- 05 naý. 2024 02:28
- 210
Jurnaq pen jalǵaý
Almaty oblysty
№15 mektep - ınternatynyń
bastaýysh synyp muǵalimi
Týrdalıeva Rysgúl Baqytnurqyzy
Sabaqtyń taqyryby: Jurnaq pen jalǵaý 297 - 301 jattyǵýlar.
Sabaqtyń maqsaty:
Sóz quramymen tanystyrý. Túbir men qosymshanyń bir - birinen aıyrmashylyǵyn ańǵartý. Qosymshanyń túrleri jalǵaý jáne jurnaq. Olardyń ózindik belgileri.
Oqýshylardyń oılaý qabiletin, sózdik qoryn damytý, sóıleý, áńgimeleý daǵdysyn jetildire otyryp, mánerlep sóıleýge, ádemi jazýǵa, óz betinshe jumys oryndaýǵa daǵdylandyrý.
Ujymda ózin - ózi izgilikke tárbıeleýge daǵdylandyrý. Zerektikke, uqyptylyqqa, adaldyqqa baýlý. Kórkem jazý arqyly ásemdikke tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Oqýshylardyń jańa bilimdi meńgerý sabaǵy.
Ádis - tásilderi: STO tehnologıasynyń tásilderi, túsindirý, suraq - jaýap, kórnekilik kórsetý arqyly túsindirý, jarys, oıyn.
Kórnekilik: Sóılem, sýretter, qıma qaǵazdar
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi:
a) Sálemdesý, oqýshylardy túgendeý, psıhologıalyq daıyndyq.
á) Sabaqqa ázirligin tekserý, oqý quraldaryn daıyndaý.
Úı tapsyrmasymen jumys: 296 - jattyǵý. Rebýsty sheship, sheshýindegi sózge áńgime quraý. Rebýstyń sheshýi: Tatýlyq
Bilimdi jan - jaqty tekserý kezeńi.
Jańa sabaq.
Oqýshylardy sabaqtyń taqyryby men maqsatyn tanystyrý.
1. jurnaq pen jalǵaýdy bir - birinen aıyra alý;
2. Jurnaq pen jalǵaý jalǵanǵan sózdi qatystyryp sóılem quraý.
Dáptermen jumys. Kórkem jazý sáti
Oqýlyqtar sózin bir jolǵa jazǵyzyp, túbiri men qosymshasyn aıyrý. (Qalamsapty durys ustaý men durys otyrý eskertiledi).
297 - jattyǵý.
1. Mysaldy oqy.
2. Qaramen berilgen sózderdiń jalǵaýlaryn tap.
3. Osy sózderdi jalǵaýsyz aıtyp kór.
4. Ulýdy sıpattap ber.
298 - jattyǵýmen jumys.
1. Kóp núkteniń ornyna - dan, - tiń, - ty, - lar, - tan, - nyń jalǵaýlarynyń tıistisin qoıyp kóshirip jaz.
2. Jalǵaý ne úshin kerek?
3. Kitap týraly maqaldar.
Sergitý sáti.
299 – jattyǵý oryndalady.
Mal, bil, jańa, ush
- Músinshiler, saýynshynyń, saýynshyǵa, sazgermen, etikshiden, jańalyqty, bilimdige, ushqyshtar.
Ereje: Túbir sózge jurnaq ta, jalǵaý da jalǵana beredi. Jurnaq buryn, jalǵaý jurnaqtan soń jalǵanady:
Pysyqtaý maqsatynda 300 - jattyǵýdy ózindik jumys retinde oryndaý.
Synyppen jumys.
Túbir+jurnaq+jalǵaý syzbasyna sáıkes mysaldar jazý.
- shy, - shi, - lyq, - lik qosymshalaryn qosý arqyly jańa sóz jasa. Bul qandaı qosymshalar?
- dy, - di, - ny, - ni qosymshalaryn qosý arqyly sózder jaz. Bul qandaı qosymshalar?
Sabaqty qorytý: Biz ne bildik? Talqylaý.
Úıge tapsyrma: 301 - jattyǵý. «Medeý muz aıdynynda» taqyrybyna áńgime quraý jáne ereje jattaý
Oqýshy bilimi men belsendiligin baǵalaý
№15 mektep - ınternatynyń
bastaýysh synyp muǵalimi
Týrdalıeva Rysgúl Baqytnurqyzy
Sabaqtyń taqyryby: Jurnaq pen jalǵaý 297 - 301 jattyǵýlar.
Sabaqtyń maqsaty:
Sóz quramymen tanystyrý. Túbir men qosymshanyń bir - birinen aıyrmashylyǵyn ańǵartý. Qosymshanyń túrleri jalǵaý jáne jurnaq. Olardyń ózindik belgileri.
Oqýshylardyń oılaý qabiletin, sózdik qoryn damytý, sóıleý, áńgimeleý daǵdysyn jetildire otyryp, mánerlep sóıleýge, ádemi jazýǵa, óz betinshe jumys oryndaýǵa daǵdylandyrý.
Ujymda ózin - ózi izgilikke tárbıeleýge daǵdylandyrý. Zerektikke, uqyptylyqqa, adaldyqqa baýlý. Kórkem jazý arqyly ásemdikke tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Oqýshylardyń jańa bilimdi meńgerý sabaǵy.
Ádis - tásilderi: STO tehnologıasynyń tásilderi, túsindirý, suraq - jaýap, kórnekilik kórsetý arqyly túsindirý, jarys, oıyn.
Kórnekilik: Sóılem, sýretter, qıma qaǵazdar
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi:
a) Sálemdesý, oqýshylardy túgendeý, psıhologıalyq daıyndyq.
á) Sabaqqa ázirligin tekserý, oqý quraldaryn daıyndaý.
Úı tapsyrmasymen jumys: 296 - jattyǵý. Rebýsty sheship, sheshýindegi sózge áńgime quraý. Rebýstyń sheshýi: Tatýlyq
Bilimdi jan - jaqty tekserý kezeńi.
Jańa sabaq.
Oqýshylardy sabaqtyń taqyryby men maqsatyn tanystyrý.
1. jurnaq pen jalǵaýdy bir - birinen aıyra alý;
2. Jurnaq pen jalǵaý jalǵanǵan sózdi qatystyryp sóılem quraý.
Dáptermen jumys. Kórkem jazý sáti
Oqýlyqtar sózin bir jolǵa jazǵyzyp, túbiri men qosymshasyn aıyrý. (Qalamsapty durys ustaý men durys otyrý eskertiledi).
297 - jattyǵý.
1. Mysaldy oqy.
2. Qaramen berilgen sózderdiń jalǵaýlaryn tap.
3. Osy sózderdi jalǵaýsyz aıtyp kór.
4. Ulýdy sıpattap ber.
298 - jattyǵýmen jumys.
1. Kóp núkteniń ornyna - dan, - tiń, - ty, - lar, - tan, - nyń jalǵaýlarynyń tıistisin qoıyp kóshirip jaz.
2. Jalǵaý ne úshin kerek?
3. Kitap týraly maqaldar.
Sergitý sáti.
299 – jattyǵý oryndalady.
Mal, bil, jańa, ush
- Músinshiler, saýynshynyń, saýynshyǵa, sazgermen, etikshiden, jańalyqty, bilimdige, ushqyshtar.
Ereje: Túbir sózge jurnaq ta, jalǵaý da jalǵana beredi. Jurnaq buryn, jalǵaý jurnaqtan soń jalǵanady:
Pysyqtaý maqsatynda 300 - jattyǵýdy ózindik jumys retinde oryndaý.
Synyppen jumys.
Túbir+jurnaq+jalǵaý syzbasyna sáıkes mysaldar jazý.
- shy, - shi, - lyq, - lik qosymshalaryn qosý arqyly jańa sóz jasa. Bul qandaı qosymshalar?
- dy, - di, - ny, - ni qosymshalaryn qosý arqyly sózder jaz. Bul qandaı qosymshalar?
Sabaqty qorytý: Biz ne bildik? Talqylaý.
Úıge tapsyrma: 301 - jattyǵý. «Medeý muz aıdynynda» taqyrybyna áńgime quraý jáne ereje jattaý
Oqýshy bilimi men belsendiligin baǵalaý