Juldyzdy sát
Saıys sabaq "Juldyzdy sát"
Maqsaty: 7 synyp oqýshylarynyń fızıkadan alǵan bilimderin tekserý, fızıkaǵa qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý. Jyldamdyqqa, uıymshyldyqqa tárbıeleý.
Jospary:
1. Tanystyrý, emblema qorǵaý.
2. «Blıs - týrnır»
3. «Qansha tildi bilesiń?»
4. «Tájirıbe, taǵy da tájirıbe»
5. Esep estafetasy
6. Kórermender kórimdigi
7. «Raýndrover»
Júrgizýshi:
- Ýa, jarańdar, jarańdar!
Báriń beri qarańdar,
Bárińe jar salaıyq.
Búgingi kesh tórinde
Fızıka – astronomıa elinde
Fızıka - astronomıa tilinde
Esep sheship jarysyp,
Jumbaq sheship ańdysyp,
Shabyt tasyp shalqysyp,
Eseppen án salysyp,
Kóńildi kesh jasaıyq.
Asyp áste saspaıyq,
Batyl qadam jasaıyq,
Kesh qyzyǵyn, eı dostar,
Osylaısha shabytpen
Qane, endi bastaıyq.
Júrgizýshi:
Shaqyramyz, kelińder jarysýǵa,
Kúsh, óner, bilimmen alysýǵa
Bar ónerdi salaıyq ortamyzǵa,
Kánekı, kim shyǵady saıysýǵa.
Júrgizýshi: Endeshe, qurmetti kórermender, «Juldyzdy sát» atty fızıkalyq keshimizdi tamashalaıyq.
Júrgizýshi: Búgingi oıynnyń juldyzdary:
1. 7 «a» synybynan quralǵan «Núton» toby
2. 7 «á» synybynan quralǵan «Kopernık»toby
3. 7 «b» synybynan quralǵan «Paskal»toby
4. 7 «b» synybynan quralǵan «Fızıkter»toby
Júrgizýshi: Búgingi oıynda ádil baǵa berýshi qazylar alqasy:
1. Informatıka páni muǵalimi
2. páni muǵalimi
Búgingi oıynnyń sharttarymen tanys bolyńyzdar. Oıyn 6 týrdan jáne kórermender saıysynan turady:
I týr. Tanystyrý, emblema qorǵaý. Munda ár top basshysy óz toptaryn tanystyrady, emblema qorǵaıdy.
II týr. «Blıs - týrnır»- dep atalady. Munda ár topqa 11 suraq qoıylady.(1 durys jaýapqa 1 juldyzdan) Durys jaýap úshin topqa juldyzdar taratylady.
III týr. «Qansha tildi bilesiń?» dep atalady. Munda oqýshylarǵa jumbaqtar jasyrylady. Jumbaq sheshýin 3 tilde (qazaqsha, oryssha, aǵylshynsha) aıtýy kerek.
IV týr. «Tájirıbe, taǵy da tájirıbe»- dep atalady. Munda oqýshylarǵa tájirıbelik qural - jabdyqtar berilip, qural - jabdyqtardy paıdalaný arqyly tájirıbe oılap tabýy kerek.
V týr. Sózjumbaq estafetasy. Bul týrda ár topqa sóz jumbaqtar men rebýstar. Olar oılanǵansha, «Kórermender kórimdigi» ótkiziledi.
VI týr. «Raýndrover»- dep atalady. Bul oıynda ár top basshysy marker kómegimen fızıkalyq shamalardy jazady, topqa birdeı deńgeıdegi esepter beriledi. Kim kóp jazsa jáne shyǵarsa sol jeńiske jetedi.
Júrgizýshi: Eger barlyǵy túsinikti bolsa, onda oıynymyzdy bastaıyq.
I týr. Tanystyrý, emblema qorǵaý. Barlyq toptar óz toptaryn tanystyrady.
Júrgizýshi: Endi ekinshi kezeń.
II týr - «Blıs - týrnır» kezeńi
Birinshi bolyp, suraqtarǵa «Núton» toby jaýap beredi.
1. Tabıǵat týraly ǵylym.(fızıka)
2. Jylý, elektr, jaryq, mehanıkalyq qubylys tabıǵı qubylys bola ala ma? (joq, olar fızıkalyq qubylystar)
3. Zattyń úsh kúıin ata.(qatty, suıyq, gaz)
4. Naızaǵaıdyń paıda bolýy týraly shynaıy boljamdy usynǵan kim? (Franklın)
5. Qarańǵy bólmege kirgende eń aldymen neni birinshi jaǵasyń: maı shamdy ma, álde gazdy ma? (sirińkeni)
6. Uzyndyqtyń halyqaralyq birlikter júıesindegi ólshemi ne? (metr)
7. Kún shyǵatyn jaq (shyǵys)
8. Kempirqosaqta neshe tús bar? (7)
9. Terektegi alma qaı kezde gúldeıdi? (terekte alma óspeıdi)
10. Menzýrka qandaı qural? (suıyqty ólsheıtin qural)
11. Jaı kózge kórinbeıdi, Qozǵalýǵa erinbeıdi. Ol ne? (molekýla)
«Kopernık» tobyna qoıylatyn suraqtar:
1. Aspan denelerin zertteıtin ǵylym (astronomıa)
2. Jylý qubylysyna mysal keltir (kúnniń sáýle shyǵarýy, bolattyń balqýy)
3. Tabıǵatty zertteýdiń qandaı úsh ádisi bar?(baqylaý, eksperıment, teorıa)
4. Aıǵa aıaǵy alǵash tıgen astronavt kim? (N. Armstrong, E. Oldrın)
5. Adamǵa qaı kezde kózildiriktiń qajeti joq? (uıyqtaǵanda)
6. Kók sharfty sýǵa salsa, ne bolady? (sý bolady)
7. Ýaqyttyń halyqaralyq birlikter júıesindegi ólshemi ne? (sekýnd)
8. Kún batatyn jaq (batys)
9. Temirqazyq juldyzyn taǵy basqasha qalaı ataıdy? (jetiqaraqshy)
10. Eger kesedegi sýdyń bárin iship qoısaq, ishinde ne qalady? (aýa)
11. Astronomıadaǵy eń negizgi zertteý quraly (teleskop)
«Paskal» tobyna qoıylatyn suraqtar
1. Zattyń eń usaq bólshegi (atom)
2. Baqylaý degenimiz ne? (bir nárseni baǵdarlaý)
3. Kún men túnniń kóktemde teńelýi (22 naýryz)
4. 1 kg zat massasy qysta aýyr ma, álde jazda aýyr ma? (birdeı)
5. Kún júıesindegi eń iri planeta (ıýpıter)
6. Zat molekýlalarynyń basqa bir zat molekýlalaryna ený qubylysy (Dıfýzıa)
7. Temir ne? (metal)
8. Kókke qaraǵan juldyz sanaǵan (teleskop )
9. Atom degenimiz ne? Eń kishi bólshek
10. Temperatýrany ólsheıtin qural? Termometr
11. Kólemin de, pishinin de saqtamaıtyn zatty ata. gaz
«Fızıkter» tobyna qoıylatyn suraqtar
1. Astronomıany fızıkalyq ádistermen zertteý. (Astrofızıka)
2. Jyldamdyqtyń ólshem birligi (m/s)
3. Ǵylymı derektermen negizdelgen joramal (boljam)
4. Temperatýranyń ólshem birligi (gradýs)
5. Eń qatty dene (almaz).
6. Zattyń úsh kúıin de de bola alatyn zat (sý).
7. Pishini men kólemin saqtaý zattyń qaı kúıine tán qasıet (qatty).
8. Kúnge eń jaqyn planeta (Merkýrıı).
9. Kopernık qandaı júıeni ashqan (gelıosentrlik júıe).
10. Deneniń teń ýaqyt aralyǵynda teń jol júrýi (birqalypty qozǵalys).
11. Temir ne? (metal)
Júrgizýshi: «Ózge tildiń bárin bil,
Óz tilińdi qurmette.»- degendeı, kelesi týrymyz
III týr. «Qansha tildi bilesiń?». Úsh topqa birdeı jumbaqtar qoıylady. Qaı top birinshi kóterse, upaı sol toptiki.
1. Asa qajet ómirge halyq úshin,
Paıdalanady kún saıyn jaryq úshin.(tok - tok - energy)
2. Joq ózinde bas ta, qas ta, moıyn da,
Uzyndyǵy jazýly tur boıynda.( syzǵysh - lıneıka - ruler)
3. Sýǵa salsań batpaıdy,
Otqa salsań janbaıdy. (muz - led - ice)
4. Bar ma, joq pa, ony anyq bilmeısiń,
Ol joq jerde ómir súrip júrmeısiń.(aýa - vozdýh - air)
5. Keregeniń basynda ketpen jaýlyq,
Ket desem de ketpeıdi, netken jaýlyq (kún - solnse - sun)
6. Jerdiń júzin sharlaısyń,
Onsyz esh jerge barmaısyń.
Kólikpen de, jaıaý da,
Saralaısyń, tańdaısyń.(jol - doroga - road)
7. Kóp bolsa, azyqpaısyń,
Mezetten qashyqtaısyń.
Asyqsań az bolady,
Tabasyń muny qaısyń? (ýaqyt - vremá - clock)
8. Qozǵalysta sıpattar shapshańdyqty,
Taǵy da bir belgisiz shama shyqty.
Ol bolmasa deneler qozǵalmaıdy,
Sheshedi bul jumbaqty qandaı myqty?(jyldamdyq - skorost - speed)
9. Jylt - jylt etken,
Jylǵadan ótken.(sý - voda - water)
10. Qaıyq minip bıikte jolyǵaıyq,
Kóz kórimde ketedi bolyp ǵaıyp.(ushaq - samolet - aircraft)
11. Qýyp edim moınyn burmady,
Ustaıyn dep edim qolǵa turmady. (boran, býran. snowstorm)
Júrgizýshi: kelesi kezeńge ótemiz.
IV týr. «Tájirıbe, taǵy da tájirıbe»- dep atalady. Munda oqýshylarǵa úı tapsyrmasy retinde tájirıbe jasap kelip kórsetý kerek edi. Ár top 2 tájirıbe jasap jáne fızıkalyq mánin túsindirýi qajet.
V týr. Sózjumbaq estafetasy. Bul týrda ár topqa sóz jumbaqtar men rebýstar. Olar oılanǵansha, «Kórermender kórimdigi» ótkiziledi.
Júrgizýshi: Sózjumbaq estafetasy
Bul jerge kelmedi eshkim ermek úshin,
Esep - qısap, san, sıfr termek úshin
Kórsetip esepteýdiń jolyn qalaı
Keldim aıtyp olardy bermek úshin, deı kele kezekti sózjumbaqqa beremiz.
Úsh topqa birdeı sózjumbaq jáne rebýstar beriledi
Júrgizýshi: sózjumbaq sheshilip bolǵansha, kórermenderge suraq qoıylady.
Maqsaty: 7 synyp oqýshylarynyń fızıkadan alǵan bilimderin tekserý, fızıkaǵa qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý. Jyldamdyqqa, uıymshyldyqqa tárbıeleý.
Jospary:
1. Tanystyrý, emblema qorǵaý.
2. «Blıs - týrnır»
3. «Qansha tildi bilesiń?»
4. «Tájirıbe, taǵy da tájirıbe»
5. Esep estafetasy
6. Kórermender kórimdigi
7. «Raýndrover»
Júrgizýshi:
- Ýa, jarańdar, jarańdar!
Báriń beri qarańdar,
Bárińe jar salaıyq.
Búgingi kesh tórinde
Fızıka – astronomıa elinde
Fızıka - astronomıa tilinde
Esep sheship jarysyp,
Jumbaq sheship ańdysyp,
Shabyt tasyp shalqysyp,
Eseppen án salysyp,
Kóńildi kesh jasaıyq.
Asyp áste saspaıyq,
Batyl qadam jasaıyq,
Kesh qyzyǵyn, eı dostar,
Osylaısha shabytpen
Qane, endi bastaıyq.
Júrgizýshi:
Shaqyramyz, kelińder jarysýǵa,
Kúsh, óner, bilimmen alysýǵa
Bar ónerdi salaıyq ortamyzǵa,
Kánekı, kim shyǵady saıysýǵa.
Júrgizýshi: Endeshe, qurmetti kórermender, «Juldyzdy sát» atty fızıkalyq keshimizdi tamashalaıyq.
Júrgizýshi: Búgingi oıynnyń juldyzdary:
1. 7 «a» synybynan quralǵan «Núton» toby
2. 7 «á» synybynan quralǵan «Kopernık»toby
3. 7 «b» synybynan quralǵan «Paskal»toby
4. 7 «b» synybynan quralǵan «Fızıkter»toby
Júrgizýshi: Búgingi oıynda ádil baǵa berýshi qazylar alqasy:
1. Informatıka páni muǵalimi
2. páni muǵalimi
Búgingi oıynnyń sharttarymen tanys bolyńyzdar. Oıyn 6 týrdan jáne kórermender saıysynan turady:
I týr. Tanystyrý, emblema qorǵaý. Munda ár top basshysy óz toptaryn tanystyrady, emblema qorǵaıdy.
II týr. «Blıs - týrnır»- dep atalady. Munda ár topqa 11 suraq qoıylady.(1 durys jaýapqa 1 juldyzdan) Durys jaýap úshin topqa juldyzdar taratylady.
III týr. «Qansha tildi bilesiń?» dep atalady. Munda oqýshylarǵa jumbaqtar jasyrylady. Jumbaq sheshýin 3 tilde (qazaqsha, oryssha, aǵylshynsha) aıtýy kerek.
IV týr. «Tájirıbe, taǵy da tájirıbe»- dep atalady. Munda oqýshylarǵa tájirıbelik qural - jabdyqtar berilip, qural - jabdyqtardy paıdalaný arqyly tájirıbe oılap tabýy kerek.
V týr. Sózjumbaq estafetasy. Bul týrda ár topqa sóz jumbaqtar men rebýstar. Olar oılanǵansha, «Kórermender kórimdigi» ótkiziledi.
VI týr. «Raýndrover»- dep atalady. Bul oıynda ár top basshysy marker kómegimen fızıkalyq shamalardy jazady, topqa birdeı deńgeıdegi esepter beriledi. Kim kóp jazsa jáne shyǵarsa sol jeńiske jetedi.
Júrgizýshi: Eger barlyǵy túsinikti bolsa, onda oıynymyzdy bastaıyq.
I týr. Tanystyrý, emblema qorǵaý. Barlyq toptar óz toptaryn tanystyrady.
Júrgizýshi: Endi ekinshi kezeń.
II týr - «Blıs - týrnır» kezeńi
Birinshi bolyp, suraqtarǵa «Núton» toby jaýap beredi.
1. Tabıǵat týraly ǵylym.(fızıka)
2. Jylý, elektr, jaryq, mehanıkalyq qubylys tabıǵı qubylys bola ala ma? (joq, olar fızıkalyq qubylystar)
3. Zattyń úsh kúıin ata.(qatty, suıyq, gaz)
4. Naızaǵaıdyń paıda bolýy týraly shynaıy boljamdy usynǵan kim? (Franklın)
5. Qarańǵy bólmege kirgende eń aldymen neni birinshi jaǵasyń: maı shamdy ma, álde gazdy ma? (sirińkeni)
6. Uzyndyqtyń halyqaralyq birlikter júıesindegi ólshemi ne? (metr)
7. Kún shyǵatyn jaq (shyǵys)
8. Kempirqosaqta neshe tús bar? (7)
9. Terektegi alma qaı kezde gúldeıdi? (terekte alma óspeıdi)
10. Menzýrka qandaı qural? (suıyqty ólsheıtin qural)
11. Jaı kózge kórinbeıdi, Qozǵalýǵa erinbeıdi. Ol ne? (molekýla)
«Kopernık» tobyna qoıylatyn suraqtar:
1. Aspan denelerin zertteıtin ǵylym (astronomıa)
2. Jylý qubylysyna mysal keltir (kúnniń sáýle shyǵarýy, bolattyń balqýy)
3. Tabıǵatty zertteýdiń qandaı úsh ádisi bar?(baqylaý, eksperıment, teorıa)
4. Aıǵa aıaǵy alǵash tıgen astronavt kim? (N. Armstrong, E. Oldrın)
5. Adamǵa qaı kezde kózildiriktiń qajeti joq? (uıyqtaǵanda)
6. Kók sharfty sýǵa salsa, ne bolady? (sý bolady)
7. Ýaqyttyń halyqaralyq birlikter júıesindegi ólshemi ne? (sekýnd)
8. Kún batatyn jaq (batys)
9. Temirqazyq juldyzyn taǵy basqasha qalaı ataıdy? (jetiqaraqshy)
10. Eger kesedegi sýdyń bárin iship qoısaq, ishinde ne qalady? (aýa)
11. Astronomıadaǵy eń negizgi zertteý quraly (teleskop)
«Paskal» tobyna qoıylatyn suraqtar
1. Zattyń eń usaq bólshegi (atom)
2. Baqylaý degenimiz ne? (bir nárseni baǵdarlaý)
3. Kún men túnniń kóktemde teńelýi (22 naýryz)
4. 1 kg zat massasy qysta aýyr ma, álde jazda aýyr ma? (birdeı)
5. Kún júıesindegi eń iri planeta (ıýpıter)
6. Zat molekýlalarynyń basqa bir zat molekýlalaryna ený qubylysy (Dıfýzıa)
7. Temir ne? (metal)
8. Kókke qaraǵan juldyz sanaǵan (teleskop )
9. Atom degenimiz ne? Eń kishi bólshek
10. Temperatýrany ólsheıtin qural? Termometr
11. Kólemin de, pishinin de saqtamaıtyn zatty ata. gaz
«Fızıkter» tobyna qoıylatyn suraqtar
1. Astronomıany fızıkalyq ádistermen zertteý. (Astrofızıka)
2. Jyldamdyqtyń ólshem birligi (m/s)
3. Ǵylymı derektermen negizdelgen joramal (boljam)
4. Temperatýranyń ólshem birligi (gradýs)
5. Eń qatty dene (almaz).
6. Zattyń úsh kúıin de de bola alatyn zat (sý).
7. Pishini men kólemin saqtaý zattyń qaı kúıine tán qasıet (qatty).
8. Kúnge eń jaqyn planeta (Merkýrıı).
9. Kopernık qandaı júıeni ashqan (gelıosentrlik júıe).
10. Deneniń teń ýaqyt aralyǵynda teń jol júrýi (birqalypty qozǵalys).
11. Temir ne? (metal)
Júrgizýshi: «Ózge tildiń bárin bil,
Óz tilińdi qurmette.»- degendeı, kelesi týrymyz
III týr. «Qansha tildi bilesiń?». Úsh topqa birdeı jumbaqtar qoıylady. Qaı top birinshi kóterse, upaı sol toptiki.
1. Asa qajet ómirge halyq úshin,
Paıdalanady kún saıyn jaryq úshin.(tok - tok - energy)
2. Joq ózinde bas ta, qas ta, moıyn da,
Uzyndyǵy jazýly tur boıynda.( syzǵysh - lıneıka - ruler)
3. Sýǵa salsań batpaıdy,
Otqa salsań janbaıdy. (muz - led - ice)
4. Bar ma, joq pa, ony anyq bilmeısiń,
Ol joq jerde ómir súrip júrmeısiń.(aýa - vozdýh - air)
5. Keregeniń basynda ketpen jaýlyq,
Ket desem de ketpeıdi, netken jaýlyq (kún - solnse - sun)
6. Jerdiń júzin sharlaısyń,
Onsyz esh jerge barmaısyń.
Kólikpen de, jaıaý da,
Saralaısyń, tańdaısyń.(jol - doroga - road)
7. Kóp bolsa, azyqpaısyń,
Mezetten qashyqtaısyń.
Asyqsań az bolady,
Tabasyń muny qaısyń? (ýaqyt - vremá - clock)
8. Qozǵalysta sıpattar shapshańdyqty,
Taǵy da bir belgisiz shama shyqty.
Ol bolmasa deneler qozǵalmaıdy,
Sheshedi bul jumbaqty qandaı myqty?(jyldamdyq - skorost - speed)
9. Jylt - jylt etken,
Jylǵadan ótken.(sý - voda - water)
10. Qaıyq minip bıikte jolyǵaıyq,
Kóz kórimde ketedi bolyp ǵaıyp.(ushaq - samolet - aircraft)
11. Qýyp edim moınyn burmady,
Ustaıyn dep edim qolǵa turmady. (boran, býran. snowstorm)
Júrgizýshi: kelesi kezeńge ótemiz.
IV týr. «Tájirıbe, taǵy da tájirıbe»- dep atalady. Munda oqýshylarǵa úı tapsyrmasy retinde tájirıbe jasap kelip kórsetý kerek edi. Ár top 2 tájirıbe jasap jáne fızıkalyq mánin túsindirýi qajet.
V týr. Sózjumbaq estafetasy. Bul týrda ár topqa sóz jumbaqtar men rebýstar. Olar oılanǵansha, «Kórermender kórimdigi» ótkiziledi.
Júrgizýshi: Sózjumbaq estafetasy
Bul jerge kelmedi eshkim ermek úshin,
Esep - qısap, san, sıfr termek úshin
Kórsetip esepteýdiń jolyn qalaı
Keldim aıtyp olardy bermek úshin, deı kele kezekti sózjumbaqqa beremiz.
Úsh topqa birdeı sózjumbaq jáne rebýstar beriledi
Júrgizýshi: sózjumbaq sheshilip bolǵansha, kórermenderge suraq qoıylady.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardy otandy súıýge tárbıeleý sonymen birge Otan aldyndaǵy úlken mindet eldiń táýelsizdigin nasıhattaý, Táýelsizdik Altyn dińgegi – 1986 jylǵy Jeltoqsan kóterilisine ǵylymı tu...
