InfoHub Logo

Aldymyzdaǵy shildeniń 10-­ynda bolatyn bilimpazdar tobynyń qarsanynda múddemizdi aıtyp qalaıyq.

«Eńbekshil  qazaqtyń» 154­-sanynda emle týraly. 178, 179- ­ynshy sandarynda qarip týraly meniń jobalarym basyldy. 159, 161, 162, 164, 195-­inshi sandarynda Eldestiń qarsy daýy basyldy. Eldes kóp jazdy.  Balaǵa sabaq bergendeı, «qazaq tilinde pálen dybys bar, onyń  pálenshe tańbasy bar...»  dep, jurtty sendire, ózgeni paıdasyna, qazaq tilinin bel balasy ózi tárizdene jazdy. Mundaı zor máseleni qara borandatyp, soqyr sezimge berilip, qyzýlanyp tekserý aǵat. Bul salqyn aqyl, sanaly oı kerek qylatyn másele. Kep bireýdi túıreýde emes, máseleniń durys sheshilýinde.

Jazý máselesinde aıtystyń shıelenip, aýyr bolýyna zor sebep bar. Emlege árkim ár jaqtan, ártúrli qaraıdy. Bireý tildiń tarıhynan, bireý naǵyz gramatıka jaǵynan, bireý estilý (fonetıka) jaǵynan, endi bireýler is júzinde qolaıly, jeńildik kelý jaǵynan qarap sheshpek bolady. Sonymen árkim óziniń ustalǵan negizinen aırylǵysy kelmeıdi. Eldestiń negizi: til qural (etımologıa), estilý (fonetıka). Meniń negizim: kóbinese, iske qolaıly (praktıka), jeńildik, qala berse, estilý. Durysynda, emleni iske qolaıly bolý jaǵynan ǵana qaraý kerek. Jazý máselesin sheshkende, aldymen «tildiń zańy buzylsa, jalpaq jurttyń tili buzylyp ketedi, joǵalyp ketedi...» — degen soqyr nanymnan (fanatızm) qutylý kerek. Eldes qoryqqandaı, til sonsha shetin, tıip ketse jarylyp qalatyn qaǵanaq emes.  Eldes  «ýý»  dep jazyp,  olaı  býýyndaı  ma,  Júsipbek  «ý» jazyp  býyndamaı ma qazaqtyń tiline ıneniń jasýyndaı paıda­zıan  kelmeıdi.  Arab, parsy, tatar, sart,  mısıonerler  ádebıetiniń  yqpalyna  júrip,  aıdaýyna kónbegen, tilinin zańy, quramy ne ekenin bilmegen, «e, y, ı» dybystaryn («ı»­men), «o, ý, ý» dybystaryn («o»­men) bir­ aq tańbamen jazyp kelgen sol taýqymettiń bárin tartsa da, buzylmaı kelgen qazaqtyń tili bizdiń bir­eki tańbamyzben áste  ózgermeıdi, tipti buzylmaıdy. Qazaq joǵalsa, tili de joǵalady; jasasa, órkendese, tili de órkendeıdi. Azamat bolǵan balasy atqa minse, qaltyraýyq, balajan sheshe: «jyǵylyp qalar ma eken?» – dep úıde otyryp taqymyn qysady. Eldes álde qara borandatý úshin joqty sóıleıdi, álde álgideı qorqaq sheshe (eger de ondaı sheshe qazaqta bolsa?)

Bilim ósken saıyn, oı ósedi; oımen birge til ósedi. Biraq til shubalań, myljyń bolmaıdy, shynyǵady, shymyrlanady. Az sóz, kóp maǵyna – mine bilimniń tilegi til ósken saıyn, dybys kóbeıedi. Endeshe qarip te kóbeıý kerek pe? – Joq. Az qarip, kóp dybys – mine, jaqsy hattyń sharty.

Dybystyń erkine salsaq, tańba  (qarip)  meılinshe kóp bolý kerek: bir dybystyń ózi óz orynda ártúrli estiledi. Anyǵynda dybysqa tap keletin tańba bola bermeıdi. Aýyzdan shyqqan barlyq lebizdi qarippen túgendep jetkizý múmkin emes. At aıdaǵandaǵy shý­shý, bolmasa tańdaı qaǵý, toqtatardaǵy «typyrý»­lardy,  kúlkini, keıigendegi odaǵaılardy qaıtip qarippen aıta alarsyń? Jazý, qarip nobaımen, shartpen ǵana alynatyn nárse.

Profesor Ýshakov aıtady: «Kádimgi hattaǵy qaripterdiń dybystarǵa dál kelmeýi kemshilik emes, is júzinde qolaıly bolýǵa jazýdyń dáldigi tipti mindetti emes; qaıta dybysqa nobaıly jazý ári jabaıyraq, ári ońaıyraq bolady», – deıdi. «Emleniń  maqsuty jetilgen, baı tildi óte  jabaıy quralmen tańbalap, bildirý»,  –  deıdi ǵalym Raýmer. Sondyqtan qoldanýǵa qolaıly jazý. «Dybysty jalpyǵa túsinikti etip kórsetý», – deıdi Korsh degen kisi. «Aýyz sóz – oıdyń pernesi bolsa,  jazý  –  aýyz  sózdiń  pernesi»,  –  degen Tomson.  Dybystarǵa naǵyz dál  keletin jazý joq,  ondaı jazý jalpyǵa túsiniksiz. Endeshe bolmaý kerek. Naǵyz dybysqa dál jazý til ǵylymynda (ıazykovedenıe) ǵana bolý kerek. Dybysqa qaripti dál keltiremiz desek, álip­bıdiń talaı qaripin shyǵarýǵa, talaı qaripti tyńnan oılan tabýǵa, áıtpese eskilerge túrli belgiler  qosyp qoldanýǵa týra keler edi.  Bul durys hat bolmaıdy, qoldan jasama hat bolady.  Bul pikirlerdi jazýdy ońaılatam dep talaı jyl eńbek etken ǵalymdar aıtyp otyr.

Mundaı talaı bedeldi sózder keltirýge bolady, biraq oryn az. Dybysshyldardyń áýrelenbeýine bý da jeterlik sóz. Sondyqtan estilýdi (fonetıka) negizge alýǵa bolmaıdy eken, asa bir kerekti oryn bolmasa.

Sol tárizdi jazý máselesin til zańyna (gramatıka) tirep sheshýge de bolmaıdy.

Til  – jandy zat:  órkendeıdi,  damıdy. Jazý  –  óli  súıek zat. Til zańy (gramatıka)  da  kertartpa (konservatıvnyı) nárse, shiderlen, órisińdi uzartpaıdy.

Gramatıkeshiler tildi tapqa, jikke, sortqa bóletin, ár sózdi, ár dybysty belgili taptyń ádet­ǵurpyna, saltyna baǵyndyram dep, talaı jerde zorlyq isteıdi. Jiksiz jerden jik shyǵarady. Budan eki júz jyldar buryn Lomonosovtyń shyǵarǵan ıa, ıa, ıe, ys – degen jalǵaýlarynan orys jańada ǵana qutyldy; erkek, áıel orta sózderdiń aıaǵyn bir­aq túrli (ıe, ne) jazatyn boldy. Tilge budan keler kemshilik joq, sol syqyldy: onı, one, odne, odnı, oba, obe, ee, eıa, ago, ıago, i, ó... degen sanaqtardy keshe ǵana qaldyrdy.

Mine, gramatıkanyń tusaý bolǵany.

«Til quraly» shyqpastan buryn «dybys», «býyn» degendi jurt bilmeýshi edi. Dybysty, býyndy ózgelerge eliktep, dybys  ádisin  (zvýkovoı  metod)  qoldanǵandyqtan  alyp  otyrmyz.  Elikteý onymen toqtamaıdy. Mádenıeti kúshti jurteliktetedi. Jazýdyń, jazý úıretýdiń ońaı joly tabylsa, eliktemeske áddimiz joq. Búgingi basymyzdy shulǵyp otyrǵan «dybys»,  «býynnan» bezip, ertek Amerıka ádisine túspesimizge  kimniń  kózi jetedi? Sondyqtan jalan til quraldyq (etımologıa) dáleline súıenýge bolmaıdy, onyń ózi jasama, elikteme nárse.

Shynynda gramatıka eki túrli bolý kerek, biri: tildiń, sózdiń, istiń yńǵaıyna júretin qubylmaly, jandy etımologıa; endi biri: tildiń  negizin,  túp atasyn, ózgerý jolyn, tarıhyn tekseretin ǵylymı gramatıka bolmaq. Mektepte jazý úıretýge, durys sóıleýge kómek etetin jandy etımologıa men ǵylymı gramatıkany shatastyryp júrmiz. Sońǵy gramatıka orta medreselerdiń  sońǵy jyldarynda, joǵarǵy medreselerde oqytylý kerek. Bastapqy – bastaýysh mektepte Ahańnyń til quraldary (ásirese 11­-inshi) eki túrli etımologıanyń  joldarymen  jazylǵan; iske janasý jaǵynda aýyr jerleri kóp. Eki sózdiń birinde til zańyna júgirýdiń sebebi osy.

Mysal keltireıik: «Atty kisi myltyq atty».  Fonetıka kózimen qarasaq,  ekeýinde de «atty» jazylýǵa tıis. Olaı emes, etımologıa kezimen qarap, biri syn esim, biri etistik bolǵan soń, Ahan eki túrli jaz dep otyr. Gramatıka jaǵynan da  aıyryp jazýǵa Ahannyń dáleli joq. Alaıyq myna  sózderdi: Qasym­bek, Qoıshy­  gúl, Túıe­baı, mal­ǵoı, joq­ǵoı, kerek­qoı, adam­da,  ushqan  qusta, júrgen  ań­da, baraıyn­ba? keleıin­be?  alamyn­ba? barǵan­ bysyń? kelgen­bisiń? Jazǵan soń mal­men, kóp­ben, bı­eke,  aǵa­  eke, molda­eke, taıym­aı!  ıapyrym­aı! jaryqtyq­aı!  ap­aq,  sap­sary, bara­ almaımyn, júre­almaımyn, bı­maza, beı­bastaq, bı­ tarap, bı­qam, bet­baq...

Etımologıaǵa súıenbese, osy sózderdi bólek jazýdy, ne syzyqshamen («—») jazýdy kim biler edi? Etımologıa bir jaǵynan sózdiń túbirin, tabyn aıyryp, mánisin kórsetip paıda keltirip otyrsa, ekinshi jaqtan jazýǵa aýyrlyq keltirip otyr. Qosalqy sóz, qos sóz, jalǵaýlyq, kósemshe, jińishke býyn, jýan býyn, shyraı, odaǵaılardy birinen­birin  aıyrý, aralastyrmaý úshin solaı jazylyp otyr.

Qasym­bek, Túıe­baı,  bir­aq,  beı­bastaq,  bı­tarap,  betbaq...  –  darǵa  syzyqsha  qoıǵyzyp  otyrǵan  túbirin  qazý,  qala berse, jýan, jińishke býyndar — «qoı»­da jeke maǵyna joq, jalǵaýlyqqa: jalǵaýǵa, jurnaqqa kelmeıdi. «Aıttym­ǵoı» (skazal, ved) ne qylý kerek? Syzyqshamen bólgennen basqa shara joq. Adam­da, ushqan qus­ta, júrgen  ań­da muńdaǵy «da»­lar  orystyń «n»  degen  demeýiniń  (soıýz)  maǵynasynda  bolǵandyqtan,  jatys  jalǵaýdan  aıyrý  úshin  osylaı jazylyp otyr. Sol  tárizdi qosalqy  sózdegi «ma, ba, me, be»­ler orystyń «lı» bólimshesiniń maǵynasynda bolǵan  sońk jazylady. «Soń» — «posle» maǵynasynda ol — ústeý (narechıe). Endeshe bólek jazylý kerek. Jurnaq bitken zat esimmen  qosylyp  jazylyp,  «ene»­niń  syzyqsha  arqyly  jazylýy  da,  jýan­jińishke  sózderge  birdeı  tirkeletin  bolsa kerek. Ózge «padejderdi alǵan soń», «men — menen, ben — benen» jalǵaýlary men orystyń «tvorıtelnyı» padejin de alýǵa  bolmas  pa  edi?!  Olaı  etýge  «men,  ben»­niń  esimderden  basqalarǵa  da  tirkelýi  bóget  qylsa  kerek.  «Tańdaýly shyraı»­ǵa  qosylatyn «ap», «qap»­dardy bólip  alyp, «ap­aq», «qap­qara» dep úıretemiz. Zorlyq men «ap­paq» — dep jazaıyq desem, Eldes til zańynyń dáreti buzylatyndaı qorqar edi.

Jurttyń týyndy, qosylmaly uzyn sózderi aýyzsha aıtylǵanda, qysqaryp, yqshamdala beredi. Sóz yqshamdyq tileıdi. Qarap otyrsaq, yqshamdalyp, syǵylysyp ketken sózder tolyp jatyr. Máselen: áıtse de, qaıtse de, qaıǵyp, sóıtip, o­da, bý­da, bıyl, kádimgi, áje, qaıdam, ákel, áper, mut, mutshaq, boı suný, usap, qaıtkende.

Tý basta bý sózder bylaı ekeni anyq: olaı etse de, bulaı etse de, qalaı etip, solaı etip, ol­da, bul­da, buıyl, qadam kúngi, en­deshe, qaıdan bileıin, alyp kel, alyp ber, umyt, umytshaq, boı usyný, uqsap, qalaı etkende...

Osyndaı yqshamdalǵan, yqshamdalyp kele jatqan sózderge: mut, mutshaq, boı suný, kúneltý, bar­dy (bar edi), joq­dy (joq  edi),  bolypty­mys  (emysh), bolmaspedi (bolmas  pa  edi), júrsıgedim (júrsek  ıgi  edim),  júralmaımyn  (júre almaımyn), baralmaımyn (bara almaımyn)­dar da qosylady. Mundaı sózder áýeldegi shyqqan túbirin kóksemeı, qysqarǵan túrinde jazylýǵa tıis. «Bar­dy, aıtqan­dy, joq­ty»­lardyń «edi»­si qysqaryp «dy» bop qalsa, «bolmaspedi, júrsıgedi»  bolyp, «edi» qysqa rý kerek; eger «ıgi»  bóliný qajet tabylsa, «júrse ıgedi»  —  bolyp  jazylýǵa tıis. Joǵarydaǵy  «alyp kel, áper, qaıdam»­dar syqyldy «júre almaımyn, bara  almaımyn»­dar da qysqarylyp (júralmaımyn, baralmaımyn) jazylý kerek.

Dáıekshi týraly oılap­oılap, mynadaı qorytyndyǵa keldim. Dáıekshi, kóbinese, bas  býyndy jińishkertedi. Sózdiń ishindegi «e, k, g» dybystardy, ózderi jińishke estilgeni bolmasa, bútin sózdi jińishkerte almaıdy. Sondyqtan sózdiń bas býyny jińishke estilgen jerde, ishinde  «e,  k,  g,  k,  ǵ» bolsa da, dáıekshi qalmaı jazylǵan durys bolar dep bildim. Bul joba jazýǵa kóp jeńildik keltiredi: burynǵy, «is, iske, pis, pispen, ór, órle, biz, bizge, sóz, sózge, túr, túrles» degendegi túbirinde  bar  dáıeksheler joǵalmaıtyn bolady:  «is»  iske, pis, pispek,  «ór,  órmek...»  bolyp jazylady.  Bári birkelki. Burynǵy ereje de bolmaıdy. Taǵy bir paıdasy: shubalańqy uzyn jazylatyn, syzyqpen qosylatyn sózder qysqarady, jazý yqshamdalady. Sydyrtyn tez oqýdyń bir sharty: sózdiń  yqshamdyǵy kitap oqyǵanda, kisi ejelep  otyrmaıdy, sózdiń tulǵasynan tanı ketedi. Neǵurlym tulǵanyń turqy qysqa, yqsham bolsa, soǵurlym oqýǵa da jeńil bolmaq, jazý úıretýge taǵy solaı.

Osy aıtqandarǵa súıenip joǵaryda kórsetilgen mysaldardy bylaı jazýdy usynamyn:

«Atty kisi myltyq atty. Qasymbek, Qoıshyǵul, Túıebaı, bir­ aq, mal ǵoı, joq qoı, kerek qoı, adamda, qusta, anda, baraıyn ba, keleıin  be,  alamyz ba, barǵanbysyń, kelgenbisiń. Jazǵansyń, malmen, kóppen, bıeke, aǵake, moldeke, taısymaı, ıapyrmaı, jaryqtyǵaı, appaq, sapsary,  baralmaımyn, júralmaımyn, bımaza, beı­ bastaq, bıtarap, bıqam, betpaq, bolmaspedi, júrse ıgedim...».

Qazaq tilinde úndestik (sıngarmonızm) bar dep, basty qatyrdyq. O da joq sóz bolyp barady. Qarańyz myna mysaldardy: Mahambet,  Ahmet, qudiret, qasıet, qaýeset, qyzmet, bir­aq, qane, qorek, qyrkúıek, qalpetimen, qaben, saýdager, qanykeı, qajet, qazir.

Mundaı sózderdi izdeı bersek, attyń qara qaptalynan keletin. Árıne, olardyń ishinde shetten kirip, baıyrǵy bolyp ketkender de bar,  óz  baıyrǵymyz da bar. Qaıtkenmen, olardan qutylý, áıtpese, eldesshelep «qasıet, qyzmet, Ákmet (Aqmet), kýdret, qajet...»  —  dep buzý  múmkin emes. Sondyqtan úndestikti (sıngarmoınzmdi)  til bilimdandarymyz (ıazykoved) sybaǵasyna qaldyryp (eger olar qashap ala qoısa), sózimiz ben jazýymyzdan aýlaq qylý kerek.

Endi Eldestiń kókeıin tesken «gú, ı, y»­lar týraly bir­eki sóz. «ý» men «ı» eki dybystan quralǵanyna da talaspaı­ aq qoıalyq.

U+Ý–ÝÝ (ÝÝ)

y+ý=úý (úý)

y+ı= ( ı)

— dep­- aq qoıaıyq. Bir­aq tańbany yqshamdaý kerek bolsa, – olardy yqshamdaý kerek.

Osy kúngi orystyń «s, ó, ıa, ıý» degen qaripteri myna dybystardan quralǵan:

ı+e=e

ı+o=ó

ı+a =ıa

ı+ý = ıý

Orystyń budan neshe ǵasyrlar buryn qoldanǵan qospaq tańbalaryn biz osy kúni qoldanyp otyrmyz. Nege? Lomonosovtarymyz jańadan shyqty, biz orystyń taptaǵan jolyn taptaǵymyz kelmese, qospaq tańbadan osy bastap qutylýymyz kerek. Eldes etımologıa (til zańy),  fonetıkaǵa (estilý boıynsha) súıenip, olardy qorǵap­aq  shyǵar;  is júzinde qolaıly bolýyna kelgende, ilgeriden tileýimiz bar ǵoı desek, olardy qysqartý tıis: «ý» da, «ı» da, qaı jerde bolsa da, bir tańbamen jazylsyn; sholaǵy da, uzyny da.

«ı» qalmaı jazylsyn: ózgede joq, bizde bar, degen pikirler júr. Sondyqtan: «kelý, barý, saryq, qaıyq, qıyn, qaryt, taryq, Trotskıı, qyryq...» dep jazamyz desip, op­ońaı kórip júr. Bul sózdi yqshamdaýǵa jatpaıdy, shubaltyp soza berý bolady. «y»  degen dybys birde  bar, birde joq, oınaqshyp turmaıtyn saǵym syqyldy  dybys.  «Sart­surt, qyrt, qart (kári), qyrq, murt»­dar­ daǵy «y» emes, sekin () tárizdi birdeme. «Keliý, baryý»­dyń ishin­degi «y» dybysy da dúdamal. Ondaı dúdamal dybysqa bola «ashyq  býynda, biteý  býynda  «y»  dybysy qalmaı jazylady» dep ereje shyǵarý kerek emes.  Aıqyn estilgen jerde «y» jazyla  bersin. Túbinde tirshilik tartysynda  kúshtiler jasaıtyny shyn  bolsa, «y» syqyldy shalaǵaı, turlaýsyz «menshevıkter» súıregenmen ańǵa jaramaıdy, bir kezde shyǵyp qalady.

Tańba (qarip) týraly qazirden­aq  Ahańnyń jazba  máshınege arnap shyǵarǵan tańbalary qabyldansyn; ol múmkin bolmasa, az da bolsa,  jeńildik keltirý  úshin, burynǵy basylǵan jobamdy jaqtaımyn. Tyńnan shyǵarǵan, tatardyń ózgertken, bolmasa latynnan alǵan tańbalar týraly menen basqa da aıtýshylar tabylatyn. Sondyqtan sózdi doǵaramyn.

---