- 05 naý. 2024 04:12
- 221
Jazda (óleń)
Bilim berý salasy: Qatynas
Bólimi: Kórkem ádebıet
Taqyryby: «Jazda» (óleń)
Maqsaty: jyl mezgilderi jaıly oılaryn keńeıtý, jaıqalǵan jaz, jemis – jıdek týraly túsinik bere otyryp, sózdik qorlaryn baıytý. Tabıǵatty aıalaýǵa tárbıeleý.
Qoldanylatyn kórneki quraldar: jyl mezgilderi beınelengen sýretter, hrestomatıa, jemister, kókónisterdiń sýreti.
Sózdik jumys: jaz, kóbelek
Bılıngvaldy komponent: jaz - leto, kóbelek - babochka
Motıvasıalyq qozǵaýshylyq
Shattyq sheńberi
Kóbelek - aý, kóbelek,
Ádemisiń keremet.
Gúlge kelip qona ǵoı,
Óziń de gúl bola ǵoı
Uıymdastyrýshylyq - izdenistik
Kirispe áńgime.
- Balalar, biz qandaı jyl mezgilderin bilemiz?
- Endeshe, balalar, búgin osy jyl mezgilderiniń ishinen jaz mezgiline toqtalamyz.
- Jaz mezgili senderge unaı ma?
- Jazda ne pisedi?
- Jazdyń qandaı erekshelikterin bilesińder?
- Qazir men senderge aqyn Nesipbek Aıtovtyń «Jaz» óleńin beremin:
Jazym keldi jarqyldap,
Qazym keldi qańqyldap.
Gúlge qondy kóbelek,
Qos qanaty qaltyldap.
Súıip kúnniń shapaǵyn,
Taý sheshti aq shapaǵyn.
Kúltelendi qýraılar,
Tógip buıra shashaǵyn.
Kókke qyzyl - jasyldy
Kempirqosaq asyldy.
Jarlaýytty jaǵany
Japyraqtar jasyrdy.
Suraq - jaýap.
- Óleń unady ma?
Relaksasıa:
- Balalar, kózimizdi jumyp tynyǵaıyq. Jaz mezgilin kóz aldymyzǵa elesteteıik: kún ystyq, sýǵa shomylyp, denemizdi bos ustap, jaǵalaýǵa shyǵyp jatyrmyz, sý syldyry qulaǵymyzǵa jaǵyp, kún shýaǵy deneni jylytady, aıaǵymyzdy ystyq qum qyzdyryp barady. Al endi kózimizdi ashsaq ta bolady.
- Endi, balalar, kózimiz jumylǵanda neni kórdik, qandaı áser aldyńdar?
- Sýda shomylǵandy unatasyńdar ma?
Jazda (óleń). júkteý
Bólimi: Kórkem ádebıet
Taqyryby: «Jazda» (óleń)
Maqsaty: jyl mezgilderi jaıly oılaryn keńeıtý, jaıqalǵan jaz, jemis – jıdek týraly túsinik bere otyryp, sózdik qorlaryn baıytý. Tabıǵatty aıalaýǵa tárbıeleý.
Qoldanylatyn kórneki quraldar: jyl mezgilderi beınelengen sýretter, hrestomatıa, jemister, kókónisterdiń sýreti.
Sózdik jumys: jaz, kóbelek
Bılıngvaldy komponent: jaz - leto, kóbelek - babochka
Motıvasıalyq qozǵaýshylyq
Shattyq sheńberi
Kóbelek - aý, kóbelek,
Ádemisiń keremet.
Gúlge kelip qona ǵoı,
Óziń de gúl bola ǵoı
Uıymdastyrýshylyq - izdenistik
Kirispe áńgime.
- Balalar, biz qandaı jyl mezgilderin bilemiz?
- Endeshe, balalar, búgin osy jyl mezgilderiniń ishinen jaz mezgiline toqtalamyz.
- Jaz mezgili senderge unaı ma?
- Jazda ne pisedi?
- Jazdyń qandaı erekshelikterin bilesińder?
- Qazir men senderge aqyn Nesipbek Aıtovtyń «Jaz» óleńin beremin:
Jazym keldi jarqyldap,
Qazym keldi qańqyldap.
Gúlge qondy kóbelek,
Qos qanaty qaltyldap.
Súıip kúnniń shapaǵyn,
Taý sheshti aq shapaǵyn.
Kúltelendi qýraılar,
Tógip buıra shashaǵyn.
Kókke qyzyl - jasyldy
Kempirqosaq asyldy.
Jarlaýytty jaǵany
Japyraqtar jasyrdy.
Suraq - jaýap.
- Óleń unady ma?
Relaksasıa:
- Balalar, kózimizdi jumyp tynyǵaıyq. Jaz mezgilin kóz aldymyzǵa elesteteıik: kún ystyq, sýǵa shomylyp, denemizdi bos ustap, jaǵalaýǵa shyǵyp jatyrmyz, sý syldyry qulaǵymyzǵa jaǵyp, kún shýaǵy deneni jylytady, aıaǵymyzdy ystyq qum qyzdyryp barady. Al endi kózimizdi ashsaq ta bolady.
- Endi, balalar, kózimiz jumylǵanda neni kórdik, qandaı áser aldyńdar?
- Sýda shomylǵandy unatasyńdar ma?
Jazda (óleń). júkteý