InfoHub Logo

Jeltoqsan oqıǵasy kóterilis pe? álde tolqý ma?
16-jeltoqsan qarsańynda áleýmettik jelilerde táýelsizdigimizdi alyp bergen jeltoqsanshylar degen pikir beleń alyp júr. Tipti sol oqıǵaǵa qatysqandardyń ózderi osy pikirdi alǵa tarta beretini jasyryn emes. Tikeleı aıtpasa da, janama túrde. Tipti baspasóz betterinde de kezdesip qalyp júr. : Jeltoqsan oqıǵasyn qalaı túsinip júrmiz?Ras, «Jeltoqsan oqıǵasy» qazaq tarıhynda aýyr da qasiretti paraqtyń biri bolyp jazylary belgili. KSRO atanǵan qanquıly alyp mashınanyń aldyna qaımyqpaı qarsy shyqqan batyrlardy qalaı qurmettesek te, artyq bolmas.""""Kúmısjan"""
     
Kishkene kezimnen beri estip kele jatqan osynaý «Jeltoqsan oqıǵasy» týraly qanshama shyǵarma, qanshama derekterdi oqydym .Sonda da dál taqyryptaǵy suraqqa jaýap taba almadym. Sóz kóbeıtpeı, nege kúmán keltiretinimdi qysqasha aıtyp keteıin.
     Aıtalyq táýelsizdikti kimnen aldyq? Álbette, KSRO-dan. Endeshe naqty qujattar men tarıhı derekter, shetel baspasózindegi sholýlarǵa qarasaq, «qyzyl ımperıanyń» qulaýyna «qyrǵı-qabaq soǵys», munaı baǵasynyń arzandaýy, sonyń saldarynan rúbldiń qunsyzdanýy, ekonomıkanyń álsireýi, qala berdi KSRO gensekretary Gorbochevtyń SRÝ-dyń adamy degen pikir álsiz bolsa da, baspasózderde az aıtylyp júrgen joq. Al jeltoqsan oqıǵasynyń yqpaly týraly birde-bir derek estimeppin.
     Árıne, oqıǵa týraly derekterdiń bárin oqyp shyqtym deý múmkin emes. Biraq barshaǵa qoljetimdi qujattardy oqyp shyqqanda, kúmánim qoıýlana tústi. Negizi bul pikir keıingilerdi 1991 jylǵy 16-jeltoqsanda qol qoıylǵan «Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdigi týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsıalyq Zańymen shatastyryp alǵannan týyndasa kerek.
     Al endi «Jeltoqsan oqıǵasyna» oralaıyq. Sol kezge kóz salsaq, eń mańyzdy bir suraq týyndaıdy:

16-jeltoqsanda jastar táýelsizdik úshin kúresti me?

     Taǵy da kúmándimin. Birinshiden, derekterge qaraǵanda jastar sherýi 17-jeltoqsanda bastaldy. Álbette, oǵan túrtki 16-sy kúni G. V. Kolbınniń Qazaqstan Kompartıasy OK birinshi hatshysy bolyp taǵaıyndalǵany ekeni ras. Biraq biz aıtyp júrgen oqıǵa ertesi bastalyp edi ǵoı.
: Jeltoqsan oqıǵasyn qalaı túsinip júrmiz?     Ekinshiden, sherýge shyqqan jastardyń qolynda "Ár halyqtyń óz ulttyq kósemi bolý kerek" degen uranmen qatar, «Lenın ıdeıasy jasasyn!» plakattar da bolǵan. Bul neni bildiredi?
     Demek, olardyń oılarynda KSRO-ny qulataıyn, bolmasa qazaq jeke shyqsyn degen «ózge pıǵyldy» nıet bolmaǵany kórinip tur. Sonda olar qalaı Táýelsizdik alyp bermek? Onyń ústine KSRO-ny saqtap qalý jónindegi referendýmda Qazaqstan halqy «ıá» dep jaýap bergen jáne odaqtan eń sońǵy bolyp shyqqan memleket boldy. Buǵan árıne, basshylardyń qatysy bolar, biraq sol kezde jeltoqsanshylardyń eńbegi qaıda?
     Osyndaı jaıttarǵa qarap, qorytyndy jasasaq, «Jeltoqsan oqıǵasy» KSRO-nyń taraýyna negiz bolǵan joq degen pikirge tirelemiz(Qazaqstannyń sońǵy bolyp shyqqanyn eskerip, KSRO-nyń taraýy uǵymymen bir qarap otyrmyn).
Alaıda, qazaq halqynyń ómirindegi mańyzdy kezeń bolǵandyqtan, oǵan naqty baǵa berilý kerek. Alaıda «ári tart, beri tartpen» áli sheshilmeı kele jatqan másele bul. Áleýmettik jelidegi jurtshylyqtyń da «Táýelsizdik kúni» qarsańynda julmalap jatqany da osy suraq:""Asem""

     Múmkin, 17-jeltoqsan. Jaraıdy, qoıshy ol mańyzdy emes. Mańyzdysy qandaı dúrbeleń?
     Oqıǵa emes deýshiler óte kóp. Áı, sonda bolǵan jaǵdaıdy oqıǵa demegende, ne Jeltoqsan oqıǵasy: qozǵalys pa, kóterilis pe, álde tolqý ma?
dep ataımyz? Oqıǵanyń úlken-kishisi bolady. Biraq olaı aıtý baǵa berý emes qoı. Sondyqtan taǵy bólshektep kóreıik.
     Jalpy saıası qozǵalystyń anyqtamasy – ókimet bıligi úshin kúres arqyly qazirgi jaǵdaıdy ózgertýge nemese úkimetke yqpal jasaı otyryp, ony nyǵaıtýǵa tyrysqan qoǵamdyq kúshterdi aıtady eken. Osy jaǵynan azdap keledi. Biraq qozǵalystyń naqty sıpatynda belgili bir merzimdi bolmaı ma? Bastaýshysy, basqarýylýy, uıymdastyrylýy taǵy bar degendeı… Al derekter Jeltoqsan oqıǵasyna Kolbınniń taǵaıyndalýy túrtki bolǵanyn aıtady. Basy da, aıaǵy da joq, óte qysqa merzimdi qozǵalys bolýy múmkin emes.
     Kóterilis desek, birden kóz aldymyzǵa qarý ustanǵan adamdar elesteri sózsiz. Basqa ne bolýshy edi?! Aty aıtyp turǵandaı kóterilý, óre túregelý. Qansha jerden stıhıaly túrde bolsa da, kóterilistiń de bastaýshysy, uıymdastyrylý merzimi bolady. «Azamattyq kóterilis» degendi alǵa tartsańyz da, ol aıaq asty paıda bolmaıdy. «Burq etý» degen tirkes ádebı shyǵarmalarda bolar. Áıtse de attan degende bılikke qarsy atqa mine shapqan áreketti qazaq tarıhynan taba almaısyz. Demek bul nusqa da «isten shyqty».
Birinshiden, Jeltoqsan oqıǵasy 70 jyl boıy óz ústemdigin júrgizgen Keńester Odaǵynyń qulaýyna sebepshi boldy. Osy kóterilisten keıin Baltyq jaǵalaýy elde­rin­de, Grýzıa, Ázirbaıjan, Reseı t.b res­pýb­lıkalarda saıası tolqýlar oryn aldy.

Ekinshiden, resmı derekterge súıensek, Jeltoqsan kóterilisine qatysqan 9 myńǵa jýyq azamatymyz zorlyq-zombylyqtyń, qınaý men jazyqsyz jazalanýdyń qur­ba­ny boldy. Mysaly, sol qaharly kúnderi 2500-ge jýyq adam tutqyndalypty (İİM deregi boıynsha – 2336 adam, UQK deregi boıynsha – 2212, Prokýratýranyń deregi boıynsha – 2401 adam). Kúshpen ustalǵan já­ne ýaqytsha qamaý ızolátorlaryna qamal­ǵan 8,5 myń jeltoqsanshy qaqaǵan qysta jalańash qala syrtyna shyǵarylyp tastalǵan. Al resmı derekterde jaraqat alǵandardyń sany 763-ten 1137 adamǵa deıin dep kórsetilse, Muhtar Shahanov basqarǵan komısıa olardyń sany 1,7 myń adam bolǵanyn aıtady. Osy bir sandardan-aq bul jaı ǵana oqıǵa nemese tolqý edi dep baǵa berýge bolmaıtynyn ańǵarasyz.

Úshinshiden, Jeltoqsan kóterilisin uıym­dastyrdy degen aıyppen 758 stýdent oqýdan shyǵarylyp, 1164-i jazalanǵan. 319 azamat jumystan bosatylǵan, 100-den astam adam sottalǵan. 700-ge jýyq adam ishki ister oryndarynyń arnaıy baqy­laýyna alynǵan. Mysaly, T.Beıis­qulovtyń derekteri 110 adam sottalǵanyn aıta­dy. Al Amerıkanyń Helsınkı aza­mattyq quqyq qorǵaý tobynyń zert­teý­le­ri­ne qaraǵanda 99 adam túrmege to­ǵy­ty­lyp, 631 azamat arnaıy esepke alynǵan. Búkilálemdik tarıhta jaı ǵana tolqý úshin osynshama adamnyń bas bostandyǵynan aıyrylýy – bolmaǵan jaǵdaı. """Roza"""

Jeltoqsan oqıǵasyn qalaı túsinip júrmiz?     Meniń oıymsha Jeltoqsan oqıǵasy tolqýǵa kóbirek keletin sıaqty. Bylaısha aıtqanda memleket ishindegi bılikke narazylyq. Óıtkeni joǵaryda aıtyp ótkendeı, alańǵa shyqqan jastardyń oıynda egemendik alý, joǵary bılikti qulatý, bolmasa komýnıserden azat bolý bolmaǵanyn kórip otyrmyz. Ras, Qazaq AKSR-y basshylyǵyna qazaq otyrsyn degen talap boldy. Biraq bul ulttyq saıasatty negizge aldy deýge kele me, táýelsizdikti bylaı qoıǵanda? Jeke basty kemsitýshilik saldarynan osyndaı jaǵdaı boldy deýge májbúr etedi tarıhı derekter. Óıtkeni buǵan ulttyq deıtindeı orys pen qazaqtyń arasyndaǵy shıelenis emes, alańǵa shyqqan jastardyń basym kópshiligi qazaq bolǵanmen, ishinde 26 orys, 18 uıǵyr, 10 tatar, 7 qyrǵyz, 4 ózbek, 4 káris jáne birneshe (qaraqalpaq, grýzın, sheshen, grek, ýkraın, bashqurt) ultynyń ókilderi bolǵandyǵy dálel bola alady (tapqan derekter boıynsha bul málimetter sol kezdegi ishki ister mınıstrliginen alynǵan).
Al bundaı bılikke qarsylyq qazir álemniń túkpir túkpirinde bolyp jatyr. Tipti Eýropa elderinde de. Biraq buny eshkim kóterilis nemese qozǵalys dep atamaıdy. Tolqý dep baǵa beredi. Aıtalyq Túrkıadaǵy Gezı saıabaǵyndaǵy taldardy kesýge qarsy narazylyqtyń sońy Erdoǵanǵa ket deýmen jalǵasqan joq pa? Onda da birneshe adam ólip, myńdaǵan adam jaralanǵan edi.
Bilem, sizdiń kókeıińizde «jastar ózge ult ókiliniń saılanýyna qarsy shyqty, Túrkıadaǵydaı emes» degen pikir tur. Biraq ol da ótirik sóz. Óıtkeni Derekter Qonaevtyń ornynan alynǵanyna emes, aıdaladaǵy Kolbınniń saılanǵanyna narazylyq týǵanyn aıtady. Áıtpese oǵan deıin Qazaqstandy kil qazaq basqaryp kelmegeni ámbege aıan. Aıaq astynan namysy oıanyp ketti deı almaımyn. «Kolbın emes, eldegi ózge ult basqarsa bolmaı ma» degen saryndaǵy pikirlerdi kózim shalǵan-dy.
     Mine, qolym jetken derekterdi qarap otyryp, men túıgen pikir osyndaı. Bulardyń barlyǵy áleýmettik jelilerde otyryp, negizsiz pikir aıtatyndarǵa qarsy bildiretin oıym edi. Bosqa daýryǵyp, tarıhty zerdelegen urpaqtyń aldynda ótirigimiz shyǵarǵansha, naqty derekterge súıengen artyq bolmas.
     Osyndaı negizsiz psevdopatrıottyq áńgimelerdi aıtqansha,""Kúnsáýle""

«Jeltoqsan oqıǵasyndaǵy» batyr ul-qyzdardyń tulǵalyq kelbetin, azamattyǵyn nege keıingilerge dáriptemeske?!

     Rasynda da, memleket «jeltoqsanshylardy» baǵalamaıdy, kótermeıdi, áleýmettik jeńildikter jasalmaıdy dep bılikti jamandaýmen bolamyz. Biraq qarapaıym halyqtyń ózi olar týraly keremet biletinine senimińiz kámil me? Bılik turmaq aıqaılap júrgeenderdiń ózderi Qaırat pen Lázzatty, Erbol men Sábırany tek qana 16 jeltoqsanda eske alatynyn kórip júr emespiz be?
     Nege?
     Onyń sebebi bireý-aq! Biz olardyń sebebin saıasatqa tirep qoıǵanbyz. Bılik moıyndaý kerek, orys moıyndaý kerek, genosıd, biz qyryldyq dep sońy ósh alý kerekpen aıaqtalady. Sonda bizdiń oılap júrgenimiz kek pe? Múmkin saıası upaı jınaý bolar?
     Quryp ketsinshi, men úshin olardyń biri de bir tıyn. Tipti ólip ketken bozdaqtar úshin de kektiń qajet ekenine kúmánim bar.
Blog - kokbori: Jeltoqsan oqıǵasyn qalaı túsinip júrmiz?     Sonda ne isteý kerek?
     Dáripteý kerek. Biraq jańaǵy jalǵan urandarmen, popýlısik jarnamalar emes, Qaırat, Erboldardy kezindegi Pavlık Morozov nemese Ǵanı Muratbaev sekildi nege jastardyń kýmırine aınaldyrmasqa?! Olardy UOS soǵys ardagerlerimen teńestirýge tyrysyp, daý týdyrǵansha, ulttyń namysyn taptatpaı, qazaq ekenin kórsetip ketken er ekenin dáriptesek qoı shirkin! Maǵynasy múlde jýymaıtyn UOS ardagerlerimeen emes, Alash qaıratkerleri, «Jas tulpar» uıymymen, «Selınograd oqıǵasymen» bir qatarda qarastyrǵan jón emes pe?! Jas urpaqqa «Jeltoqsan oqıǵasynyń» saıası máselesin alǵa tartqansha, joǵarydaı aıtyp ótkendeı, Qaırat Rysqulbektiń «Men alańǵa qazaq qyzyn uryp jatqandyqtan keldim» degen bir aýyz sóziniń astynda qanshalyqty erdiń isi, ulttyń tárbıesi jatqanyn uǵyndyrsaq káni?!
     Ol úshin bılikti áýrelep emes, óz urpaǵymyzǵa maqtanyshymyz retinde kórsete bilsek, jeltoqsan qurbandarynyń naǵyz ańsaǵan armany oryndalǵan bolar edi. Ol úshin «Qaırat Rysqulbekov» atyndaǵy «Ult batyry» degen halyqtyq ataq beresiń be, jyr dastan arnaısyń ba, án jyr arnaısyń ba, óz sharýań. Tek 16 –jeltoqsandaǵy naýqandyq sharaǵa aınaldyrmasań bopty. Óıtkeni, taǵy da aıtam,
     Seniń popýlısik urandaryń men naýqanshyldyǵyńnyń quny kók tıyn!!!   """"Akerke""

---