Jer qyrtysynyń qozǵalysy. Jer silkiný
Geografıa (6 - synyp)
Jer qyrtysynyń qozǵalysy. Jer silkiný
Sabaqtyń tıpi ׃ aralas sabaq.
Dıdaktıkalyq maqsat ׃ problemaly oqytý tehnologıasyn qoldaný arqyly jańa bilim aqparatyn qabyldaý men túsinýge qolaıly jaǵdaı týǵyzý.
Sabaqtyń maqsattary ׃
1. Bilimdilik ׃ Jer qyrtysynda bolyp turatyn qozǵalystar jaıly bilim berý. Oqýshylardyń “jer silkiný”, “jerdiń baıaý qozǵalystary”, “epısentr”, “gıposentr”, “seısmograf” jaıly uǵymdaryn jáne jer qyrtysynyń únemi damýda bolatyndyǵy týraly dúnıetanymdyq kózqarastaryn qalyptastyrý.
2. Damytýshylyq ׃ Jer qyrtysynyń qozǵalysynyń shyǵý sebepteri men saldaryn anyqtaý úshin jaǵdaı týǵyzý.
3. Tárbıelik ׃ Ózderiniń ıntellektýaldy jetistikterin qazirgi zamanǵa saı adamnyń baǵaly qasıeti retinde túsinýlerine yqpal etý.
Oqytý ádisi ׃ materıaldy problemaly oqytý.
Oqytý túri ׃ jeke, ujymdyq.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
İİ. Ótken taqyryp boıynsha bilim men biliktilikti tekserý.
1. Adasqan uǵymdy sáıkestendir. “Oılan tap”.
1. Lıtosfera A. Jer qyrtysynyń túrleri
2. Taý jynysy Á. Taý jynysynyń quramyna kiretin zattar
3. Mıneral B. Jerdiń joǵarǵy qatty qabyǵy
4. Jer bederi V. Jer qyrtysyn quraıtyn elementter
2. Interbelsendi tapsyrma. Kartasqemada lıtosfera plıtalary
shekaralary kórsetilgen. Boıaýlarmen boıap jáne plıta attaryn jaz.
3. “Jer qyrtysyn túzetin taý jynystary”. Tirek syzba syzý.
Taý jynystary:
1) Magmalyq: granıt, bazalt
2) Shógindi: kesek(qıyrshyq tas), hımıalyq(tas tuzy), organıkalyq(áktas)
3) Metamorftyq: mármár, kvarsıt.
İİİ. Jańa materıaldy meńgertý.
1. Jer qyrtysynyń qozǵalysy.
2. Jer silkiný.
3. Jer silkinisterin zertteý.
Jer qyrtysynyń qozǵalysy:
1. Jer qyrtysynyń baıaý kóterilýi men tómendeýi;
2. Taý jasalý qozǵalysy ( jer silkiný, janartaý atqylaýy).
Jer silkiný degenimiz – jer qyrtysy men joǵarǵy mantıadaǵy kenet yǵysyp
qozǵalýynan bolatyn jer astyndaǵy dúmpýlerden jer betiniń terbele qozǵalýy.
Jer silkiný oshaǵy (gıposentr) – jerdiń tereń qoınaýyndaǵy taý jynystary qabattarynyń kenet jarylyp, yǵysatyn jeri.
Epısentr – jer asty dúmpýiniń jer betine shyǵatyn jeri.
Jer silkiný qubylystary: janartaýlyq, denýdasıalyq, tektonıkalyq.
IýNESKO – nyń málimeti boıynsha Jerde jyl saıyn:
20 – apatty
150 – qıratatyn
7000 – óte kúshti
19000 – orta dárejede
150000 – adam sezbeıtin jaı
- Jer silkinis aımaǵynyń ortasha tereńdigi 700 m, eń tereńi Indonezıada tirkelgen.
Jer qyrtysynyń qozǵalysyn tirkeıtin qural – seısmograf.
- Jer silkinisiniń kúshin anyqtaý úshin japon ǵalymy Vadatı 1931 j. shkala usynǵan, keıinnen ony 1935 j. Rıhter jetildirip, qazir ol 12 baldyq Rıhter shkalasy dep atalady.
Seısmıkalyq aımaqtar:
1. Tynyq muhıt beldeýi - 80 % (Tynyq muhıt, Ońtústik Kamchatka, Aláska,
Soltústik jáne Ońtústik Amerıkanyń batys jaǵalaýy, Qytaı, Japonıa).
2. Jerorta teńizi – Gımalaı - 15% (Portýgalıa, Balqan túbegi, Italıa, Ispanıa, Túrkıa, Kavkaz, Orta Azıa jáne Qazaqstannyń Baıkal men Tynyq muhıt jaǵalaýy).
3. Basqa jerler – 5%.
İri jer silkinisteri:
1. Qytaıda 1556 jyly, qaza bolǵan adamdar sany – 830000.
2. Japonıada 1730 jyly, 137000 adam.
3. Úndistanda 1737 jyly, 300000 adam.
4. Italıada 1908 jyly, 77000 adam.
5. Qytaıda 1920 jyly, 180000 adam.
6. Japonıada 1923 jyly, 143000 adam.
7. Qytaıda 1927 jyly, 200000 adam.
8. Perýde 1970 jyly, 67000 adam.
9. Qytaıda 1976 jyly, 650000 adam.
10. Armenıada 1988 jyly, 55000adam.
11. Iranda 1990 jyly, 50000 adam.
12. Úndistanda 1993 jyly, 9000adam.
13. Reseıde 1995 jyly, 5000 adam qaza bolǵan.
IV. Problemalyq suraqtar:
1. Qandaı tabıǵat apattary jer qyrtysynyń qozǵalysymen baılanysty?
2. Jer silkinisi qaı jerde jıi bolady?
3. Jer silkinisiniń belgileri qandaı?
4. Jer silkiný kezinde jer qyrtysynda qandaı qozǵalystar bolady?
5. Jer silkiný kúshin ólsheıtin shkalany nege alǵash ret japondyqtar oılap tapqan?
6. Jer silkinýdi boljaýǵa bola ma?
7. Jer silkiný bolǵan jaǵdaıda adam ózin qalaı ustaýy qajet jáne ne isteý kerek?
V. Kim jyldam? Test.
1. Jerdiń qatty tas qabyǵy:
a) bıosfera; á) atmosfera; b) lıtosfera; v) gıdrosfera; g ) geografıalyq qabyq.
2. Jerdiń tolyq ishki qurylysy:
a) lıtosfera; á) lıtosfera jáne mantıa; b) mantıa jáne ıadro; v) lıtosfera jáne ıadro;
g) lıtosfera, mantıa jáne ıadro.
3. Mantıanyń qalyńdyǵy:
a) 10km; á) 65 km; b) 2900km; v) 3500km; g) 1800km.
4. Jer ıadrosynda qandaı temperatýra bolady?
a) 100˚S shamasynda; á) 1000˚S shamasynda; b) 4000 - 6000˚S shamasynda;
v) 3500˚S shamasynda; g) 10 000˚S shamasynda.
5. Jer qyrtysynyń qalyń bolatyn jerleri:
a) taýlar; á) jazyqtar, b) muhıttar; v) taýlar men muhıttar; g) muhıttar men jazyqtar.
6. Shógindi, janǵysh taý jynysy:
a) áktas; á) tas kómir; b) kvarsıt; v) gıps; g) granıt.
7. Taýlar neniń nátıjesinde paıda bolady?
a) sý tasqynynan; á) jer qoınaýynda bolatyn ishki kúshterdiń áserinen;
b) Kúnniń joǵarǵy betinde bolyp turatyn úrdisterdiń áserinen;
v) ǵaryshtyq sáýlelerden; g) sebepteri belgisiz.
8. Jer shary qyrtysynyń qandaı bóligin seısmıkalyq beldeý deıdi?
a) Lıtosferalyq taqtalardyń shekarasyn;
á) muhıt pen qurlyq arasyndaǵy shekarany;
b) aýa men Jer sharynyń joǵarǵy bóligi arasyndaǵy shekarany;
v) aýa men muhıt arasyndaǵy shekarany;
g) mantıa men Jer shary qyrtysynyń arasyndaǵy shekarany.
9. Dúnıe júzindegi eń bıik shyń qaı taýda?
a) Alpi taýlarynda; á) Pamır taýlarynda; b) Kordıler taýlarynda;
v) And taýlarynda; g) Gımalaı taýlarynda.
10. Jer qyrtysyndaǵy kenet yǵysýlar men ydyraýlar – bul...?
a) sý tasqyny; á) daýyl; b) quıyn; v) janartaý atqylaý; g) jer silkinisi.
11. Jer silkiný oshaǵy dúmpýiniń jer betine shyǵaratyn jeri:
a) krater; á) saǵa; b) janartaý; v) geızer; g) epısentr.
12. Jer silkiný oshaǵynyń ortasha tereńdigi:
a) 500 m; á) 600 m; b) 700 m; v) 800; g) 900m.
13. Jer qyrtysynyń qozǵalysyn baqylaıtyn aspap:
a) nıvelır; á) tusbaǵar; b) seısmograf; v) barometr; g) eholot.
14. Jer silkinisi kúshterin qansha baldyq kórsetkishpen ólsheıdi?
a) 5; á) 10; b) 12; v) 50; g) 60;
VI. Sabaqty qorytyndylaý, keri baılanys:
1. Búgingi sabaqta qandaı jańa bilim aldyń?
2. Qandaı is – áreketter jasadyń?
VII. Formatıvti baǵalaý.
VIII. Úıge tapsyrma:
1) Jer qyrtysynyń qozǵalysy. Jer silkiný (§20).
2) Keskin kartaǵa jer silkiný aýdandaryn túsirý.
3) Aqparat derekteri boıynsha Qazaqstan, Qytaı, Túrkıa elderindegi jer silkiný jaıly málimetterdi jınaqtaý.
Jer qyrtysynyń qozǵalysy. Jer silkiný
Sabaqtyń tıpi ׃ aralas sabaq.
Dıdaktıkalyq maqsat ׃ problemaly oqytý tehnologıasyn qoldaný arqyly jańa bilim aqparatyn qabyldaý men túsinýge qolaıly jaǵdaı týǵyzý.
Sabaqtyń maqsattary ׃
1. Bilimdilik ׃ Jer qyrtysynda bolyp turatyn qozǵalystar jaıly bilim berý. Oqýshylardyń “jer silkiný”, “jerdiń baıaý qozǵalystary”, “epısentr”, “gıposentr”, “seısmograf” jaıly uǵymdaryn jáne jer qyrtysynyń únemi damýda bolatyndyǵy týraly dúnıetanymdyq kózqarastaryn qalyptastyrý.
2. Damytýshylyq ׃ Jer qyrtysynyń qozǵalysynyń shyǵý sebepteri men saldaryn anyqtaý úshin jaǵdaı týǵyzý.
3. Tárbıelik ׃ Ózderiniń ıntellektýaldy jetistikterin qazirgi zamanǵa saı adamnyń baǵaly qasıeti retinde túsinýlerine yqpal etý.
Oqytý ádisi ׃ materıaldy problemaly oqytý.
Oqytý túri ׃ jeke, ujymdyq.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
İİ. Ótken taqyryp boıynsha bilim men biliktilikti tekserý.
1. Adasqan uǵymdy sáıkestendir. “Oılan tap”.
1. Lıtosfera A. Jer qyrtysynyń túrleri
2. Taý jynysy Á. Taý jynysynyń quramyna kiretin zattar
3. Mıneral B. Jerdiń joǵarǵy qatty qabyǵy
4. Jer bederi V. Jer qyrtysyn quraıtyn elementter
2. Interbelsendi tapsyrma. Kartasqemada lıtosfera plıtalary
shekaralary kórsetilgen. Boıaýlarmen boıap jáne plıta attaryn jaz.
3. “Jer qyrtysyn túzetin taý jynystary”. Tirek syzba syzý.
Taý jynystary:
1) Magmalyq: granıt, bazalt
2) Shógindi: kesek(qıyrshyq tas), hımıalyq(tas tuzy), organıkalyq(áktas)
3) Metamorftyq: mármár, kvarsıt.
İİİ. Jańa materıaldy meńgertý.
1. Jer qyrtysynyń qozǵalysy.
2. Jer silkiný.
3. Jer silkinisterin zertteý.
Jer qyrtysynyń qozǵalysy:
1. Jer qyrtysynyń baıaý kóterilýi men tómendeýi;
2. Taý jasalý qozǵalysy ( jer silkiný, janartaý atqylaýy).
Jer silkiný degenimiz – jer qyrtysy men joǵarǵy mantıadaǵy kenet yǵysyp
qozǵalýynan bolatyn jer astyndaǵy dúmpýlerden jer betiniń terbele qozǵalýy.
Jer silkiný oshaǵy (gıposentr) – jerdiń tereń qoınaýyndaǵy taý jynystary qabattarynyń kenet jarylyp, yǵysatyn jeri.
Epısentr – jer asty dúmpýiniń jer betine shyǵatyn jeri.
Jer silkiný qubylystary: janartaýlyq, denýdasıalyq, tektonıkalyq.
IýNESKO – nyń málimeti boıynsha Jerde jyl saıyn:
20 – apatty
150 – qıratatyn
7000 – óte kúshti
19000 – orta dárejede
150000 – adam sezbeıtin jaı
- Jer silkinis aımaǵynyń ortasha tereńdigi 700 m, eń tereńi Indonezıada tirkelgen.
Jer qyrtysynyń qozǵalysyn tirkeıtin qural – seısmograf.
- Jer silkinisiniń kúshin anyqtaý úshin japon ǵalymy Vadatı 1931 j. shkala usynǵan, keıinnen ony 1935 j. Rıhter jetildirip, qazir ol 12 baldyq Rıhter shkalasy dep atalady.
Seısmıkalyq aımaqtar:
1. Tynyq muhıt beldeýi - 80 % (Tynyq muhıt, Ońtústik Kamchatka, Aláska,
Soltústik jáne Ońtústik Amerıkanyń batys jaǵalaýy, Qytaı, Japonıa).
2. Jerorta teńizi – Gımalaı - 15% (Portýgalıa, Balqan túbegi, Italıa, Ispanıa, Túrkıa, Kavkaz, Orta Azıa jáne Qazaqstannyń Baıkal men Tynyq muhıt jaǵalaýy).
3. Basqa jerler – 5%.
İri jer silkinisteri:
1. Qytaıda 1556 jyly, qaza bolǵan adamdar sany – 830000.
2. Japonıada 1730 jyly, 137000 adam.
3. Úndistanda 1737 jyly, 300000 adam.
4. Italıada 1908 jyly, 77000 adam.
5. Qytaıda 1920 jyly, 180000 adam.
6. Japonıada 1923 jyly, 143000 adam.
7. Qytaıda 1927 jyly, 200000 adam.
8. Perýde 1970 jyly, 67000 adam.
9. Qytaıda 1976 jyly, 650000 adam.
10. Armenıada 1988 jyly, 55000adam.
11. Iranda 1990 jyly, 50000 adam.
12. Úndistanda 1993 jyly, 9000adam.
13. Reseıde 1995 jyly, 5000 adam qaza bolǵan.
IV. Problemalyq suraqtar:
1. Qandaı tabıǵat apattary jer qyrtysynyń qozǵalysymen baılanysty?
2. Jer silkinisi qaı jerde jıi bolady?
3. Jer silkinisiniń belgileri qandaı?
4. Jer silkiný kezinde jer qyrtysynda qandaı qozǵalystar bolady?
5. Jer silkiný kúshin ólsheıtin shkalany nege alǵash ret japondyqtar oılap tapqan?
6. Jer silkinýdi boljaýǵa bola ma?
7. Jer silkiný bolǵan jaǵdaıda adam ózin qalaı ustaýy qajet jáne ne isteý kerek?
V. Kim jyldam? Test.
1. Jerdiń qatty tas qabyǵy:
a) bıosfera; á) atmosfera; b) lıtosfera; v) gıdrosfera; g ) geografıalyq qabyq.
2. Jerdiń tolyq ishki qurylysy:
a) lıtosfera; á) lıtosfera jáne mantıa; b) mantıa jáne ıadro; v) lıtosfera jáne ıadro;
g) lıtosfera, mantıa jáne ıadro.
3. Mantıanyń qalyńdyǵy:
a) 10km; á) 65 km; b) 2900km; v) 3500km; g) 1800km.
4. Jer ıadrosynda qandaı temperatýra bolady?
a) 100˚S shamasynda; á) 1000˚S shamasynda; b) 4000 - 6000˚S shamasynda;
v) 3500˚S shamasynda; g) 10 000˚S shamasynda.
5. Jer qyrtysynyń qalyń bolatyn jerleri:
a) taýlar; á) jazyqtar, b) muhıttar; v) taýlar men muhıttar; g) muhıttar men jazyqtar.
6. Shógindi, janǵysh taý jynysy:
a) áktas; á) tas kómir; b) kvarsıt; v) gıps; g) granıt.
7. Taýlar neniń nátıjesinde paıda bolady?
a) sý tasqynynan; á) jer qoınaýynda bolatyn ishki kúshterdiń áserinen;
b) Kúnniń joǵarǵy betinde bolyp turatyn úrdisterdiń áserinen;
v) ǵaryshtyq sáýlelerden; g) sebepteri belgisiz.
8. Jer shary qyrtysynyń qandaı bóligin seısmıkalyq beldeý deıdi?
a) Lıtosferalyq taqtalardyń shekarasyn;
á) muhıt pen qurlyq arasyndaǵy shekarany;
b) aýa men Jer sharynyń joǵarǵy bóligi arasyndaǵy shekarany;
v) aýa men muhıt arasyndaǵy shekarany;
g) mantıa men Jer shary qyrtysynyń arasyndaǵy shekarany.
9. Dúnıe júzindegi eń bıik shyń qaı taýda?
a) Alpi taýlarynda; á) Pamır taýlarynda; b) Kordıler taýlarynda;
v) And taýlarynda; g) Gımalaı taýlarynda.
10. Jer qyrtysyndaǵy kenet yǵysýlar men ydyraýlar – bul...?
a) sý tasqyny; á) daýyl; b) quıyn; v) janartaý atqylaý; g) jer silkinisi.
11. Jer silkiný oshaǵy dúmpýiniń jer betine shyǵaratyn jeri:
a) krater; á) saǵa; b) janartaý; v) geızer; g) epısentr.
12. Jer silkiný oshaǵynyń ortasha tereńdigi:
a) 500 m; á) 600 m; b) 700 m; v) 800; g) 900m.
13. Jer qyrtysynyń qozǵalysyn baqylaıtyn aspap:
a) nıvelır; á) tusbaǵar; b) seısmograf; v) barometr; g) eholot.
14. Jer silkinisi kúshterin qansha baldyq kórsetkishpen ólsheıdi?
a) 5; á) 10; b) 12; v) 50; g) 60;
VI. Sabaqty qorytyndylaý, keri baılanys:
1. Búgingi sabaqta qandaı jańa bilim aldyń?
2. Qandaı is – áreketter jasadyń?
VII. Formatıvti baǵalaý.
VIII. Úıge tapsyrma:
1) Jer qyrtysynyń qozǵalysy. Jer silkiný (§20).
2) Keskin kartaǵa jer silkiný aýdandaryn túsirý.
3) Aqparat derekteri boıynsha Qazaqstan, Qytaı, Túrkıa elderindegi jer silkiný jaıly málimetterdi jınaqtaý.
You Might Also Like
