InfoHub Logo

Synyby: 8
Taqyryby: Halyq danalyǵy - rýhanı baılyq kózi
Maqsaty: Oqýshylarǵa erteden kele jatqan halyq danalyǵy, ata - baba, salt - dástúriniń, kósem sózder men sheshen sózderdiń rýhanı taǵylymy, adamgershilik qundylyq, danalyq retinde túsinik berip, onyń urpaqtar sabaqtastyǵyndaǵy mańyzyn uǵyndyrý.
Mindetteri:
1. Halyq danalyǵy urpaqtan urpaqqa mıras bolyp qalatyn qazyna ekendigin uǵyndyrý
2. Ulttyq mádenıetke, ata - baba dástúrine degen súıispenshilikterin damytýǵa yqpal etý;
Shattyq sheńberi

Oılanaıyq, pikirleseıik
1. Halyq danalyǵy degendi qalaı túsinesizder?
2. Nelikten ony adamzattyń rýhanı baılyǵy deımiz?
3. Qandaı adamdy danyshpan, dana deıdi?
4. Bolashaqta qandaı kásipti tańdar edińiz?

Jańa aqparat (sabaqtyń maqsatyn asha túsý úshin aqparatty oqýshylarǵa oqımyn)
Adamzat balasynyń ǵasyrlar boıy jınaqtaǵan ómirlik tájirıbesi urpaqtan - urpaqqa jetip otyrǵan. Ata - babalarymyzdyń kóregendikpen aıtyp ketken ulaǵatty oı pikirlerin, ósıet - ónegesin halyq danalyǵynyń qaınar kózi dep bilemiz. Halyq danalyǵy naqyl sóz, maqal - mátel, sheshendik sóz úlgileri jáne salt - dástúrlerden kórinedi. Olarda aıtylǵan zerdeli aqyl, tapqyr oı, utqyr sheshim men tobyqtaı túıin rýhanı taǵylym retindegi ulttyq ıgilik bolyp tabylady. Halyq danalyǵy atadan balaǵa mura bolyp qalatyn izgilikti is - árekettiń de tálimdik úlgisi. Bolashaq urpaǵyna óshpes mura qaldyrǵan bilimdar, zıaly, aqylgóı adamdy danyshpan deıdi.

Mátinmen jumys
“Janqutty sheshenniń batasy”
1. Abaıdyń jaýabynan neni baıqaýǵa bolady?
2. Dúnıe úmitke súıenedi degendi qalaı túsinesińder?
3. Tilek aıtý men bata berýdiń qandaı ónegelik sıpaty bar?
Dáıeksóz
Oılaný - eń izgi jol; elikteý - eń jeńil jol; tájirıbe joly - eń aýyr jol.
Benedıkt Spınoza
Oılaný - Tereń oı, Ózinshe oı túıedi, Qorytyndy pikir qalyptasady, Armandaý, qıaldaý
Elikteý - Qyzyǵý, ynta, Jańa qasıetke ıe bolady, Alǵa umtylady,
Tájirıbe joly - İzdený, umtylý, Ózińdi - óziń meńgerý, Alǵan bilimin shyńdaý, Qıyndyqty jeńý qatelikten sabaq alý

Ómirge kózqarasy qalyptasyp, Danalyq týady
“Tynyshtyq sáti”
Oqýshylar, qoldaryńdy tizelerińe qoıyp, tereń dem alyńdar. Kózderińdi jumyńdar, jap - jasyl tabıǵat álemine enip barasyzdar. Bireýimiz qyp - qyzyl gúl sekildi jaınap turmyz. Bireýimiz tup - tunyq móldir sý tárizdi taza janbyz. Endi bireýlerimiz kók aspanda erkin ushyp júrgen qustar sıaqtymyz, oıymyzdy erkin aıta alamyz. Qyzdar bolsa, kók aspanda erkin ushyp júrgen san alýan qustar, al, uldar bolsa qyran búrkitteı bıikterge samǵap barady. Aldymyz jaryq nuryn shashqan kún sıaqty analarymyz ben ájelerimiz bizge meıirlene qaraıdy, ákelerimizben atalarymyz asqaqtaǵan asqar taý bolyp, aq batasyn berip, bizge qol bulǵaıdy. Biz ózimizdiń tabıǵatpen úılesip turǵanymyzǵa aıryqsha qýanyp turmyz. Osy sezimimizben synybymyzǵa oralaıyq. Rahmet oqýshylar

Shyǵarmashylyq jumys
Qazaqtyń yrym sózder men tyıym sózder
Bos besikti terbetpe.
Otqa sý quıma
Nanyń qıqymyn jese - baı bolasyń
Jolaýshyǵa “qaıda barasyń” demeıdi, “jol bolsyn” deıdi
Qazaq “sátti kún” dep isti sársenbi kúni bastaıdy
Qolyńdy tóbeńe qoıma
Qazaq basymyz kóbeımeıdi dep adam sanamaıdy
Jańa aıdy kórgende “jańa aıda jarylqa, eski aıda esirke” dep bata jasap, yrymdaıdy
Aqty(sútti, aırandy) tókse, maldyń jelini ketedi
Juma kúni kir jýsa, árýaqtar renjıdi
Shóberesiniń qolynan sý quıyp ishken qart jumaqqa barady
Bala bas ustamaıdy

Sahnalaý «Jaman bolady» Q. Járkenov
Qatynasýshylar: atasy, apasy, muǵalim, Aıbol, Naızabek, Darıǵa oqýshylarǵa rólderge bólip oqytý
“Aıtýǵa táýekel baıla»
Maqsaty: Árbir qatysýshy ózi týraly bir nárse aıtýyna jaǵdaı jasaý jáne sabaqqa oqýshylardyń túgel aralasýyna kómektesedi.
Materıaldary:
Ádemi sebet ishinde qaǵaz qıyndylary. Oıdy aıaqtaı otyryp, oqýshylardyń táýekelge barýyn talap etedi.
........ aınalysqandy jaqsy kóremin.
........ jaqsy jasaı alamyn.
........ meni alańdatady.
......., men óte qýanamyn.
......., maǵan óte kóńilsiz.
......., men qatty ashýlanamyn.
Men kóńilsiz bolǵanda,.........., meni qorqynysh bıleıdi.
Men........... dep túsinemin.
Qazir men........ sezinemin.
Bárinen de men............
Meniń eń jaqsy qasıetim - bul..........
Meniń eń jaman qasıetim – bul...........
Jaqsy dos........... erekshelenedi.
Basqa adamdar meniń...........
Men shyn máninde........... bolsam da, men.......... jaltaramyn.
Men............... kómegimen nazar aýdartamyn.
......................, adamdar meni syılaıtyn sıaqty kórinedi.
....................... jasaı alǵym keledi.
Men............... qol jetkizdim

Júrekten júrekke
Ádemi qorapshada túrli - tústi júreksheler bar, kimge qaı tústegi júrekshe unaıdy sony alaıyq
Qyzyl - adamgershilik
Sary - adaldyq
Qyzǵylt - meıirimdilik
Kógildir - súıispenshilik
Jasyl - ádeptilik
Kók - izettilik
Aq - qaıyrymdylyq
Osy qasıetter boılaryńyzǵa darı bersin