Keter me kópke sheıin Dońyz esten,
Byltyrǵy qatty boran qystaıǵy esken?
Jetpis pen seksendegi qarıalar:
«Kórmedik surapyldy mundaı», - desken.
Úskirik, aıaz, boran aralaeqan,
Eki úıdiń arasynda jan adasqan.
Qabaǵyn túıip kelgen qaharly jut
Saldy oınaq saharaǵa ýytyn shashqan.
Mundaıda kasqyr qarap qalsyn nege?
Qashannan tisin qaırap júrgen neme.
Kóp berdi jutqa kómek bir jaǵynan
Demedi: «Qyzǵanysh qyp jutta jeme!»
Qyryldy qosty jylqy sorǵa túsip,
Omby qar, tereń saı men orǵa túsip,
Hal ketken qaıyrýǵa jylqyshylar.
Janymen «qosh» aıtysty olar da úsip.
Ústinde uzyn joldyń qalashylar,
(Kún bar ma kedeı sordyń baǵy ashylar).
Toqtaýsyz kúni-túni soqqan boran,
Birazyn qalǵan basyp qazasy bar.
Balalar boqsha arqalap baryn kıgen,
Sabaqqa barmaqshy bop shyqqan úıden,
Jetkenshe aıaq-qolyn dombyqtyryp,
Betinen tyzyldatyp aıaz súıgen.
Sýatqa mal sýǵara barǵan malaı,
Keledi qulaq-murnyn o da ýqalaı.
Kenetten bir mezgilde boran soǵyp,
Laǵyp quba jonǵa ketken talaı.
Jylqyny Dońyz solaı qyryp ketti,
Jumysyn bitirdi de júrip ketti.
San baılar júgen ustap qala berip,
Sabasyn keregege ilip ketti.
Qaıran el, qandaı ediń zamanynda
Kún buryn saqtanbadyń amanynda.
Aldyna jaý men juttyn aıdap salyp,
Sóıtetin qor bolyp jurt kalarynda.
Jaz týsa beıǵam ediń qys jetpesteı,
Qyzyq kún bastan, sirá, hesh ótpesteı.
«Jaratqan qudaı artyq halyqpyz» dep,
Qolynan, tórt túlik mal bir ketpesteı.
Kórdi me endi kóziń ketkendigin,
Zamana óz jumysyn etkendigin.
Saqtanbaı salaq ósken jalqaý jurtty,
Kóndirip kedeılikke jetkendigin?
Aqylyn janashyrdyń almaýshy ediń,
Sózine, sirá, qulaq salmaýshy ediń.
Qymyzǵa shekeń qyzyp, toısań etke -
Paıdasyz qurǵaq daýǵa talmaýshy ediń.
Jaz jımaı qys azyǵyn jatýshy ediń,
Arzanǵa qymbatyńdy satýshy ediń.
Eńbekpen tabar paıdań bolmaǵan soń,
Boryshqa shash etekten batýshy ediń.
Balańdy oqyt dese qashýshy ediń,
Malyńdy «partıaǵa» shashýshy ediń.
Aldynda durystyqtyń kózdi jumyp,
Ańqyldap teris iske basýshy ediń.
Keń qonys, ata meken etken joq pa?
Ornyna «hahol» sumyraı jetken joq pa?
Mal bolsa bar sengeniń o da azaıyp,
Zamany kóshi-qonnyń ótken joq pa?
Kásipsiz kıyn jurttyń kún kórýi,
Sharýanyń osy kezde ketti túri.
Júz jylqy qarǵa salǵan qazaqtardan,
Hahol baı par ógizdi...jazǵytury.
Qara jer anamyz ǵoı bizdi tapqan,
Ólgende taǵy qaıta qoınyn ashqan.
Qol úzip, sol anadan aırylmasaq,
Óltirer bizdi tipti qalaı ashtan?..

---