S.Muqanov Lashyn
Batys Qazaqstan oblysy,
Shyńǵyrlaý aýdany, Ashysaı aýly, Ashysaı orta jalpy bilim beretin
mektep – balabaqshasynyń qazaq tili men ádebıet páni muǵalimi
Nýrýsheva Aqkúmis Muqtashqyzy
Sabaqtyń taqyryby: S. Muqanov “Lashyn”
Sabaqtyń maqsaty: a)oqýshylarǵa jazýshynyń ómir jolyn aıtý, halqymyzdyń ulttyq saıatshylyq ónerimen jáne ań aýlaý dástúrin qalyptasýy týraly maǵlumat berý.
á) oqýshylardy týǵan jer tabıǵatyn aıalaýǵa, súıe bilýge, salt – dástúrdi qurmetteı bilýge tárbıeleý.
b) oqýshylardyń tabıǵatqa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, bilim deńgeıin kóterý jáne shyǵarmashylyq izdenisin qalyptastyrý.
Sabaqtyń túri: aralas, kiriktirilgen sabaq
Sabaqtyń ádisi: áńgimeleý, suraq – jaýap, toptastyrý
Kórnekiligi: Sýretter, qanatty sózder, jazýshynyń portreti, kitaptary t. b.
Pánaralyq baılanysy: tarıh, janýartaný, beıneleý óneri.
Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
İİİ. Jańa sabaq
Sabaqtyń epıgrafy:
Qansonarda búrkitshi shyǵady ańǵa,
Tastan túlki tabylar ańdyǵanǵa,
Jaqsy at pen tatý joldas – bir ǵanıbet.
Yńǵaıly yqsham kıgen ańshy adamǵa.
Muǵalimniń sózi: - Balalar, bizder búgingi sabaǵymyzdy uly Abaı atamyzdyń “Búrkitshi”óleńimen tekten-tekke bastap otyrǵan joqpyz. Búgingi sabaǵymyz saıatshylyq pen ańshylyqqa baılanysty.
Búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby S. Muqanovtyń “Ómir mektebi” romanynan alynǵan úzindi “Lashyn” shyǵarmasy.
Aqyn, jazýshy, dramatýrg, qazaq ádebıetiniń iri ókilderiniń biri - Sábıt Muqanov Soltústik Qazaqstan oblysynda 1900 jyly dúnıege kelgen. Aýyl moldasynan eskishe hat tanyǵan. Bala kezinen qıssa – dastan, jyr, ańyzdardy jatqa aıtyp ósken.
Keıinnen Ombydaǵy muǵalimdik oqýǵa túsedi. 1922 jyly Orynborda jumysshy fakúltetinde oqıdy. Lenıngrad ýnıversıtetinde, Qyzyl profesýra ınstıtýtynda bilim alady. “Eńbekshi qazaq”(qazirgi “Egemen Qazaqstan”) gazetinde qyzmet etedi. Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy qyzmetin atqarady.
Jazýshynyń “Ómir mektebi” atty romany jazýshynyń ómirbaıandyq shyǵarmasy, ol shyǵarmany biz túgeldeı joǵarǵy klastarda tolyq oqyp tanysamyz.
Bizge tek sol romannan “Lashyn” atty shaǵyn úzindisi ǵana berilgen.
Áńgime oqıǵasy jazýshynyń óz ómirinen alynǵandyqtan 1 jaqta baıandalyp otyr.
Jazýshy áńgimede Baltabaı aýlyna muǵalim bolyp kelip, óziniń bos ýaqytyn ańshy, qusbegi Ahmetpen birge ótkizgendigin shabytpen qumarta jazady.
Áńgimeni jospar boıynsha baıandaımyn.
Kirispe: Baltabaı aýlynda.
Negizgi bólim: Saıatshylyq.
1. Qusbegi Ahmet
2. Lashynnyń músini.
3. Ahmet pen Lashynnyń óneri.
a) úırek alý lashynǵa sóz emes.
á) qazdy alý úırekten áldeqaıda qıyn eken.
b) lashynǵa aldyrmaıtyn qus – dýadaq eken.
4. Shildede qus salý.
Qorytyndy: Saıatshylyq - ómirdiń bir qyzyǵy.
İV. Kitappen jumys.
Oqýshylarǵa mátindi oqyta otyryp, taldaý jasatý.
V. Dáptermen, taqtamen jumys
Atbegi, qusbegi, lashyn, dýadaq, dabyl, túlek, saıat sózderiniń maǵynasyn ashyp jazǵyzý.
Vİ. Sýrettermen jumys.
Qustar jóninde sýretter arqyly tolyq málimet berý.
Ýİİ. Tirek syzbasy.
Vİİİ. Sózjumbaq sheshý.
1. Lashynǵa aldyrmaıtyn qandaı qus? (dýadaq)
2. Shyǵarmanyń avtory kim? (Muqanov)
3. Shyǵarmada qandaı kásip túri kórsetilgen? (saıat)
4. Shyǵarmadaǵy qusbegi kim? (Ahmet)
5. Lashynǵa qandaı qusty alý qıynǵa soǵady? (qaz)
6. Qandaı qusty alý óte ońaı? (úırek)
İH. «Syr sandyq» oıyny.
Bul bólimde oqýshylarmen ótken taqyryptardy qaıtalaımyz. Sandyqta nómirlengen asyqtar bar. Sol asyqtardyń árqaısysynda suraqtar jazylǵan, sol suraqtarǵa jaýap berý kerek.
H. Qorytyndy.
Minekı, balalar, saıatshylyqtyń, ásirese, qazaq halqynyń tarıhynda mádenı damytýda mańyzy óte zor boldy. Ony biz halyq mádenıeti men ádebıetiniń kórnekti qaıratkerleri Shoqan, Abaıdyń jazbalarynan, Birjan sal, Aqan seriniń keń saharany sharlaǵan ánderinen bilemiz.
Sondyqtan da halqymyz qyran qusy ólse, aza tutyp, joqtaý salǵan. Qolǵa úıretken jaqsy qustaryn erkelete, balasyndaı baptaǵan. Onyń qunyn baǵalaı bilgen.
Hİ. Úıge tapsyrma.
1. Mátindi oqyp, tolyqtaı mazmundaý.
2. Qustar jóninde maqal – mátel, tyıym sózder jazyp kelý.
3. Qustar sýretin salý.
№1 suraq.
Halyq aýyz ádebıetiniń túrlerin ata.
№2 suraq.
Quranda neshe súre bar? Fatıha súresin jatqa aıt.
№3 suraq.
Ádebı ertegini ata. Avtory kim?
№4 suraq.
«Qyzǵysh qus» óleńiniń avtory kim? óleńdi jatqa aıt.
№5 suraq.
Ańshylyq, qusbegilikpen elin asyraǵan qandaı keıipkerdi bilesiń?
Shyńǵyrlaý aýdany, Ashysaı aýly, Ashysaı orta jalpy bilim beretin
mektep – balabaqshasynyń qazaq tili men ádebıet páni muǵalimi
Nýrýsheva Aqkúmis Muqtashqyzy
Sabaqtyń taqyryby: S. Muqanov “Lashyn”
Sabaqtyń maqsaty: a)oqýshylarǵa jazýshynyń ómir jolyn aıtý, halqymyzdyń ulttyq saıatshylyq ónerimen jáne ań aýlaý dástúrin qalyptasýy týraly maǵlumat berý.
á) oqýshylardy týǵan jer tabıǵatyn aıalaýǵa, súıe bilýge, salt – dástúrdi qurmetteı bilýge tárbıeleý.
b) oqýshylardyń tabıǵatqa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, bilim deńgeıin kóterý jáne shyǵarmashylyq izdenisin qalyptastyrý.
Sabaqtyń túri: aralas, kiriktirilgen sabaq
Sabaqtyń ádisi: áńgimeleý, suraq – jaýap, toptastyrý
Kórnekiligi: Sýretter, qanatty sózder, jazýshynyń portreti, kitaptary t. b.
Pánaralyq baılanysy: tarıh, janýartaný, beıneleý óneri.
Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
İİİ. Jańa sabaq
Sabaqtyń epıgrafy:
Qansonarda búrkitshi shyǵady ańǵa,
Tastan túlki tabylar ańdyǵanǵa,
Jaqsy at pen tatý joldas – bir ǵanıbet.
Yńǵaıly yqsham kıgen ańshy adamǵa.
Muǵalimniń sózi: - Balalar, bizder búgingi sabaǵymyzdy uly Abaı atamyzdyń “Búrkitshi”óleńimen tekten-tekke bastap otyrǵan joqpyz. Búgingi sabaǵymyz saıatshylyq pen ańshylyqqa baılanysty.
Búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby S. Muqanovtyń “Ómir mektebi” romanynan alynǵan úzindi “Lashyn” shyǵarmasy.
Aqyn, jazýshy, dramatýrg, qazaq ádebıetiniń iri ókilderiniń biri - Sábıt Muqanov Soltústik Qazaqstan oblysynda 1900 jyly dúnıege kelgen. Aýyl moldasynan eskishe hat tanyǵan. Bala kezinen qıssa – dastan, jyr, ańyzdardy jatqa aıtyp ósken.
Keıinnen Ombydaǵy muǵalimdik oqýǵa túsedi. 1922 jyly Orynborda jumysshy fakúltetinde oqıdy. Lenıngrad ýnıversıtetinde, Qyzyl profesýra ınstıtýtynda bilim alady. “Eńbekshi qazaq”(qazirgi “Egemen Qazaqstan”) gazetinde qyzmet etedi. Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy qyzmetin atqarady.
Jazýshynyń “Ómir mektebi” atty romany jazýshynyń ómirbaıandyq shyǵarmasy, ol shyǵarmany biz túgeldeı joǵarǵy klastarda tolyq oqyp tanysamyz.
Bizge tek sol romannan “Lashyn” atty shaǵyn úzindisi ǵana berilgen.
Áńgime oqıǵasy jazýshynyń óz ómirinen alynǵandyqtan 1 jaqta baıandalyp otyr.
Jazýshy áńgimede Baltabaı aýlyna muǵalim bolyp kelip, óziniń bos ýaqytyn ańshy, qusbegi Ahmetpen birge ótkizgendigin shabytpen qumarta jazady.
Áńgimeni jospar boıynsha baıandaımyn.
Kirispe: Baltabaı aýlynda.
Negizgi bólim: Saıatshylyq.
1. Qusbegi Ahmet
2. Lashynnyń músini.
3. Ahmet pen Lashynnyń óneri.
a) úırek alý lashynǵa sóz emes.
á) qazdy alý úırekten áldeqaıda qıyn eken.
b) lashynǵa aldyrmaıtyn qus – dýadaq eken.
4. Shildede qus salý.
Qorytyndy: Saıatshylyq - ómirdiń bir qyzyǵy.
İV. Kitappen jumys.
Oqýshylarǵa mátindi oqyta otyryp, taldaý jasatý.
V. Dáptermen, taqtamen jumys
Atbegi, qusbegi, lashyn, dýadaq, dabyl, túlek, saıat sózderiniń maǵynasyn ashyp jazǵyzý.
Vİ. Sýrettermen jumys.
Qustar jóninde sýretter arqyly tolyq málimet berý.
Ýİİ. Tirek syzbasy.
Vİİİ. Sózjumbaq sheshý.
1. Lashynǵa aldyrmaıtyn qandaı qus? (dýadaq)
2. Shyǵarmanyń avtory kim? (Muqanov)
3. Shyǵarmada qandaı kásip túri kórsetilgen? (saıat)
4. Shyǵarmadaǵy qusbegi kim? (Ahmet)
5. Lashynǵa qandaı qusty alý qıynǵa soǵady? (qaz)
6. Qandaı qusty alý óte ońaı? (úırek)
İH. «Syr sandyq» oıyny.
Bul bólimde oqýshylarmen ótken taqyryptardy qaıtalaımyz. Sandyqta nómirlengen asyqtar bar. Sol asyqtardyń árqaısysynda suraqtar jazylǵan, sol suraqtarǵa jaýap berý kerek.
H. Qorytyndy.
Minekı, balalar, saıatshylyqtyń, ásirese, qazaq halqynyń tarıhynda mádenı damytýda mańyzy óte zor boldy. Ony biz halyq mádenıeti men ádebıetiniń kórnekti qaıratkerleri Shoqan, Abaıdyń jazbalarynan, Birjan sal, Aqan seriniń keń saharany sharlaǵan ánderinen bilemiz.
Sondyqtan da halqymyz qyran qusy ólse, aza tutyp, joqtaý salǵan. Qolǵa úıretken jaqsy qustaryn erkelete, balasyndaı baptaǵan. Onyń qunyn baǵalaı bilgen.
Hİ. Úıge tapsyrma.
1. Mátindi oqyp, tolyqtaı mazmundaý.
2. Qustar jóninde maqal – mátel, tyıym sózder jazyp kelý.
3. Qustar sýretin salý.
№1 suraq.
Halyq aýyz ádebıetiniń túrlerin ata.
№2 suraq.
Quranda neshe súre bar? Fatıha súresin jatqa aıt.
№3 suraq.
Ádebı ertegini ata. Avtory kim?
№4 suraq.
«Qyzǵysh qus» óleńiniń avtory kim? óleńdi jatqa aıt.
№5 suraq.
Ańshylyq, qusbegilikpen elin asyraǵan qandaı keıipkerdi bilesiń?
You Might Also Like
-
Bolashaq mamandardyń quzyrlyǵyna qoıylatyn talaptar
-
Aqtóbe qalasy, Úsh tilde oqytatyn №21 orta mektep-gımnazıasynyń
