Japyraq
Sabaqtyń taqyryby: Japyraq
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdiligi: Ósimdikter músheleriniń ishinde japyraqtyń atqaratyn qyzmeti, túrleri jaıynda maǵlumat berý.
2. Damytýshylyǵy: Sózjumbaq, tájirıbe jasaý arqyly oılaý qabiletterin damytý, sózdik qorlaryn molaıtý.
3. Tárbıeligi: Baıqaǵyshtyqqa, eńbek súıgishtikke, qorshaǵan ortaǵa qamqor bolýǵa baýlý.
Kórnekilik: ınteraktıvti taqta, japyraqtar, bólme ósimdikteri, eńbek sabaǵynda japyraqtan jasalǵan buıymdar.
Sabaqtyń ádis - ásili: Suraq – jaýap, toptastyrý.
Pán aralyq baılanysy: Ana tili, eńbekke baýlý.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
Balalar qazir dúnıetaný sabaǵy. Búgingi sabaǵymyzǵa kóptegen qonaqtar keldi. Qarsy alaıyq! Sabaqta alańdamaı, erkin eńbek etińder. Óz oılaryńdy qysylmaı ashyq aıtyńdar. Men senderge tek qana sáttilik tileımin.
İİ. 1) Ótkendi bekitý.
Sabaǵymyzdy bastamas buryn kúndegi ádetimizben
• Aýa raıyna sholý jasap alaıyq.
- Aspan bultty,*- qar jaýdy, jel soltústikten soǵyp tur. Aýanyń temperatýrasy t - 6 S
• Úıge qandaı tapsyrma berildi?
- Ósimdik músheleri, tamyr sabaq.
1 - 1. Ósimdik múshelerine neler jatady? - tamyr, sabaq, japyraq, gúl, jemis. 1 oqýshy baıandaıdy.
2 - 1. Tamyr týraly ne bilemiz? (1 bala baıandaıdy)
2 - 2. Sabaq týraly ne bilemiz? (1 bala baıandaıdy)
2 - 3. Tamyr qaıdan paıda bolady? - tamyr tuqymnan paıda bolady. Tuqym ólgende onyń qabyǵyn tamyr jaryp shyǵady.
2 - 4. Tamyrdyń qandaı túrleri bar? - jińishke tamyr (kúnbaǵys, sábiz )
- shashaq tamyr(kartop, bıdaı, pıaz)
- óte uzyn tamyr(shóldi jerde ósetin ósimdikter, jantaq, qýraı, tiken)
3 - 1. Sabaqtyń túrlerin kim atap beredi?
1. Salbyrańqy sabaq – bólme ósimdikteri
2. Oralyp, shyrmalyp ósetin sabaq - qıar, qaýyn, qarbyz, júzim
3. Tik sabaq – tańqýraı, aǵashtar
4 - 1. Ósimdik qandaı toptarǵa bólinedi?
- Aǵash, buta, shóp.
4 - 2. Aǵashtyń qandaı paıdasy bar?
4 - 3. Shóptiń qandaı paıdasy bar?
- Mal azyǵy, dári alynady?
Jaqsy balalar, sender ósimdiktiń tamyr, sabaǵy jaıynda jaqsy meńgerdińder.
j a Z
a ǵ a Sh
t o p y r a q
t u q y m
t a m y r
s a b a q
q a ı y n
Endi myna sóz jumbaqty sheship kóreıik.
1. Eń ystyq mezgil.
2. Ósimdik túri.
3. Ósimdik ósetin jumsaq, borpyldaq qabat.
4. Kúzde sebiletin dán.
5. Ósimdiktiń jer asty múshesi.
6. Ósimdiktiń barlyq múshesin jalǵastyrýshy.
7. Aǵash túri.
Erekshe syzyqtan qandaı sóz shyqty? - Japyraq.
Sabaǵymyzdyń taqyryby japyraq. Búgingi sabaǵymyzda japyraq túrlerimen, qyzmetimen tanysamyz.
1. Balalar japyraq týraly ne bilesińder?
- Japyraq ósimdikke sán beredi. Kóktemde búrshik jaryp, kúzde sarǵaıyp jerge túsedi.
Muǵalimniń túsindirýi.
Jańa sabaq.
1. Ósimdiktiń eń mańyzdy múshesi japyraq. Japyraq sabaqqa bekıdi. Japyraq kómirqyshqyl gazyn sińirip, ottegin bólip shyǵarady. Japyraqtyń boıyndaǵy sý býlanyp aýaǵa taraıdy. Japyraq kóktemde búrshik jaryp kúzde sarǵaıyp, jerge túsedi. Ár ósimdiktiń japyraqtary ár túrli bolady.
Mysaly: Gerbar. qaıyr japyraǵy júrekshe tárizdi, emen japyraǵy.
2. Elektrondyq oqýlyqtaǵy mátinmen tanysý.
3. Sergitý sáti.
Balalar qazir sendermen «Paıdaly - zıan» degen oıyn oınaımyz. Oıynnyń sharty. Men paıdaly degende sender qol shapalaqtaısyńdar. Al zıan degende túzý otyrasyńdar.
- Dárilik ósimdikter densaýlyqqa paıdaly keıbir ósimdikter ýly bolady, ol zıan.
- Tabıǵat aıasynda kóp serýendeý kerek, ol paıdaly.
- Jemister jýmaı jesek ishimiz aýyrady, ol zıan.
- Gúlder adamǵa qýanysh syılaıdy, ol paıdaly.
- Keıbir ósimdikter deneni qyshytady, tikenekti bolyp shaǵyp alady, ol zıan.
- Kókóniste kóptegen dárýmender bar, ol densaýlyqqa paıdaly.
- Balalar aınaladaǵy ósimdikterge súıispenshilikpen qarap olardy kútip baptap ósirýge daǵdylaný kerek.
4. Oqýlyqpen jumys.
1. Muǵalimniń oqýy.
2. Oqýshylarǵa jekeleı oqytý.
3. Japyraq qyzmetine taldaý jasaý.
Sý býlanady.
Kómir qyshqyl gazyn sińiredi
Emdik qasıeti bar
Topyraqty qunarlandyrady
Tamyryn úsýdensaqtaıdy
Ottegin bólip shyǵarady
Qant, krahmal alynady
Aǵashqa sán beredi
4. Zertteý jumysy.
Bólme ósimdiginiń boıynda ne bar ekenin zerttep kóreıik.
Qorytyndy: Japyraqtyń boıynda sý bar.
5. Dáptermen jumys.
Jańa sózder: ıne, júrek, jumyrtqa tárizdi, kómirqyshqyl gazy, krahmal.
1. Sonymen búgingi sabaǵymyzda nemen tanystyq?
- Japyraq japyraqtyń túrleri, qyzmetimen tanystyq.
2. Japyraq kúzde nege sarǵaıady?
- Aýa raıy salqyndaǵandyqtan ósimdik sýdy az sińiredi. Kúnniń kózi az túsedi.
3. Qandaı aǵashtyń japyraǵy ıne tárizdi? ( qaraǵaı)
4. Júrek tárizdi japyraq qandaı aǵashtiki?
5. Qýraǵan japyraqtyń qandaı paıdasy bar?
- Eńbek sabaǵynda kóbelek, tasbaqa jasaýǵa, tabıǵı materıal retinde qoldandyq.
( jasaǵan jumysty kórsetý)
Japyraqtardyń túsýi aǵashtardyń tirshilik beıimdiligi dep atalady. Túsken japyraq ósimdiktiń tamyryn sýyqtan qorǵaıdy. Japyraq ıirip topyraqty qunarlandyrady.
- Balalar Qazaqstan Respýblıkasynyń «Qorshaǵan ortany qorǵaý» týraly zańy bar. Sol zańda tabıǵatty qorǵaý, ony taza ustaý árbir adamnyń mindeti delingen eken. Sondyqtan balalar sender mektep partasynan bastap tabıǵatty qorǵaýǵa, kógaldandyrýǵa, aǵash, gúl egýge óz úlesterińdi qosýlaryń kerek. Múmkin bizdiń aramyzda da ǵalym, bıolog, ormanshy otyrǵan shyǵar. Aýamyz taza bolsyn deseńder, úıdiń aýlasyna aǵash, bólmege gúl egip otyrǵyzǵandaryń durys. aldaǵy sabaqtardy ósimdikterdiń basqa múshelerimen tanysamyz.
Baǵalaý:
Úıge tapsyrma: Japyraq mátinin oqyp, áńgimeleý. Japyraq túrlerin salyp kelý
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdiligi: Ósimdikter músheleriniń ishinde japyraqtyń atqaratyn qyzmeti, túrleri jaıynda maǵlumat berý.
2. Damytýshylyǵy: Sózjumbaq, tájirıbe jasaý arqyly oılaý qabiletterin damytý, sózdik qorlaryn molaıtý.
3. Tárbıeligi: Baıqaǵyshtyqqa, eńbek súıgishtikke, qorshaǵan ortaǵa qamqor bolýǵa baýlý.
Kórnekilik: ınteraktıvti taqta, japyraqtar, bólme ósimdikteri, eńbek sabaǵynda japyraqtan jasalǵan buıymdar.
Sabaqtyń ádis - ásili: Suraq – jaýap, toptastyrý.
Pán aralyq baılanysy: Ana tili, eńbekke baýlý.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
Balalar qazir dúnıetaný sabaǵy. Búgingi sabaǵymyzǵa kóptegen qonaqtar keldi. Qarsy alaıyq! Sabaqta alańdamaı, erkin eńbek etińder. Óz oılaryńdy qysylmaı ashyq aıtyńdar. Men senderge tek qana sáttilik tileımin.
İİ. 1) Ótkendi bekitý.
Sabaǵymyzdy bastamas buryn kúndegi ádetimizben
• Aýa raıyna sholý jasap alaıyq.
- Aspan bultty,*- qar jaýdy, jel soltústikten soǵyp tur. Aýanyń temperatýrasy t - 6 S
• Úıge qandaı tapsyrma berildi?
- Ósimdik músheleri, tamyr sabaq.
1 - 1. Ósimdik múshelerine neler jatady? - tamyr, sabaq, japyraq, gúl, jemis. 1 oqýshy baıandaıdy.
2 - 1. Tamyr týraly ne bilemiz? (1 bala baıandaıdy)
2 - 2. Sabaq týraly ne bilemiz? (1 bala baıandaıdy)
2 - 3. Tamyr qaıdan paıda bolady? - tamyr tuqymnan paıda bolady. Tuqym ólgende onyń qabyǵyn tamyr jaryp shyǵady.
2 - 4. Tamyrdyń qandaı túrleri bar? - jińishke tamyr (kúnbaǵys, sábiz )
- shashaq tamyr(kartop, bıdaı, pıaz)
- óte uzyn tamyr(shóldi jerde ósetin ósimdikter, jantaq, qýraı, tiken)
3 - 1. Sabaqtyń túrlerin kim atap beredi?
1. Salbyrańqy sabaq – bólme ósimdikteri
2. Oralyp, shyrmalyp ósetin sabaq - qıar, qaýyn, qarbyz, júzim
3. Tik sabaq – tańqýraı, aǵashtar
4 - 1. Ósimdik qandaı toptarǵa bólinedi?
- Aǵash, buta, shóp.
4 - 2. Aǵashtyń qandaı paıdasy bar?
4 - 3. Shóptiń qandaı paıdasy bar?
- Mal azyǵy, dári alynady?
Jaqsy balalar, sender ósimdiktiń tamyr, sabaǵy jaıynda jaqsy meńgerdińder.
j a Z
a ǵ a Sh
t o p y r a q
t u q y m
t a m y r
s a b a q
q a ı y n
Endi myna sóz jumbaqty sheship kóreıik.
1. Eń ystyq mezgil.
2. Ósimdik túri.
3. Ósimdik ósetin jumsaq, borpyldaq qabat.
4. Kúzde sebiletin dán.
5. Ósimdiktiń jer asty múshesi.
6. Ósimdiktiń barlyq múshesin jalǵastyrýshy.
7. Aǵash túri.
Erekshe syzyqtan qandaı sóz shyqty? - Japyraq.
Sabaǵymyzdyń taqyryby japyraq. Búgingi sabaǵymyzda japyraq túrlerimen, qyzmetimen tanysamyz.
1. Balalar japyraq týraly ne bilesińder?
- Japyraq ósimdikke sán beredi. Kóktemde búrshik jaryp, kúzde sarǵaıyp jerge túsedi.
Muǵalimniń túsindirýi.
Jańa sabaq.
1. Ósimdiktiń eń mańyzdy múshesi japyraq. Japyraq sabaqqa bekıdi. Japyraq kómirqyshqyl gazyn sińirip, ottegin bólip shyǵarady. Japyraqtyń boıyndaǵy sý býlanyp aýaǵa taraıdy. Japyraq kóktemde búrshik jaryp kúzde sarǵaıyp, jerge túsedi. Ár ósimdiktiń japyraqtary ár túrli bolady.
Mysaly: Gerbar. qaıyr japyraǵy júrekshe tárizdi, emen japyraǵy.
2. Elektrondyq oqýlyqtaǵy mátinmen tanysý.
3. Sergitý sáti.
Balalar qazir sendermen «Paıdaly - zıan» degen oıyn oınaımyz. Oıynnyń sharty. Men paıdaly degende sender qol shapalaqtaısyńdar. Al zıan degende túzý otyrasyńdar.
- Dárilik ósimdikter densaýlyqqa paıdaly keıbir ósimdikter ýly bolady, ol zıan.
- Tabıǵat aıasynda kóp serýendeý kerek, ol paıdaly.
- Jemister jýmaı jesek ishimiz aýyrady, ol zıan.
- Gúlder adamǵa qýanysh syılaıdy, ol paıdaly.
- Keıbir ósimdikter deneni qyshytady, tikenekti bolyp shaǵyp alady, ol zıan.
- Kókóniste kóptegen dárýmender bar, ol densaýlyqqa paıdaly.
- Balalar aınaladaǵy ósimdikterge súıispenshilikpen qarap olardy kútip baptap ósirýge daǵdylaný kerek.
4. Oqýlyqpen jumys.
1. Muǵalimniń oqýy.
2. Oqýshylarǵa jekeleı oqytý.
3. Japyraq qyzmetine taldaý jasaý.
Sý býlanady.
Kómir qyshqyl gazyn sińiredi
Emdik qasıeti bar
Topyraqty qunarlandyrady
Tamyryn úsýdensaqtaıdy
Ottegin bólip shyǵarady
Qant, krahmal alynady
Aǵashqa sán beredi
4. Zertteý jumysy.
Bólme ósimdiginiń boıynda ne bar ekenin zerttep kóreıik.
Qorytyndy: Japyraqtyń boıynda sý bar.
5. Dáptermen jumys.
Jańa sózder: ıne, júrek, jumyrtqa tárizdi, kómirqyshqyl gazy, krahmal.
1. Sonymen búgingi sabaǵymyzda nemen tanystyq?
- Japyraq japyraqtyń túrleri, qyzmetimen tanystyq.
2. Japyraq kúzde nege sarǵaıady?
- Aýa raıy salqyndaǵandyqtan ósimdik sýdy az sińiredi. Kúnniń kózi az túsedi.
3. Qandaı aǵashtyń japyraǵy ıne tárizdi? ( qaraǵaı)
4. Júrek tárizdi japyraq qandaı aǵashtiki?
5. Qýraǵan japyraqtyń qandaı paıdasy bar?
- Eńbek sabaǵynda kóbelek, tasbaqa jasaýǵa, tabıǵı materıal retinde qoldandyq.
( jasaǵan jumysty kórsetý)
Japyraqtardyń túsýi aǵashtardyń tirshilik beıimdiligi dep atalady. Túsken japyraq ósimdiktiń tamyryn sýyqtan qorǵaıdy. Japyraq ıirip topyraqty qunarlandyrady.
- Balalar Qazaqstan Respýblıkasynyń «Qorshaǵan ortany qorǵaý» týraly zańy bar. Sol zańda tabıǵatty qorǵaý, ony taza ustaý árbir adamnyń mindeti delingen eken. Sondyqtan balalar sender mektep partasynan bastap tabıǵatty qorǵaýǵa, kógaldandyrýǵa, aǵash, gúl egýge óz úlesterińdi qosýlaryń kerek. Múmkin bizdiń aramyzda da ǵalym, bıolog, ormanshy otyrǵan shyǵar. Aýamyz taza bolsyn deseńder, úıdiń aýlasyna aǵash, bólmege gúl egip otyrǵyzǵandaryń durys. aldaǵy sabaqtardy ósimdikterdiń basqa múshelerimen tanysamyz.
Baǵalaý:
Úıge tapsyrma: Japyraq mátinin oqyp, áńgimeleý. Japyraq túrlerin salyp kelý
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: S. Toraıǵyrov « Bir adamǵa» óleńi
