InfoHub Logo

Temirshi Shyńǵysqan dala ımperıasyn qura bildi. «Ol ózin qorǵaǵan, ózin asyrap baqqan uly Dala aldynda máńgilik basyn ıip ótti», — dep jazylǵan shejirede.

«Qupıa shejire» kóne mońǵol tilinde 1230 jyly Úgedeı hannyń tusynda Sodoo aralynda jazylǵan. Avtory beımálim. Tili — kóne mońǵolsha, qytaı ıroglıfimen hatqa túsken. Shejire tuńǵysh ret 1979 jyly Ólgeı qalasynda qazaqsha basylyp shyqty. Aýdarmashy Maǵaýıa Sultanıa esimdi Qytaıdaǵy joǵarǵy oqý ornyn támámdaǵan kózi ashyq, kókiregi oıaý, mońǵol qazaǵy. Ústinen qaıta qaralǵan, úshinshi márte óńdelgen danasyn «Juldyz» jýrnalyna salyp jiberipti. Álgi danasy «Juldyz» jýrnalynyń 1990 jylǵy 5 nómirine tutastaı jarıalanǵan edi. Kóne qytaı ıroglıfimen jazylǵan ejelgi mońǵol shejiresiniń qazirgi qazaq tiline túsken mátinin oqyp otyryp oıǵa shomǵanym eske túsedi.

1980 jyly «Qupıa shejireniń» 750 jyldyǵy Ulan— Batorda búkilhalyqtyq mereke bolyp dúrkirep ótti. Sol kezdegi keleńsiz — ımperıalyq qyspaqtyń áserinen óz basym shaqyrtylyp turyp «Shejire» toıyna bara almaı qaldym. Ókinishten ózegim órtendi.

Bir kezde Aleksandr Makedonskıı qurǵan alyp ımperıa bas ıesi baqı jalǵanǵa ozǵasyn on jylǵa jetpeı ydyrap, bólshektenip ketti. Jolbarys júrekti, bilimpaz Iýlıı Sezar qurǵan alyp ımperıa ózi ólgennen keıin on eki jyl ǵana ómir súrdi. Sońynan sýǵa ketken kemedeı bolyp Rım ımperıasy ydyrady. Jyrtqysh jep ketken jemtik— ólik ispetti — saýdyrap súıegi qaldy.

Munyń kerisinshe, Temirshi Shyńǵysqan qurǵan uly dalalyqtar bes júz jylǵa deıin dúnıeni at dúbirimen silkip oıatyp turdy. Qurbanǵalı Halıd jazǵan «Taýarıh hamsa — bes tarıh» kitabynda Joshy bılegen Aq Orda ulysy 260 jyl saltanat qurdy deıdi.

«Uly dalany kóziniń qarashyǵyndaı jantalasa qorǵap shyǵystan suǵynǵan qytaı bogdyhanyna, batysynan bórki shoshańdaǵan slavánǵa, tústiginen qaıqy qylyshyn kóldeneń ustap sáldesin shubaltyp jetken arab halıfatyna jutylyp ketpeı, rý— taıpalyq qurylymyn saqtap, el bolyp, etek jaýyp, bıler sotyna qulaq uryp uıysa bilgen qupıasy nede» dep kóp oılandym. Kóz aldyma babalar arýaǵyn qaıyra bir tizilip ótti. Sonda ǵoı... baıaǵy «Mońǵoldyń qupıa shejiresindegi» jalǵyz sóılemge kidirip qaldym.

Qıat rýynan shyqqan, túrk tuqymdas Temirshi Shyńǵysqan birde Szın ımperıasynan, keleside kereı hany Van Hannan, ózge de áskerı kúshten jeńilis tapsa— aq

qol kúshin tas túıin syǵymdaımyn, sátsizdikten sabaq alamyn, ulystyq júıeni jetildiremin, ordany ornyqtyramyn dep Kúreńqasqa sáıgúligine mine salyp, migirsiz jazıra dalaǵa tartyp otyrady eken.

Sońyna az ǵana torǵaýyty ázer ilesedi. Temirshi Shyńǵysqan sol shapqannan mol shaýyp, qıyr keńisti kózine toltyryp, qulapáre quıǵyta josyp ókpesi kúıip, ábden álsiregen kezde atynan túse qalyp... seleýli, jýsandy jazyqqa mańdaıyn tósep... uly Dalaǵa minajat etip, tizerlep otyryp kúńirenip turyp:

— Janqaıǵym jalǵyz óziń! — dep úzdigipti.

— Máńgilik basymdy ıip ótem! — dep jalbarynyp boıyna shymyr— shymyr kúsh quıatyn bolǵan.

Kók bult bolyp úıirilip, jelmen jetip, basynan, shashynan sıpap, qoltyǵynan demep ún qatady sonda uly Dala:

— Túregel, ulym, uly Dalaǵa qandaı qaryzdar bolsań — uly Dala saǵan qaryzdar, mereıin ósir, qulashyn jaz, túpsiz aspan men sheksiz jerdiń qybyrlaǵan pendelerine myna dalanyń qudiretin sezdire júr! — dep kúńirene túsip boıyna kúsh— qýat darytatyn bolǵan.

Temirshi Shyńǵysqan keńdikti júregimen sezinip qana uly ımperıanyń ómir jasyn bes júz jylǵa uzartqan eken.

Keńdikke bas ıip qana janqaıǵysyn umytypty. Árkimniń janqaıǵysy — týǵan jeri, jazıra dalasy bolǵanǵa ne jetsin, inshalla!

---