Jańyltpashtar, jumbaqtar, maqal-mátelder.
Trenıń – sabaq (Ana – tili, 4 - synyp)
Sabaqtyń taqyryby: Jańyltpashtar, jumbaqtar, maqal - mátelder.
Sabaqtyń maqsaty: a) Bilimdilik: oqýshylardy halyq aýyz ádebıeti shyǵarmasynyń túrleri jumbaq, jańyltpash, maqal - mátelderimen tanystyrý.
á) Damytýshylyq: halyq shyǵarmasynyń bul túrlerin bir - birinen ajyrata bilýin, mánin tereń uǵynyp, maǵynasyn asha bilýin, tilin damytý.
b) Tárbıelik: oqýshylardyń halyq aýyz ádebıeti shyǵarmasy arqyly ulttyq sezimin oıatyp, kishipeıildilikke, izettilikke, adamgershilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap
Sabaqtyń túri: trenıń - sabaq
Pánaralyq baılanys: aǵylshyn tili, orys tili, dúnıetaný.
Kórneki quraldar: úlestirmeli qıma qaǵazdar, trenıń erejeleri jazylǵan plakat, top upaılaryn belgileıtin kórsetkish.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi.
A) sálemdesý; á) toptarǵa bólý.
II. Jańa sabaq
- Búgingi sabaǵymyz trenıń túrinde ótedi. Trenıń - sabaqtyń negizgi maqsaty senderdi uıymshyldyqqa, toptasyp jumys isteýge baýlyp, oılaryńdy bólisip, ashyq aıtýǵa daǵdylandyrý. Sabaǵymyzdy bastamaı turyp taqtadaǵy ilýli turǵan sózderdi oqı otyryp toptarǵa bólineıik
Esik.
Kerege
Ýyq.
Shańyraq
Baqan
Osylaısha synypty 5 topqa bóle otyryp, erejesimen tanystyrý.
1. Tynyshtyq saqtaý
2. Bir - birin tyńdaý.
3. Qol soǵý.
4. Oıyn ashyq aıtý.
Árbir durys jaýap 5 upaımen baǵalanady.
- Endi ár top ózderiniń
1) top basshysyn
2) ýaqyt esepteýshisin
3) jazyp otyrýshysyn
4) kópshilikke tanystyrýshysyn saılaý kerek.
- Ár toptyń top basshysy top músheleriniń sabaqqa qatysýyn baqylap, sabaq sońynda baǵalaý tapsyrylady.
1 - bólim.
Kirispe bólim. «Bilgenge marjan, bilmegenge arzan»
Ár topqa tapsyrmalar taratylady. Oılanýǵa 2 mınýt ýaqyt beriledi.
Tapsyrmalar: №1Jańyltpashty qalaı túsinesiń?
№2 Jumbaqty qalaı túsinesiń?
№3 Naqyl sózdi qalaı túsinesiń?
№4 Maqal degenimiz ne?
№5 Máteldi qalaı túsinesiń?
Oıyn: «Oramal tastamaq»
2 - bólim. «Halyq aıtsa, qalt aıtpaıdy» atty bólimde top basshylary kelip tapsyrmalar alady. Oryndaýǵa 2 mınýt, túsindirýge 2 mınýt ýaqyt beriledi.
A) Maqal - mátelderdiń maǵynasyn ashyp túsindirý.
№1 Oqý – bilim azyǵy,
Bilim - yrys qazyǵy.
№2 Bilimdige dúnıe jaryq,
Bilimsizdiń kúni kárip.
№3 Jer - yrystyń kindigi,
Bilim - yrystyń tizgini.
№4 Óner - aǵyp jatqan bulaq,
Bilim - janyp turǵan shyraq.
№5 Nadanmen dos bolǵansha,
Kitappen dos bol.
á) Ár topqa taqyryp beriledi, taqyrypqa saı 3 maqaldan aıtýlary kerek. Oılanýǵa 1 mınýt ýaqyt
Taqyryp: Qys. Otan. Kitap.
Oıyn: «Urshyq»
3 - bólim. «Oılan, tap!»dep atalady.
A) Bul bólim boıynsha ár topqa jeke - jeke jumbaq jasyrylady.. Sheshýin 3 tilde aıtýlary qajet. Oılanýǵa 10 sekýnd
№1 Bir úıge kózssiz bop basyńdy suǵasyń,
Bul úıden kóregen bolyp shyǵasyń. (mektep, shkola, school)
№2 Ymyrt tússe shyǵamyn,
Tań atqanda batamyn.
Kók teńizde shashylyp,
Kózimdi ilmeı jatamyn. (juldyz, zvezdy, stars)
№3 Tyndyryp adam jumysyn,
Tazartyp úıdiń jýdy ishin.
Keıde daýyl soǵady,
Keıde ishine sorady. (shańsorǵysh, pylesos, vacvum cleanen )
№4 İshegine muz qatqan,
Ózin - ózi muzdatqan. (tońazytqysh, holodılnık, fridge)
№5 Jylyny sýytpaıdy,
Sýyqty jylytpaıdy. (termos, termos)
á) – Sóz jazylǵan kartochkalar taratylady Túlki, jumyrtqa, qaıshy, kitap, bor. Ár top ózine túsken sózge jumbaq qurastyryp, qarsy topqa jasyrady. Oılanýǵa 2 mınýt.
Oıyn: «Sóz oıla, tez oıla»
4 - bólim. «Kim jyldam?» Oqylǵan jańyltpashty top basshylary jańylmaı, qaıta aıtyp berýleri kerek.
№1 Bala bal arasyn qýalady
Bal arasy balany qýalady
№2 Yqylas pen Ybyraı
Ydystaryn tasymaı,
Yryskúlden úlgi almaı,
Yntasyz júr tildi almaı.
№3 Eskekti esekshi esedi,
Eskekshi eskekti esedi.
№4 Gúlim gúlge qarap kúlimdedi,
Kógildir gúlge qonǵan aralar gýildedi.
№5 Ábdirede ábiger átesh otyr,
Ábiger átesh otyrǵan ábdireni
Ájem qolmen ashyp otyr.
III. Sabaqty bekitý, qorytý.
- Trenıń sabaq unaı ma?
- Sabaqtyń basynda qoıǵan maqsatymyzǵa jettik pe?
IV. Baǵalaý
Ár balanyń sabaqqa qatysýyna qaraı baǵalap, jumystaryn qorytyndylap, madaqtaý. Top basshylary óz toptarynyń balalaryn jazbasha túrde baǵalap beredi. Oqýshylar tolyq baǵalanady.
V. Úıge tapsyrma
- Ár top shaǵyn kitapshalar jınaqtap kelý tapsyrylady
Sabaqtyń taqyryby: Jańyltpashtar, jumbaqtar, maqal - mátelder.
Sabaqtyń maqsaty: a) Bilimdilik: oqýshylardy halyq aýyz ádebıeti shyǵarmasynyń túrleri jumbaq, jańyltpash, maqal - mátelderimen tanystyrý.
á) Damytýshylyq: halyq shyǵarmasynyń bul túrlerin bir - birinen ajyrata bilýin, mánin tereń uǵynyp, maǵynasyn asha bilýin, tilin damytý.
b) Tárbıelik: oqýshylardyń halyq aýyz ádebıeti shyǵarmasy arqyly ulttyq sezimin oıatyp, kishipeıildilikke, izettilikke, adamgershilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap
Sabaqtyń túri: trenıń - sabaq
Pánaralyq baılanys: aǵylshyn tili, orys tili, dúnıetaný.
Kórneki quraldar: úlestirmeli qıma qaǵazdar, trenıń erejeleri jazylǵan plakat, top upaılaryn belgileıtin kórsetkish.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi.
A) sálemdesý; á) toptarǵa bólý.
II. Jańa sabaq
- Búgingi sabaǵymyz trenıń túrinde ótedi. Trenıń - sabaqtyń negizgi maqsaty senderdi uıymshyldyqqa, toptasyp jumys isteýge baýlyp, oılaryńdy bólisip, ashyq aıtýǵa daǵdylandyrý. Sabaǵymyzdy bastamaı turyp taqtadaǵy ilýli turǵan sózderdi oqı otyryp toptarǵa bólineıik
Esik.
Kerege
Ýyq.
Shańyraq
Baqan
Osylaısha synypty 5 topqa bóle otyryp, erejesimen tanystyrý.
1. Tynyshtyq saqtaý
2. Bir - birin tyńdaý.
3. Qol soǵý.
4. Oıyn ashyq aıtý.
Árbir durys jaýap 5 upaımen baǵalanady.
- Endi ár top ózderiniń
1) top basshysyn
2) ýaqyt esepteýshisin
3) jazyp otyrýshysyn
4) kópshilikke tanystyrýshysyn saılaý kerek.
- Ár toptyń top basshysy top músheleriniń sabaqqa qatysýyn baqylap, sabaq sońynda baǵalaý tapsyrylady.
1 - bólim.
Kirispe bólim. «Bilgenge marjan, bilmegenge arzan»
Ár topqa tapsyrmalar taratylady. Oılanýǵa 2 mınýt ýaqyt beriledi.
Tapsyrmalar: №1Jańyltpashty qalaı túsinesiń?
№2 Jumbaqty qalaı túsinesiń?
№3 Naqyl sózdi qalaı túsinesiń?
№4 Maqal degenimiz ne?
№5 Máteldi qalaı túsinesiń?
Oıyn: «Oramal tastamaq»
2 - bólim. «Halyq aıtsa, qalt aıtpaıdy» atty bólimde top basshylary kelip tapsyrmalar alady. Oryndaýǵa 2 mınýt, túsindirýge 2 mınýt ýaqyt beriledi.
A) Maqal - mátelderdiń maǵynasyn ashyp túsindirý.
№1 Oqý – bilim azyǵy,
Bilim - yrys qazyǵy.
№2 Bilimdige dúnıe jaryq,
Bilimsizdiń kúni kárip.
№3 Jer - yrystyń kindigi,
Bilim - yrystyń tizgini.
№4 Óner - aǵyp jatqan bulaq,
Bilim - janyp turǵan shyraq.
№5 Nadanmen dos bolǵansha,
Kitappen dos bol.
á) Ár topqa taqyryp beriledi, taqyrypqa saı 3 maqaldan aıtýlary kerek. Oılanýǵa 1 mınýt ýaqyt
Taqyryp: Qys. Otan. Kitap.
Oıyn: «Urshyq»
3 - bólim. «Oılan, tap!»dep atalady.
A) Bul bólim boıynsha ár topqa jeke - jeke jumbaq jasyrylady.. Sheshýin 3 tilde aıtýlary qajet. Oılanýǵa 10 sekýnd
№1 Bir úıge kózssiz bop basyńdy suǵasyń,
Bul úıden kóregen bolyp shyǵasyń. (mektep, shkola, school)
№2 Ymyrt tússe shyǵamyn,
Tań atqanda batamyn.
Kók teńizde shashylyp,
Kózimdi ilmeı jatamyn. (juldyz, zvezdy, stars)
№3 Tyndyryp adam jumysyn,
Tazartyp úıdiń jýdy ishin.
Keıde daýyl soǵady,
Keıde ishine sorady. (shańsorǵysh, pylesos, vacvum cleanen )
№4 İshegine muz qatqan,
Ózin - ózi muzdatqan. (tońazytqysh, holodılnık, fridge)
№5 Jylyny sýytpaıdy,
Sýyqty jylytpaıdy. (termos, termos)
á) – Sóz jazylǵan kartochkalar taratylady Túlki, jumyrtqa, qaıshy, kitap, bor. Ár top ózine túsken sózge jumbaq qurastyryp, qarsy topqa jasyrady. Oılanýǵa 2 mınýt.
Oıyn: «Sóz oıla, tez oıla»
4 - bólim. «Kim jyldam?» Oqylǵan jańyltpashty top basshylary jańylmaı, qaıta aıtyp berýleri kerek.
№1 Bala bal arasyn qýalady
Bal arasy balany qýalady
№2 Yqylas pen Ybyraı
Ydystaryn tasymaı,
Yryskúlden úlgi almaı,
Yntasyz júr tildi almaı.
№3 Eskekti esekshi esedi,
Eskekshi eskekti esedi.
№4 Gúlim gúlge qarap kúlimdedi,
Kógildir gúlge qonǵan aralar gýildedi.
№5 Ábdirede ábiger átesh otyr,
Ábiger átesh otyrǵan ábdireni
Ájem qolmen ashyp otyr.
III. Sabaqty bekitý, qorytý.
- Trenıń sabaq unaı ma?
- Sabaqtyń basynda qoıǵan maqsatymyzǵa jettik pe?
IV. Baǵalaý
Ár balanyń sabaqqa qatysýyna qaraı baǵalap, jumystaryn qorytyndylap, madaqtaý. Top basshylary óz toptarynyń balalaryn jazbasha túrde baǵalap beredi. Oqýshylar tolyq baǵalanady.
V. Úıge tapsyrma
- Ár top shaǵyn kitapshalar jınaqtap kelý tapsyrylady
You Might Also Like
-
Qan sonarda búrkitshi shyǵady ańǵa (synyptan tys sabaq 3 synyp)
-
ADAMGERSHİLİK — RÝHANI TÁRBIENİŃ MAŃYZDYLYǴY
