǵardy.  Mysaly, ol «Moskvaǵa», «Lenıngradtyq órenderim», «Keńes gvardeesterine», «Maıdanǵa hat», «Temir tulpar mingen qyz», «Attandyrý», «Otan ámiri», «Alynbas qamal», «Voronej batyrlaryna», «Qamal buzǵan qaharman», «Jaý ajaly jaqyn» t.b. óleń, jyr, dastan shyǵardy.

Jambyl óziniń osy jigerli, jalyndy, barynsha patrıottyq rýhta shyǵarǵan óleń, jyrlarymen armıany, halyqty, maıdan, tyl erlerin jigerlendirip, tózimdilik, batyldyqqa, erlik, qaharmandyqqa, Otan úshin janqıarlyqqa úgittep, jumyldyryp otyrdy.

Mysaly, Jambyldyń «Lenıngradtyq órenderim!» degen óleń-jyry qorshaýda qalyp, jaýmen qıan-keski urysyp jatqan lenıngradtyqtarǵa úlken áser etip, olardyń kúshine kúsh qosqan. «... Biz Jambyldyń óleńin kózimizge jas irkip, kókiregimizge kek tolyp oqydyq. Qazaqstan halqy bizge týysqandyq sálem, dostyq pen mahabbat joldaǵan dep uqtyq. Bul bizge zor jiger berdi. Beıne bir zapasta turǵan tutas áskerı kúsh kelip qosylǵandaı sezdik. Eselengen kúsh, qýatpen, jigermen urystyq», - dep jazdy Lenıngradty qorǵaýda bolǵan jazýshy Vsevolod Vıshnevskıı.

Bul jyrdy Jambyl Lenıngradtyń hali asa bir aýyr shaqta, qala jaýdyń qorshaýynda qalǵan kezde shyǵardy. Osy kezde Jambyl jyrynyń kúshi men áseri qandaı bolǵany týraly orystyń belgili aqyny, Lenıngrad Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy bolǵan, qalany qorǵaýda erekshe kózge túsken adamnyń biri Aleksandr Prokofev bylaı deıdi: «Jambyldyń «Lenıngradtyq órenderim» degen jyry jarıalanǵan kez Lenıngradtyń haliniń asa bir aýyr shaǵy edi. Bul shaqta, nemistiń qorshaýynda qalǵan Lenıngradta azyq óte az boldy, kúnine jumys isteitin adam 250 gram nan aldy, et, maı degendi halyq óte az jáne óte sırek kórdi, basqa azyqty bilgen joq. Úılerge jiberiletin sý toqtatyldy, kanalızasıa istemedi, otyn atymen bolmady. Jaý atqan snarád pen bombalardyń saldarynan shynysy qırap, tereze bitken ańyraıyp ashyq turdy, elektr jaryǵy da nashar jandy, tipti qaladaǵy úılerdiń kóbinde bolǵan joq. Qalaǵa jaýdyń oǵy úzdiksiz jaýyp turdy.

Osyndaı kezde Jambyldyń «Lenıngradtyq órenderim» degen jyry gazetterde jarıalandy. Halyqtyń rýhyn kóterýde erekshe kúshi kóringen bul jyrdy Lenıngradtyń radıosy kúnine áldeneshe ret oqyp turdy. Jyr úlken árippen basylyp, kóshelerde plakat bop ilindi. Sol plakatty úımelesip oqysyp, kózderinen jastary sorǵalaǵan talaı adamdardy kórdim. Nemisterdiń samoletteri tóbede ushyp bomba tastap júrgende, bombapanaǵa tyǵylýdyń ornyna, Jambyldyń jyry basylǵan gazetti alýǵa kóshede kezekte turǵan adamdardy talaı kórdim». Prokofev sózin aıaqtaı kelip, Jambyldyń bul óleńiniń Lenıngrad halqyn jáne onyń jaýyngerlerin jigerlendirýde óte zor qyzmet atqarǵanyn aıtady.

«Lenıngradty qorǵaý» degen atpen shyqqan qalyń kitapta Jambyldyń «Lenıngradtyq órenderim» degen óleńi kórnekti oryn aldy. Aqynnyń Uly Otan soǵysyna arnalǵan jyrlarynyń kúshi Jambyldyń atyna júzdep-myńdap kelgen hattardan da baıqalady.

Asqaq úndi, alyp aqyn Otan soǵysy maıdanynan kelgen dańqty batyrlarmen kezdesip, olardy arnaıy úıine shaqyryp, qonaq qylyp, qurmettep keńesetin edi. Soǵys jyldary Jambyl aqyn óz úıinde qazaqtyń eren erligimen  dańqy shyqqan batyrlary Málik Ǵabdýllın men Baýyrjan Momyshulyn erekshe qurmetpen qarsy alyp, qabyldaıdy. Sálem berýge barǵan Máliktiń qolyn Jákeń ustap turyp, onyń batyrlyq isterin estigeni, kórýge qumar bolǵany týraly uzaq jyr aıtady. Panfılovshy 8-gvardıalyq dıvızıanyń dańqty qolbasshysynyń biri, polkovnık Baýyrjan Momyshuly úıine qonaqqa barǵanda da, Jákeń Málikke jasaǵan  qurmetti kórsetti.

Soǵys jyldary Jambyldyń uldary Alǵadaı men İztileý armıa qataryna alyndy. İztileý osy qıan-keski soǵysta habarsyz ketti. Al, maıdanda Alǵadaıdyń kórsetken erlikterin aıtyp bólim bastyǵy hat jazǵanda, Jákeń asa qatty qýandy. 1942 jyldyń kúzinde Alǵadaıdyń ózi ákesine hat jazyp, erlik qımyldarymen tanystyrady. Soǵan qaıtarǵan jaýabynda Jambyl:

            Hatyńdy, balam, oqydym,

            Qalyńdy bildim sapardan.

            Qýanyp saǵan otyrmyn,

            Gvardees atanǵan.

           Suranshy, Saýryq sekildi

           Bolypsyń, balam, qaharman... –

dep, balasyna óleń joldarymen rýh bere túsedi. Bul jyryn Jákeń:

          Dostaryńa sálem aıt!

          Jaýlaryńdy jeńip qaıt! –

degen tilekpen bitiredi.

          Jákeń Alǵadaıdy asa jaqsy kórip: «Ózge balalarym – bir tóbe, Alǵadaıym bir tóbe» dep otyrady eken.

1943 jyldyń jazynda Jákeńniń sol asa jaqsy kóretin uly Alǵadaıdyń maıdanda  erlikpen qazaǵa ushyraǵany týraly habar keldi. Aýylyna baryp, bul habardy Jambylǵa Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń Tóraǵasy Ábdisámet Qazaqbaev bastaǵan komısıa estirtti. Qaıǵy Jákeńe asa aýyr soqty.

Alǵadaı maıdanǵa attanǵannan keıin, kóp uzamaı áıeli Jámesh bosanyp, ul taýyp, Jákeń nemeresiniń atyn Qýanysh qoıǵan. Alǵadaıdyń ólimine búgile qaıǵyrǵan Jákeńniń bir jubanyshy osy Qýanysh boldy. Ol týraly Jákeń bylaı deıdi:

          Al, Qýanysh, Qýanysh,

          Seni eteıin jubanysh.

          Alǵadaıym ólgeli

          Bop ketip em jylaǵysh.

          «Ata, ata», - dep kelseń

          Aınalaıyn, alaıyn.

          Aq betińnen ópken soń,

          Júregimdi jamaıyn.   

1945 jyly mamyr aıynyń basynda keńes halqy fashısik Germanıany tas-talqan qyp jeńdi. Jeńis qýanyshymen  Jambyl úıine jınalǵan el oǵan jyr tolǵaýyn ótindi. Aqyn sol jeńis, qýanysh jyryn, jalyndy, jigerli jyryn «Endi ólsem de armanym joq», - dep aıaqtaıdy.

Jalpy, Uly Otan soǵysy taqyrybyna soǵystyń tórt jylynda Jambyl 3000 joldan artyq jyr shyǵardy. Onyń soǵys tusyndaǵy jyrlary dushpanǵa qarsy jumsalǵan qaharly qural boldy. Aqyn 95 jasynda boıyndaǵy keselin sypyryp tastap,  keńes halqy qashan jaýdy talqandaǵansha dombyrasyn tastaǵan joq. Aqynnyń jalyndy jyrlary men óleńderi halyqtyń óz kúshine, jeńisine degen senimin arttyrdy, boılaryna kúsh-qýat, tabandylyq jáne keleshekke degen úmit otyn quıa bildi. Halqymyzdyń otanshyldyq namysyn kúsheıte túsýde, tyldaǵy adamdardyń eldegi, jaýyngerlerdiń maıdandaǵy tamasha erlikterin sıpattaýda Jambyldyń bul jyrlarynyń tarıhı mańyzy asa zor.

Sabyrhan SMAǴULOV, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti

Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń oqytýshysy

---