Jylý qubylystary taraýy boıynsha qaıtalaý – qorytyndy sabaǵy
8 synyp
Sabaqtyń taqyryby:
Jylý qubylystary taraýy boıynsha qaıtalaý – qorytyndy sabaǵy.
Maqsaty:
Oqýshylardyń taraýdan alǵan bilimin júıeleý, qaıtalaý, bekitý. Oqýshynyń ár qarastyrylatyn qubylys pen fızıkalyq zańdar, formýlalar baılanysyn ashyp, taba bilý daǵdysyn jetildirý. Qorshaǵan ortamen baılanysty túrli qubylystardyń mánin ashýda oqýshylardyń oı - qıalyn damytý jáne pánge qyzyǵýshylyǵyn damytý.
Kútiletin nátıje:
- Oqýshylardyń sabaqqa yntasyn oıatý.
- Jylý qubylystar taraýyn qorytyndylap, negizgi formýlalardy paıdalanyp esepter shyǵara alýy.
- Anyqtamalardy anyqtaı alady, dálelderin keltirý, berilgen tapsyrmalardy oryndap jáne qorǵaýyn qalyptastyrý.
Qoldanylatyn qural - jabdyqtar:
Interaktıvti taqta, kompúter, tabıǵat týraly beınerolık, kespe qaǵazdar, sý, staqan, muz kesegi, jip, tuz, túrli tústi markerler.
Qoldanylǵan modýlder:
Bilim berý men bilim alýdaǵy jańa tásilder.
Synı turǵydan oılaýǵa úıretý.
Bilim berýde AKT – ny paıdalaný.
Bilim berý úshin baǵalaý jáne oqýdy baǵalaý.
Sabaq barysy:
Muǵalim áreketi:
Uıymdastyrý kezeńi
1. Synyptaǵy psıhologıalyq ahýaldy qalyptastyrý:
oqýshylarmen amandasý, túgendeý.
Minekeı bizde tynyshtyq,
Estilmeıdi dybys túk.
Muny bizde qoshtaımyz,
Keshikkenderdi tospaımyz
Ǵylymdardyń ǵylymy
Fızıka jaıynda
Sabaǵymyzdy bastaımyz.
Júrekten - júrekke arqyly oqýshylar bir – birine jyly lebizder bildiredi.
2. Oqýshylardy óleń joldar (óleń joldarynda fızıkalyq qubylystardy taýyp, túsindirý) arqyly 3 topqa bólý jáne top basshyny taǵaıyndaý, top erejesin eske túsirý.
3. Sabaqqa kirispes buryn tabıǵattaǵy qubylystar týraly beınerolıkti kórsetý. Sodan keıin mynadaı problemalyq suraq qoıamyn.
1. Beınerolıkten ne kórdińiz?
2. Tabıǵat qubylystaryndaǵy ózgeristerdi atańyz.
3. Tabıǵat qubylystaryndaǵy ózgeristiń paıda bolýy qandaı fızıkalyq shamanyń áseri bar dep oılaısyńdar?
Oqýshylardyń jaýaptary arqyly jańa sabaqtyń taqyrybyn anyqtap alý, nazarlaryna búgingi sabaqtyń taqyrybymen, josparymen tanystyrý, baǵalaý týraly túsinik berý.
Oqýshy áreketi:
Muǵalimmen amandasady, kezekshi joq oqýshylardy aıtady, oqýshylar bir – birine búgingi sabaqqa sáttilik tileıdi. Óleń joldary arqyly 3 topqa bólinedi, toptyń ishinen top basshy saılaıdy, top erejelerin eske túsiredi, oqý quraldaryn daıyndaıdy.
Bilý
Muǵalim áreketi:
Fızıka maqal – mátelderde.
1. Otty úrlegen jaǵady, shyndyqty izdegen tabady.
(Otty úrlegen kezde, otqa jańadan taza aýa keledi de ottyń jaqsy janýyna sebepshi bolady).
2. Túndiksiz úıden tútin túzý shyqpaıdy.
(Qysta úıge ot jaqqanda pesh, samaýyr jaqsy janýy úshin túndikti ashyp, salqyn aýanyń kirip, lastanǵan jyly aýany syrtqa aıdatqan. Konveksıa qubylysy salqyn aýa aýyr bolǵandyqtan tómen túsedi de, qyzǵan jeńil aýany joǵary aıdaıdy, ıaǵnı tútin túzý shyqpaıdy).
3. Nan piskenshe kúlshe kúıedi.
(Neǵurlym qyzdyrylǵan deneniń massasy az bolsa, soǵurlym oǵan az jylý berý kerek).
4. Tonnyń jylýy terisinen emes – júninen.
(Júnniń arasynda aýa bar. Aýanyń jylý ótkizgishtigi nashar, sondyqtan ton adamnyń qyzýyn syrtqa, al syrtqy sýyqty adam denesine tıgizbeıdi).
Sabaqtyń taqyryby:
Jylý qubylystary taraýy boıynsha qaıtalaý – qorytyndy sabaǵy.
Maqsaty:
Oqýshylardyń taraýdan alǵan bilimin júıeleý, qaıtalaý, bekitý. Oqýshynyń ár qarastyrylatyn qubylys pen fızıkalyq zańdar, formýlalar baılanysyn ashyp, taba bilý daǵdysyn jetildirý. Qorshaǵan ortamen baılanysty túrli qubylystardyń mánin ashýda oqýshylardyń oı - qıalyn damytý jáne pánge qyzyǵýshylyǵyn damytý.
Kútiletin nátıje:
- Oqýshylardyń sabaqqa yntasyn oıatý.
- Jylý qubylystar taraýyn qorytyndylap, negizgi formýlalardy paıdalanyp esepter shyǵara alýy.
- Anyqtamalardy anyqtaı alady, dálelderin keltirý, berilgen tapsyrmalardy oryndap jáne qorǵaýyn qalyptastyrý.
Qoldanylatyn qural - jabdyqtar:
Interaktıvti taqta, kompúter, tabıǵat týraly beınerolık, kespe qaǵazdar, sý, staqan, muz kesegi, jip, tuz, túrli tústi markerler.
Qoldanylǵan modýlder:
Bilim berý men bilim alýdaǵy jańa tásilder.
Synı turǵydan oılaýǵa úıretý.
Bilim berýde AKT – ny paıdalaný.
Bilim berý úshin baǵalaý jáne oqýdy baǵalaý.
Sabaq barysy:
Muǵalim áreketi:
Uıymdastyrý kezeńi
1. Synyptaǵy psıhologıalyq ahýaldy qalyptastyrý:
oqýshylarmen amandasý, túgendeý.
Minekeı bizde tynyshtyq,
Estilmeıdi dybys túk.
Muny bizde qoshtaımyz,
Keshikkenderdi tospaımyz
Ǵylymdardyń ǵylymy
Fızıka jaıynda
Sabaǵymyzdy bastaımyz.
Júrekten - júrekke arqyly oqýshylar bir – birine jyly lebizder bildiredi.
2. Oqýshylardy óleń joldar (óleń joldarynda fızıkalyq qubylystardy taýyp, túsindirý) arqyly 3 topqa bólý jáne top basshyny taǵaıyndaý, top erejesin eske túsirý.
3. Sabaqqa kirispes buryn tabıǵattaǵy qubylystar týraly beınerolıkti kórsetý. Sodan keıin mynadaı problemalyq suraq qoıamyn.
1. Beınerolıkten ne kórdińiz?
2. Tabıǵat qubylystaryndaǵy ózgeristerdi atańyz.
3. Tabıǵat qubylystaryndaǵy ózgeristiń paıda bolýy qandaı fızıkalyq shamanyń áseri bar dep oılaısyńdar?
Oqýshylardyń jaýaptary arqyly jańa sabaqtyń taqyrybyn anyqtap alý, nazarlaryna búgingi sabaqtyń taqyrybymen, josparymen tanystyrý, baǵalaý týraly túsinik berý.
Oqýshy áreketi:
Muǵalimmen amandasady, kezekshi joq oqýshylardy aıtady, oqýshylar bir – birine búgingi sabaqqa sáttilik tileıdi. Óleń joldary arqyly 3 topqa bólinedi, toptyń ishinen top basshy saılaıdy, top erejelerin eske túsiredi, oqý quraldaryn daıyndaıdy.
Bilý
Muǵalim áreketi:
Fızıka maqal – mátelderde.
1. Otty úrlegen jaǵady, shyndyqty izdegen tabady.
(Otty úrlegen kezde, otqa jańadan taza aýa keledi de ottyń jaqsy janýyna sebepshi bolady).
2. Túndiksiz úıden tútin túzý shyqpaıdy.
(Qysta úıge ot jaqqanda pesh, samaýyr jaqsy janýy úshin túndikti ashyp, salqyn aýanyń kirip, lastanǵan jyly aýany syrtqa aıdatqan. Konveksıa qubylysy salqyn aýa aýyr bolǵandyqtan tómen túsedi de, qyzǵan jeńil aýany joǵary aıdaıdy, ıaǵnı tútin túzý shyqpaıdy).
3. Nan piskenshe kúlshe kúıedi.
(Neǵurlym qyzdyrylǵan deneniń massasy az bolsa, soǵurlym oǵan az jylý berý kerek).
4. Tonnyń jylýy terisinen emes – júninen.
(Júnniń arasynda aýa bar. Aýanyń jylý ótkizgishtigi nashar, sondyqtan ton adamnyń qyzýyn syrtqa, al syrtqy sýyqty adam denesine tıgizbeıdi).
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
