InfoHub Logo

Kategorıasy: Tárbıe saǵaty.
Taqyryby: Jaqsydan úıren, jamannan jıren
Maqsaty: Balalardy adamgershilikke, qarapaıymdylyqqa, kishipeıildilikke, ádeptilikke, jaman ádetterden aýlaq bolýǵa tárbıeleý. Oılaý, este saqtaý qabiletterin jáne sózdik qoryn molaıtý.
Tárbıelik: Jaman ádetten aýlaq bolýǵa, tazalyqqa, uqyptylyqqa tárbıeleý.
Mindetteri: Jaqsy, jaman týraly túsinik berý;
jaqsy men jamandy salystyra bilý iskerlikterin damytý;
jaqsy ister men áreketter jasaýǵa tárbıeleý
Sabaqtyń barysy: Balalar, bizdiń búgingi tárbıe saǵatymyz burynǵy tárbıe saǵatynan ózgeshe, sebebi bizdiń, ıaǵnı sizderdiń sabaqtaǵy alǵyrlyq, tapqyrlyqtaryńdy baıqaý úshin sabaǵymyzǵa apaılar men aǵaılar qatysyp otyr. Qane, barlyǵymyz óz bilgenderimizdi qysylmaı ortaǵa salaıyq.
Kórinis. Eki bala oınap júr.
Erbol:- Asqar ekeýmiz dospyz ǵoı, ıa?!
Asqar:- Ia dospyz.
Erbol:- Sen eshkimge aıtpa, mende keremet nárse bar.
Asqar:- Ol ne nárse?
Erbol:- Minekeı kórseńshi(qaltasynan temeki kórsetedi).
Asqar:- Ol ne bolǵanyń?(shoshynyp) Qaıdan aldyń?
Erbol:- Papamnan kórsetpeı aldym.
Asqar:- Papańnan? Papańnan nege alasyń, temeki degen jaman nárse, densaýlyqqa zıandy.
Erbol:- Bolsa she? Meniń papam nege tartady?
Asqar:- Oı, dostym, seniń papań jas kúninde temekige áýestengen, sol qateligin qazir jóndeı almaı júr.
Erbol:- Oı, dostym, degenmen osyny tartyp kórsek qaıtedi?
Asqar:- Joq, mundaı jaman ádetten aýlaq bolǵanymyz abzal. Áıtpese qurımyz, onan da oıynymyzdy jalǵastyraıyq.
Shattyq sheńberi.
- Balalar, sheńber quryp, óleń joldaryn aıtaıyq.
Jaqsylyqtan úırenip,
Bolamyz biz jaqsy adam.
Jamandyqtan jırenip, Úlgi alamyz jaqsydan.

- Balalar, káne, bir - birimizge jaqsy lebizderimizdi bildireıikshi.
- Qaıyrly kún,
- Sabaǵymyzdy jaqsy oqıyq
- Árqashan kún sónbesin,
- Aspanymyz ashyq bolsyn.
- Aman bolaıyq.
- Denimiz saý bolsyn.
- Bárimiz dos bolaıyq. Tatý bolaıyq. t. b sózder aıtady.
- Balalar, bizde búgin «Jaqsydan úıren, jamannan jıren» atty tárbıe saǵaty bolmaq. Jaqsy, jaman, ádeptilik týraly maqal - mátelderimizdi aıtaıyqshy.
Mırjan: Úlkendi syılasań, elge syıly bolasyń.
Azızbek: Ádeptilik belgisi - ıilip sálem bergeni.
Juldyz: Úlkenge qurmet, kishige izet.
«Jaqsy bolý ózińnen» óleńin barlyǵy jatqa aıtady.
- Jaqsy bolý ózińnen
Jaman bolý ózińnen
Ózińdi óziń aıa da,
Óziń úıren ózińnen.
Jamandyq kórseń bireýden
Men qandaımyn dep oıla.
Jaqsylyq kórseń bireýden
Men qandaımyn dep oıla!
- Jaraısyńdar, balalar. Balalar, bir - birine lebiz bildirýi sálemnen bastalady. Sálem - sóz anasy, sózdiń qasıeti, sondyqtan onyń maǵynasyna mán berý ádeptiliktiń, adamgershiliktiń baspaldaǵy. Olaı bolsa amandasýdyń qandaı erejelerin bilesińder?
Sabrına: - Tanys adam alys jerden kelse, oǵan baryp amandasqan jón.
Ismaıl: - Assalaýmaǵaleıkým, dep amandasqanda qolǵapty sheshý kerek.
- Durys, endeshe balalar, barlyǵymyz birge «İzgi sózder» óleńin aıtaıyq.
Ul - qyz sálem beremiz
Ónegeli órenbiz.
Biler qazaq balasy:
«Sálem - sózdiń anasy».
- Balalar, qozǵalmaly oıyn oınaıyq. (Onda úlken kórnekilik avtobýs kóligi, onyń ishinde júrgizýshi, otyratyn eki - úsh bala jáne de áje rólinde oınaıtyn qyz bala).
Oıyn: Qozǵalmaly oıyn. Avtobýs ishindegi kórinis.
- Balalar, senderdiń úılerińde ájeleriń bar ma?. Endeshe, mynaý bizdiń ájemiz, ol senderge bazardan alma satyp ákelmekshi. Ol úshin qandaı kólikke otyrýy kerek?
- Avtobýs kóligine.
- Endeshe, aıaldamadan avtobýs kúteıik.(Áje aıaldamada turady).
Avtobýs júrgizýshisi aıaldamaǵa kelip toqtaıdy. İshine ájeı kiredi. Sol kezde oǵan eshkim oryn bermeıdi.
- Balalar, qarańdarshy osy kórinis durys pa?, álde burys pa?
Balalar erkin túrde ózderiniń oılaryn aıtýǵa tıis.
- Joq durys emes, úlken kisige oryn berý kerek. Biz úlkenderdi syılaýymyz kerek. Amandasýymyz kerek. Ornymyzdan turyp: «Siz otyryńyz» deýimiz kerek dep kóptegen sózder aıtyp, óz oılaryn bildiredi.
- Durys aıtasyńdar balalar, biz úlkenderdi syılaýymyz kerek, amandasyp, ornymyzdan turyp ornymyzdy usynýymyz kerek - dep turyp turǵan ájeıge oryn berip, otyrǵyzý.
Avtobýsymyz baratyn jerine jetip, ájemiz avtobýstan túsip bazarǵa keledi. Bazardan alma satyp alady.
- Mine, balalar, senderge ájeleriń bazardan alma satyp áperdi. Endi barlyǵymyz birge «Ne deý kerek?» óleńin aıtaıyq.
Apań seniń bazardan,
Alma satyp ákeldi.
Eń úlkenin, jaqsysyn,
Saǵan tańdap áperdi,
Ne dep baryp, jeý kerek?,- Rahmet, sizge deý kerek.
- Óte jaqsy. Endi bárimiz sergitý sátin oryndaıyq. ( Býfer arqyly án).
Sergitý sáti.
- Káne, balalar, ornymyzdan turyp, boı sergitip alaıyq.
Bala, bala, balaqan,
Qane, qaısy alaqan?
Saýsaqtaryń áıbát,
Bylaı - bylaı oınat.
Kúndeı jaınap alaqan,
Qolymyzda jalaý bar,
Jalaýymyz jaınap,
Bı bıleımiz oınap.
Sálden soń esik qaǵylyp, Ádemi qyz synypqa kiredi.(Bastaýysh oqýshysy). Bizge qonaqqa ádemi qyz kelipti.
- Sálemetsizder me, balalar! Meniń atym - Ádemi qyz. Men senderge qur qol kelgenim joq. Tapsyrmalar ala keldim.
- Balalar, bizge Ádemi qyz(bastaýysh synybynyń oqýshysy) sýretter alyp kelipti. Sol sýretter boıynsha sóıleseıik. Jaman ádetterdi qara qaltaǵa salamyz. Jaqsy ádetterdi qyzyl qaltashalarǵa salamyz.( taqtaǵa ildirý).
- Myna sýretke qaraımyz, ne kórip turmyz? Qyz bala men ul bala aǵash otyrǵyzyp jatyr. Bul balalar qandaı balalar?
Jaqsy, onda Azamat qaı qaltaǵa salady ekenin kóreıik.

- Ekinshi sýretke qaraıyq. Ne kórip turmyz?
- Otyrǵyzyp qoıǵan aǵashty bala kelip syndyryp jatyr. Bul qandaı bala?
Jannur qandaı qaltaǵa salady eken.
- Endigi sýrette ne kórip otyrsyńdar?
- Bul sýrette bala aǵashqa shyǵyp, qustyń uıasyn buzyp jatyr. Bul qandaı bala? Jaman bala.
- Al, myna sýrette ne kórip tursyńdar? Bala qustarǵa uıa jasap, talǵa ilip qoıdy. Qandaı bala?
- Jaqsy. Oljas qandaı qaltashaǵa salady eken.
Óte jaqsy, endi ekinshi tapsyrmam.
- Sender mamalaryń men papalaryńa kómektesesińder me?
- Káne, qalaı kómektesedi ekensińder kóreıik.
Tárbıeshi: - Biz úlkendi qalaı qurmetteımiz, qalaı syılaımyz?
Jaras: Úlkennen buryn sóılemeý, aldyn kespeı qurmetteý kerek.
Aınur:
Kim úlkendi syılasa,
Kim úlkendi tyńdasa,
Úlken bolǵan kezinde,
Syıly bolmaq ózi de.
Gúljaına:
Apam úshin kúnde men,
Otyn aǵash jaramyn.
Sý quıamyn gúlge de,
Dúkenge de baramyn.
Amına:
Sypyramyn úı ishin,
Jýam ydys – tabaqty.
Apam biraq men úshin,
Oqymaıdy sabaqty.
Ádemi qyz:- Balalar, sender óte tárbıeli, jaqsy men jamandy ajyrata biledi ekensińder, úlkendi syılaı biletin, qurmet kórsete biletin jaqsy balalar ekensińder. Men senderge rıza boldym. Senderge rahmet - dep klastan shyǵyp ketedi.
- Sonymen balalar, jaqsy bala qandaı bolady?
Taza júrekti, ádepti, úlkendi tyńdaıtyn, kishige qamqor bolatyn.
Úmit:
Jaqsylyqqa qushtarmyz,
Jaqsy adam bolyp shyǵamyz.
Taza sábı júrekten,
Qabyldańyz myń alǵys.
- Kólik ishinde egde adamdarǵa ne isteımiz?
Úlkenge oryn berý. Amandasý. Uldar atalardy kórgende «Assalaýmaǵaleıkým» dese, apa, áje, apaılardy kórgende «Sálemetsiz be?» deý kerek.
Qorytyndy:
- Ádemi qyzdyń ákelgen tapsyrmalaryn oryndady. Bizdiń balalar jamandyq pen jaqsylyqty ajyrata biledi. Kóptegen tárbıeli mol túsinikter aldy. Sabaǵymdy aıaqtamas buryn, Uly aqyn Abaı atamyzdyń óleńin oqyp bereıin
(Abaı atanyń sýreti) kórsetý.
Bes nárseden qashyq bol,
Bes nársege asyq bol.
Adam bolam deseńiz,
Ósek, ótirik, maqtanshaq,
Erinshek beker mal shashpaq.
Bes dushpanyn bilseńiz,
Talap, eńbek tereń oı,
Qanaǵat, raqym oılap qoı.
- Balalar, sender osy Abaı atalaryńnyń naqyl óleńin máńgi esterińde saqtap, jaqsydan úırenip, jamannan jırenip, árqashanda bilimdi, eńbekqor, ótirik aıtpaı, maqtanshaq bolmaı, tárbıeli azamat pen azamatshalar bolyp ósýlerińe tilektespin.