Jańartylǵan bilim berý baǵdarlamasynyń ózektiligi
Jańartylǵan bilim berý baǵdarlamasynyń ózektiligi
Elbasy N. Á. Nazarbaev: «Biz osy zamanǵy bilim berý júıesisiz, ári alysty barlap, keń aýqymdy oılaı biletin osy zamanǵy muǵalimdersiz ınovasıalyq ekonomıka qura almaımyz»- dep atap kórsetkendeı, osy zamanǵy ustaz – bolashaqqa zaman aǵysymen ilgerilegen ozyq tulǵa. Muǵalimge osyndaı kózqaraspen qaraý, onyń aldyna qoıylar talapty da aıqyndaıdy.
Kez - kelgen adam aldyna qoıǵan maqsatyna erik - jigerin aıamaı eńbek etý arqyly, osy jolda ózin - ózi bar qyrynan jetildirý arqyly jetedi. Ár oqýshyny dara tulǵa dep tanyp, olardyń boıyna únemi oqyp úırensem degen izdenimpazdyq qasıet darytý, olarǵa ózdiginen bilimderin tolyqtyryp tereńdetý tásilderin jańa tehnologıalarmen, ádis tásildermen baılanystyra otyryp damytý
Qazirgi kezeńdigi oqytýdyń negizgi maqsaty – bolashaq mamandyǵyna baılanysty árbir balaǵa tereńirek bilim berý, bilimdi ózgermeli ómir jaǵdaılaryna paıdalana bilý daǵdysyn qalyptastyrý. Sondyqtan qazirgi qoǵamnyń ózekti máseleleriniń biri – áleýmettik ekonomıkalyq ózgermeli jaǵdaılarda ómir súrýge daıyn bolyp qana qoımaı, sonymen qatar ony jaqsartýǵa ıgi yqpal etetin jeke tulǵaǵa qoıylatyn birinshi kezektegi naqty talaptar: shyǵarmashylyq, belsendilik, áleýmettik jaýaptylyq, joǵary ıntellektilik, tereń bilimdilik, kásibı saýattylyq.
Qoǵamnyń ózgerýimen baılanysty bilim berý ádisteri de bilim kólemi de únemi ózgerip otyrady. Ol bilim berý zańdylyqtaryna baılanysty ózgerip damyp otyrady. Biz ustazdar qaýymy qandaı bolmasyn jańalyqqa qulaq túre júretinimiz aıqyn. Jańa tehnologıalardy sabaqta qoldanýdyń tıimdiligin qashan da jolǵa qoıarymyz anyq.
Pedagogıkalyq sheberlikti arttyrý ortalyǵynyń uıymdastyrýymen «Nazarbaev zıatkerlik mektebi» kýrsy baǵdarlamasyn meńgerýde túıgenim:
- Oqýshyǵa qalaı oqý kerektigin úıretý, sonyń nátıjesinde erkin, ózindik dálel - ýájderin nanymdy jetkize biletin, yntaly, senimdi, synı oılaı alatyn, pikir - kózqarastary júıeli damyǵan, sandyq tehnologıalarda quzyrlylyq tanytatyn oqýshy qalyptastyrý.
Biliktilikti arttyrý baǵdarlamasynyń negizgi mazmunyndaǵy modýlder:
1. Bilim berý men bilim alýdaǵy jańa tásilder.
2. Synı turǵydan oılaýǵa úıretý.
3. Bilim berý úshin baǵalaý jáne oqýdy baǵalaý.
4. Bilim berýde aqparattyq - komýnıkasıalyq tehnologıalardy paıdalaný.
5. Talantty jáne daryndy balalardy oqytý.
6. Oqýshylardyń jas erekshelikterine sáıkes bilim berý jáne oqytý.
7. Bilim berýdegi basqarý jáne kóshbasshylyq.
1. Bilim berý men bilim alýdaǵy jańa tásilder:
Bilim berý men bilim alýdaǵy jańa tásilder «Dıalog negizinde oqytý jáne oqý» jáne metasana nemese «Qalaı oqý kerektigin úıretýdi» qarastyrady. Bilim berý ádisteri ishinde erekshe oryn alatyny - dıalog. Dıalog oqýshylardyń sóılesý áreketin, suraqty durys qoıa bilýde, aqparat almasýda, jalpy til úırenýde taptyrmas jumys túri. Ár túrli taqyrypta dıalog qurǵyzý mynadaı nátıje beredi:
*sabaqta belsendilik joǵarylaıdy;
*sózderdi este saqtaý qabileti damıdy;
*durys sóılemder quraýǵa daǵdylanady;
*oqýǵa qyzyǵýshylyqtary artady;
«Qalaı oqý kerektigin» úıretýdiń qozǵaýshy kúshi metataný bolyp tabylady. Metataný ındıvıd qalaı oılaıtynyn qadaǵalaý, baǵalaý, baqylaý jáne ózgertý qabiletin túsinemiz. Bilim alýdy úıretý óz betimen oqýdy oılastyrý jáne oılaý nátıjelerin sabaqta qoldana alý úderisi bolyp tabylady. Bul úrdisinde muǵalim oqýshyǵa:
- bilim mindeti qoıatyn talaptardy túsinýge;
- jeke oılaý úrdisin jáne olardyń jumys qaǵıdattaryn zertteýge;
- mindetterdi oryndaý strategıalaryn ázirleýge jáne oılastyrýǵa:
- naqty mindet úshin sáıkes keletin strategıalardy tańdaýǵa kómektesedi.
2. Syn turǵysynan oılaýdy damytý tehnologıasy.
Synı turǵydan oılaý degenimiz ne?
«Oqý men jazý arqyly syn turǵysynan oılaýdy damytý»
baǵdarlamasy boıynsha ol:
- shyńdalǵan oılaý, kez kelgen damý deńgeıine baılanysty máselelerge syn kózben qaraý;
- kúrdeli máselelerdi sheshýge, asa mańyzdy, jaýapty sheshimge qabyldaýǵa qushtarlyq;
- úıretý men úırený birliginen, úırenýdiń qyzyǵýshylyǵynan turatyn, úırenýshininiń senimine negizdelgen qurylym.
«Synı turǵydan oılaýdy damytý» tehnologıasyn qoldaný tómendegideı nátıje beredi:
- bilim alýshynyń belsendiligin arttyrý;
- pánge qyzyǵýshylyǵyn oıatý;
- ózindik kózqarasyn bildirýge múmkindik berý;
- zertteýge ıkemdiligin damytý;
- sóılesim áreketi belsendiligin arttyrý;
- bilim alýshylar bir - birimen qarym - qatynas jasaı biledi;
- basqalardy tyńdaýdy, kez kelgen jaýapqa syılastyq, túsinistikpen qaraýǵa.
Shyǵys Qazaqstan oblysy,
Kókpekti aýdany, Kókpekti aýyly
KMQK «Shýaqty Shuǵyla»
balabaqshasynyń tárbıeshisi
Kalıeva Gýljanat Kanagatovna
yadi.sk/i/XeSb8JCmATnCUQ
Elbasy N. Á. Nazarbaev: «Biz osy zamanǵy bilim berý júıesisiz, ári alysty barlap, keń aýqymdy oılaı biletin osy zamanǵy muǵalimdersiz ınovasıalyq ekonomıka qura almaımyz»- dep atap kórsetkendeı, osy zamanǵy ustaz – bolashaqqa zaman aǵysymen ilgerilegen ozyq tulǵa. Muǵalimge osyndaı kózqaraspen qaraý, onyń aldyna qoıylar talapty da aıqyndaıdy.
Kez - kelgen adam aldyna qoıǵan maqsatyna erik - jigerin aıamaı eńbek etý arqyly, osy jolda ózin - ózi bar qyrynan jetildirý arqyly jetedi. Ár oqýshyny dara tulǵa dep tanyp, olardyń boıyna únemi oqyp úırensem degen izdenimpazdyq qasıet darytý, olarǵa ózdiginen bilimderin tolyqtyryp tereńdetý tásilderin jańa tehnologıalarmen, ádis tásildermen baılanystyra otyryp damytý
Qazirgi kezeńdigi oqytýdyń negizgi maqsaty – bolashaq mamandyǵyna baılanysty árbir balaǵa tereńirek bilim berý, bilimdi ózgermeli ómir jaǵdaılaryna paıdalana bilý daǵdysyn qalyptastyrý. Sondyqtan qazirgi qoǵamnyń ózekti máseleleriniń biri – áleýmettik ekonomıkalyq ózgermeli jaǵdaılarda ómir súrýge daıyn bolyp qana qoımaı, sonymen qatar ony jaqsartýǵa ıgi yqpal etetin jeke tulǵaǵa qoıylatyn birinshi kezektegi naqty talaptar: shyǵarmashylyq, belsendilik, áleýmettik jaýaptylyq, joǵary ıntellektilik, tereń bilimdilik, kásibı saýattylyq.
Qoǵamnyń ózgerýimen baılanysty bilim berý ádisteri de bilim kólemi de únemi ózgerip otyrady. Ol bilim berý zańdylyqtaryna baılanysty ózgerip damyp otyrady. Biz ustazdar qaýymy qandaı bolmasyn jańalyqqa qulaq túre júretinimiz aıqyn. Jańa tehnologıalardy sabaqta qoldanýdyń tıimdiligin qashan da jolǵa qoıarymyz anyq.
Pedagogıkalyq sheberlikti arttyrý ortalyǵynyń uıymdastyrýymen «Nazarbaev zıatkerlik mektebi» kýrsy baǵdarlamasyn meńgerýde túıgenim:
- Oqýshyǵa qalaı oqý kerektigin úıretý, sonyń nátıjesinde erkin, ózindik dálel - ýájderin nanymdy jetkize biletin, yntaly, senimdi, synı oılaı alatyn, pikir - kózqarastary júıeli damyǵan, sandyq tehnologıalarda quzyrlylyq tanytatyn oqýshy qalyptastyrý.
Biliktilikti arttyrý baǵdarlamasynyń negizgi mazmunyndaǵy modýlder:
1. Bilim berý men bilim alýdaǵy jańa tásilder.
2. Synı turǵydan oılaýǵa úıretý.
3. Bilim berý úshin baǵalaý jáne oqýdy baǵalaý.
4. Bilim berýde aqparattyq - komýnıkasıalyq tehnologıalardy paıdalaný.
5. Talantty jáne daryndy balalardy oqytý.
6. Oqýshylardyń jas erekshelikterine sáıkes bilim berý jáne oqytý.
7. Bilim berýdegi basqarý jáne kóshbasshylyq.
1. Bilim berý men bilim alýdaǵy jańa tásilder:
Bilim berý men bilim alýdaǵy jańa tásilder «Dıalog negizinde oqytý jáne oqý» jáne metasana nemese «Qalaı oqý kerektigin úıretýdi» qarastyrady. Bilim berý ádisteri ishinde erekshe oryn alatyny - dıalog. Dıalog oqýshylardyń sóılesý áreketin, suraqty durys qoıa bilýde, aqparat almasýda, jalpy til úırenýde taptyrmas jumys túri. Ár túrli taqyrypta dıalog qurǵyzý mynadaı nátıje beredi:
*sabaqta belsendilik joǵarylaıdy;
*sózderdi este saqtaý qabileti damıdy;
*durys sóılemder quraýǵa daǵdylanady;
*oqýǵa qyzyǵýshylyqtary artady;
«Qalaı oqý kerektigin» úıretýdiń qozǵaýshy kúshi metataný bolyp tabylady. Metataný ındıvıd qalaı oılaıtynyn qadaǵalaý, baǵalaý, baqylaý jáne ózgertý qabiletin túsinemiz. Bilim alýdy úıretý óz betimen oqýdy oılastyrý jáne oılaý nátıjelerin sabaqta qoldana alý úderisi bolyp tabylady. Bul úrdisinde muǵalim oqýshyǵa:
- bilim mindeti qoıatyn talaptardy túsinýge;
- jeke oılaý úrdisin jáne olardyń jumys qaǵıdattaryn zertteýge;
- mindetterdi oryndaý strategıalaryn ázirleýge jáne oılastyrýǵa:
- naqty mindet úshin sáıkes keletin strategıalardy tańdaýǵa kómektesedi.
2. Syn turǵysynan oılaýdy damytý tehnologıasy.
Synı turǵydan oılaý degenimiz ne?
«Oqý men jazý arqyly syn turǵysynan oılaýdy damytý»
baǵdarlamasy boıynsha ol:
- shyńdalǵan oılaý, kez kelgen damý deńgeıine baılanysty máselelerge syn kózben qaraý;
- kúrdeli máselelerdi sheshýge, asa mańyzdy, jaýapty sheshimge qabyldaýǵa qushtarlyq;
- úıretý men úırený birliginen, úırenýdiń qyzyǵýshylyǵynan turatyn, úırenýshininiń senimine negizdelgen qurylym.
«Synı turǵydan oılaýdy damytý» tehnologıasyn qoldaný tómendegideı nátıje beredi:
- bilim alýshynyń belsendiligin arttyrý;
- pánge qyzyǵýshylyǵyn oıatý;
- ózindik kózqarasyn bildirýge múmkindik berý;
- zertteýge ıkemdiligin damytý;
- sóılesim áreketi belsendiligin arttyrý;
- bilim alýshylar bir - birimen qarym - qatynas jasaı biledi;
- basqalardy tyńdaýdy, kez kelgen jaýapqa syılastyq, túsinistikpen qaraýǵa.
Shyǵys Qazaqstan oblysy,
Kókpekti aýdany, Kókpekti aýyly
KMQK «Shýaqty Shuǵyla»
balabaqshasynyń tárbıeshisi
Kalıeva Gýljanat Kanagatovna
yadi.sk/i/XeSb8JCmATnCUQ