InfoHub Logo

«Juldyzdy saǵat» atty saıys
Bilim degen bıik shyń,
Baqytqa seni jetkizer.
Bilim degen aqylshyń,
Qıyndyqtan ótkizer,- dep
Búgingi saıysymyzdy bastaýǵa ruqsat etińizder.
Jospary:
İ týr «Ótkel»
İİ týr «Beles»
İİİ týr «Oılan tap!»
İÚ týr «Asý kezeń»
Ú týr «Fızıka tilinde sóıleseıik»
Úİ týr «Kim jyldam»
Úİİ týr « SERGİTÝ SÁTİ»

Armysyzdar, qurmetti jıylǵan qaýym, ardaqty ustazdar, oqýshylar, qadirli qonaqtar, «Júzden júırik, myńnan tulpar» saıyskerler. Búgingi «Fızıka» aptalyǵynyń qorytyndy keshine arnalǵan «Juldyzdy saǵat» atty saıysqa qosh keldińizder!

Al, oqýshy, ustazdar
Ortaǵa nazar salaıyq.
Saıyskerler shyqpaq saıysqa,
Qol soǵyp qarsy alaıyq,- dep dý qol shapalaqtap saıyskerlerimizdi ortaǵa shaqyramyz.

1 nómirdegi saıyskerimiz 7 synyp oqýshysy
2 nómirdegi saıyskerimiz 7 synyp oqýshysy

Ádil - qazy alqasyna bir sálem,
Ádildikke bas ıedi kúlli álem.
Júırik ozar saıystarda neshe bir,
Sarapqa sal ádildikpen sheshe bil.
Ádilqazylar alqasymen tanys bolyńyzdar:

Jarys zańy ejelden,
Jeńimpaz bolý shart sol.
Eńbek etip jalyqpaı,
Sátti sapar tileýmen.
Saıysty bizder bastaıyq,
Kórsetińder ónerdi,
Qarap qalma jasqany, - deı kele saıysymyzdy bastaımyz

İ týr «Ótkel»
Qarap turmaı ótkelden ótińizder,
Shákirtterge ádil sheshim berińizder,
Júzden júırik, myńnan tulpar shyǵarar,
Ótkelden ótip Beles týryna ótińizder

Saıysymyzdyń İ - kezeńi - «Ótkel». Bul kezeńde saıyskerlerimizge fızıka pánine baılanysty sóılemder beriledi. Ia, joq dep jaýap beriledi, 1 suraq 1 upaımen baǵalanady. Al, muqıat bolyńyzdar: jaýap berý 2 mın.

1. Zattyń úsh kúıi bar.(ıá)
2. Temperatýrany ólsheıtin qural - dınamometr.(joq)
3. Jeldi kúni asfált beti tez kebedi.(ıá)
4. Jylý mólsheriniń ólshem birligi - Djoýl.(ıá)
5. Myltyq jylý qozǵaltqyshyna jatady.(joq)
6. Muz erise energıa shyǵarylady.(joq)
7. Massanyń ólshem birligi - kılogramm.(ıá)
8. Zattyń qatty kúıinen suıyq kúıine aýysýy - krıstaldaný dep atalady.(joq)

İİ týr «Beles»
Adam - Alyp tańǵajaıyp isimen,
«Beles» - oıyn oı tastaǵan túsimen.
Zerdeliler zamandy alǵa jyljytsaq,
Fızıkalyq zańdylyqtar kúshimen.

Bul adamdar ardaqtaǵan halyqtar,
Fızıkada dańqy shyqqan alyptar.
Qara, oılan, zerek bolsań saıysker,
Alyptardy árqashanda tanyp qal.
Kelesi kezeńiz - «Beles». Bul kezeńde saıyskerlerimizge 1 suraqtan beriledi. Ár suraqtyń durys jaýaby 10 bal. Osy týrdan keıin upaı az 2 - oqýshy saıysymyzdan shyǵady. Daıyn bolsańyzdar saıysymyzdy bastaımyz. Al, muqıat bolyńyzdar:

1. 1623 - 1662 jyldar aralyǵynda ómir súrgen. Kóptegen baqylaýlarǵa súıene otyryp, fransýz ǵalymy suıyqtar men gazdardyń qysymdy barlyq jaqqa birdeı jetkizetinin dáleldegen ǵalym. (Blez Paskal)
2. B. e. d. 287 - 212 jyldary ómir súrgen ertedegi grek ǵalymy, fızık jáne matematık. Rychag erejesin taǵaıyndaǵan, gıdrostatıka zańyn ashqan. (Arhımed)
3. Nemis fızıgi, tizbektiń bóligindegi tok kúshi, kerneý, kedergi arasyndaǵy zańdy teorıa júzinde ashqan, tájirıbe júzinde dáleldengen. (Georg Om)
4. Italán fızıgi, elektr togy týraly ǵylymǵa jol salýshy. Birinshi galvanı elementin jasaýshy. (Aleksandro Vólta)
5. 1643 - 1727 jyldary ómir súrgen aǵylshyn fızıgi jáne matematıgi. Jaryqtyń kóptegen qasıetterin ashyp, zerttegen. Joǵary matematıkanyń mańyzdy salalaryn taldap damytqan. Ol deneler qozǵalysynyń negizgi zańdaryn jáne tartylys zańyn ashqan. (Isaak Núton)
6. HÚİİ ǵasyrdyń basynda ǵana aspan deneleriniń orbıtalary shyn máninde sheńberden ózgeshe ekeni anyqtaldy. Bul mańyzdy jańalyqty nemis astronomy 1571 - 1630 jyldary ómir súrgen ǵalym kim boldy ( Iogan Kepler)
Upaıy az eki oqýshymen qoshtasamyz.

İİİ týr «Oılan tap!»
Kelesi kezeńimiz“Oılan tap!” kezeńi. Bul kezeńde ár oıynshyǵa 4 jumbaqtan beriledi. Jumbaqty sheshý arqyly óz qorjyndaryn toltyrady. Ár jumbaqty durys jaýaby 5 upaı. Daıyn bolsańyzdar bastaımyz. Al, muqıat bolyńyzdar: