Jıb - Jısa kúresi. Qalmaqan Ábdiqadyrov
Sabaqtyń taqyryby: Jıb - Jısa kúresi. Qalmaqan Ábdiqadyrov.
Maqsaty: Oqýshylarǵa Qalmaqan Ábdiqadyrovtyń «Jıb - Jısa» áńgimesi boıynsha qazaqtyń álemge áıgili palýany Qajymuqan Muńaıtpasulynyń ómirimen tanystyrý, kúres túri jaıly málimet berý; durys oqyp, ózdiginen izdenip jumys isteýge baýlý, baılanystyryp sóıleýge, oıyn tujyrymdaı bilý qasıetin damytý.
Sabaq túri: aralas sabaq.
Oqytý ádisi: Aqparattyq kommýnıkatıvtik oqytý, syn turǵysynan oılaýdy damytý ádisteri
Kórnekiligi: Mazmundy sýretter, slaıd, kesteler, úlestirme materıaldar
Sabaqtyń barysy: İ. Qyzyǵýshylyqty oıatý:
Psıhologıalyq daıyndyq:
Sabaǵymyz bastaldy, balalarǵa paıdaly.
Bárin uǵyp alyńdar, áńgimege zer salyńdar.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý:
- Jetim mátini mazmunyn suraý
İİİ. Oı qozǵaý suraqtary:
- Úıge qandaı tapsyrma berildi?
- Úıge M. Áýezovtiń «Jetim» Mátinin oqyp túsinip kelýge berildi,
- Olaı bolsa, úı tapsyrmasy boıynsha myna suraqtarǵa jaýap bereıik.
№1 Japadan jalǵyz kele jatqan bala kim?
№2 Qasymnyń jetimdik kórgen basynan ótken qıynshylyǵy týraly ne aıtasyńdar?
№3Qarańǵydaǵy qorqynysh elesi sizderge qalaı áser etti?
İÚ. Maqsat qoıý kezeńi: «Sózjumbaq» shesheıik:
1. Jetim mátiniń keıipkeri 1. Qasym
2. Qasıetti jan 2. Ana
3. Aǵashtyń kórki 3. Japyraq
4. Ynta sóziniń balamasy 4. Yqylas
5. Tyshqannyń jaýy 5. Mysyq
6. Qustyń panasy 6. Uıa
7. Dala jáne úı qusy 7. Qaz
8. Tátti jemis 8. Alma
9. Bir órkeshti túıe 9. Nar
Sózjumbaq sheshimi «Qajymuqan»
1. Sabaqtyń maqsatyn, taqyrybyn habarlaý.
- Qajymuqan kim? Ol týraly ne bilemiz?
Qajymuqan Muńaıtpasuly – qazaqtyń álemge áıgili palýany. Jer sharynyń jıyrma tórt elin aralap, talaı - talaı ataqty palýandarmen beldesken. Altyny, kúmisi bar – barlyǵy 48 medal alǵan.
Ú. Maǵynany taný: Qalmaqan Ábdiqadyrovtyń «Jıb - jısa» áńgimesi:
- Avtor týraly málimet:
Ábdiqadyrov Qalmaqan (15. 4. 1901, qazirgi Qyzylorda oblysy Shıeli aýdany Shıeli kenti — 30. 4. 1964, sonda) — aqyn, jazýshy, aýdarmashy. Alǵashqy “Syrdarıa” degen óleńi “Eńbekshi qazaq” gazetinde jarıalanǵan (1925). Tuńǵysh óleńder jınaǵy “Jalshy” degen atpen 1928 j. jaryq kórdi[
Ábdiqadyrov aýdarma salasynda da jemisti eńbek etti. Ol Shyǵys ádebıetiniń klasıkteri Ábilqasym Ferdoýsı, Álisher Naýaı óleńderin (1948), qyrǵyz A. Toqombaev, orys jazýshysy V. M. Kojevnıkov shyǵarmalaryn aýdarǵan. Ol tikeleı parsy tilinen tárjimalaǵan “Myń bir túnniń” 4 kitaby úsh ret — 1949, 1955, 1962 j. qaıta basyldy. Ábdiqadyrov aýdarmasy álemdik ádebıettiń altyn qazynasyna jatatyn osy shyǵarmanyń eń úzdik nusqalarynyń biri bolyp tabylady. Jazýshy jaýyngerlik Qyzyl Juldyz ordenimen, marapattalǵan
Qajymuqan Muńaıtpasuly (1886 - 1948 jj.) — Qazaq halqynyń tarıhyndaǵy tuńǵysh kásipqoı balýan.
Orasan kúshtiń ıesi, kúrestiń birneshe túrinen álem chempıony atanǵan tuńǵysh qazaq alyby. Teńdessiz ónerimen jer sharyn aralaǵan, 28 memlekette kúreske túsip, 56 medal oljalaǵan Qajymuqandaı myqty HH ǵasyrdyń basynda túrki halyqtarynyń ishinde qazaqta ǵana boldy.
Tarıhı derekterge súıensek, ol 1886 jylǵy 7 sáýirde Aqmola ýezi, Qaraótkel aýylynda dúnıege kelgen.
Qajymuqannyń tuńǵysh ret álemdik deńgeıde kóringen shaǵy — 1906 jyl. Almanıada ótken dúnıejúzilik saıysta ol álem chempıony atanady.
Ol 1948 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysy, Bógen aýdany, Lenın týy kolhozynda qaıtys boldy. Temirlan degen aýylda, qabyrynyń basyna eskertkish ornatylǵan.
Mátinmen jumys:
Muǵalim: Mátinniń basyn baıandaıdy.
- Ár top oqýshylary qalǵan bóligin jalǵastyrady.
1 bólim: Qajymuqannyń Japon palýany Sar - Kek – Kı - men kezdesýi.
Mátinde ary qaraı qandaı qyzyq boldy eken, mátindi oqyp mazmunyn baıandaıyq:
Oqýlyqpen jumys:
2 bólim: Palýandar arasyndaǵy saıys
3 bólim: Qajymuqannyń jeńisi
Mátin mazmunyna taldaý jasaý:
Top arasynda ózara suraq - tapsyrmalar:
1. Saıys qaı qalada ótedi? (Harbın).
2. Japon palýany Sar - Kek Kı qandaı shart qoıdy? (Japon kúresi «Jıb - Jısamen» kúresem dedi.)
3. Kórýshiler arasynda nelikten qobaljý boldy? Jıb - Jısa kúresiniń tirtibi qandaı eken? 4. Qajymuqan bul kúresten jeńdi me? Dádá Ivan mektebinen qalyptasyp shyqqan sulý ádemi jigittiń kelbetine qandaı tańbalar tústi dep oılaısyń?
Úİ. Áńgime kestesi
Mátin keıipkerleri
Keıipkerlerge minezdeme
Sar - Kek - Kı -------- Kúıgelek, yzaqor, kek saqtaǵysh minezi bar, kóp sóz, kúlkini jek kóretin palýan.
Qajymuqan ---------- Alyp deneli, baısaldy, shydamdy, qaısar minezdi, namysshyl, Qajymuqannyń basy - kózin qan basyp, josadaı bop sorǵalap júre berdi
Úİİ. Qorytý.
Venn dıagramsy:
● Qajymuqan
● Sar - Kek - Kı
● Ekeýi de palýan
Búgin kim jaıly bildik?
Qajymuqan sıaqty taǵy qandaı palýandardy bilesiń?
Áńgime mazmunyna sáıkes keletin myna maqaldyń ekinshi bóligin taýyp, mánin túsindir.
Qoıandy qamys óltiredi, Jigitti namys óltiredi.
- Qazir qandaı palýan saıystary ótip júr?
- Barys palýandar saıysy ótedi.
Úİİİ. Úıge tapsyrma:
1. túsinip oqý,
2. Q. Muńaıtpasuly týraly referat jazý.
Maqsaty: Oqýshylarǵa Qalmaqan Ábdiqadyrovtyń «Jıb - Jısa» áńgimesi boıynsha qazaqtyń álemge áıgili palýany Qajymuqan Muńaıtpasulynyń ómirimen tanystyrý, kúres túri jaıly málimet berý; durys oqyp, ózdiginen izdenip jumys isteýge baýlý, baılanystyryp sóıleýge, oıyn tujyrymdaı bilý qasıetin damytý.
Sabaq túri: aralas sabaq.
Oqytý ádisi: Aqparattyq kommýnıkatıvtik oqytý, syn turǵysynan oılaýdy damytý ádisteri
Kórnekiligi: Mazmundy sýretter, slaıd, kesteler, úlestirme materıaldar
Sabaqtyń barysy: İ. Qyzyǵýshylyqty oıatý:
Psıhologıalyq daıyndyq:
Sabaǵymyz bastaldy, balalarǵa paıdaly.
Bárin uǵyp alyńdar, áńgimege zer salyńdar.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý:
- Jetim mátini mazmunyn suraý
İİİ. Oı qozǵaý suraqtary:
- Úıge qandaı tapsyrma berildi?
- Úıge M. Áýezovtiń «Jetim» Mátinin oqyp túsinip kelýge berildi,
- Olaı bolsa, úı tapsyrmasy boıynsha myna suraqtarǵa jaýap bereıik.
№1 Japadan jalǵyz kele jatqan bala kim?
№2 Qasymnyń jetimdik kórgen basynan ótken qıynshylyǵy týraly ne aıtasyńdar?
№3Qarańǵydaǵy qorqynysh elesi sizderge qalaı áser etti?
İÚ. Maqsat qoıý kezeńi: «Sózjumbaq» shesheıik:
1. Jetim mátiniń keıipkeri 1. Qasym
2. Qasıetti jan 2. Ana
3. Aǵashtyń kórki 3. Japyraq
4. Ynta sóziniń balamasy 4. Yqylas
5. Tyshqannyń jaýy 5. Mysyq
6. Qustyń panasy 6. Uıa
7. Dala jáne úı qusy 7. Qaz
8. Tátti jemis 8. Alma
9. Bir órkeshti túıe 9. Nar
Sózjumbaq sheshimi «Qajymuqan»
1. Sabaqtyń maqsatyn, taqyrybyn habarlaý.
- Qajymuqan kim? Ol týraly ne bilemiz?
Qajymuqan Muńaıtpasuly – qazaqtyń álemge áıgili palýany. Jer sharynyń jıyrma tórt elin aralap, talaı - talaı ataqty palýandarmen beldesken. Altyny, kúmisi bar – barlyǵy 48 medal alǵan.
Ú. Maǵynany taný: Qalmaqan Ábdiqadyrovtyń «Jıb - jısa» áńgimesi:
- Avtor týraly málimet:
Ábdiqadyrov Qalmaqan (15. 4. 1901, qazirgi Qyzylorda oblysy Shıeli aýdany Shıeli kenti — 30. 4. 1964, sonda) — aqyn, jazýshy, aýdarmashy. Alǵashqy “Syrdarıa” degen óleńi “Eńbekshi qazaq” gazetinde jarıalanǵan (1925). Tuńǵysh óleńder jınaǵy “Jalshy” degen atpen 1928 j. jaryq kórdi[
Ábdiqadyrov aýdarma salasynda da jemisti eńbek etti. Ol Shyǵys ádebıetiniń klasıkteri Ábilqasym Ferdoýsı, Álisher Naýaı óleńderin (1948), qyrǵyz A. Toqombaev, orys jazýshysy V. M. Kojevnıkov shyǵarmalaryn aýdarǵan. Ol tikeleı parsy tilinen tárjimalaǵan “Myń bir túnniń” 4 kitaby úsh ret — 1949, 1955, 1962 j. qaıta basyldy. Ábdiqadyrov aýdarmasy álemdik ádebıettiń altyn qazynasyna jatatyn osy shyǵarmanyń eń úzdik nusqalarynyń biri bolyp tabylady. Jazýshy jaýyngerlik Qyzyl Juldyz ordenimen, marapattalǵan
Qajymuqan Muńaıtpasuly (1886 - 1948 jj.) — Qazaq halqynyń tarıhyndaǵy tuńǵysh kásipqoı balýan.
Orasan kúshtiń ıesi, kúrestiń birneshe túrinen álem chempıony atanǵan tuńǵysh qazaq alyby. Teńdessiz ónerimen jer sharyn aralaǵan, 28 memlekette kúreske túsip, 56 medal oljalaǵan Qajymuqandaı myqty HH ǵasyrdyń basynda túrki halyqtarynyń ishinde qazaqta ǵana boldy.
Tarıhı derekterge súıensek, ol 1886 jylǵy 7 sáýirde Aqmola ýezi, Qaraótkel aýylynda dúnıege kelgen.
Qajymuqannyń tuńǵysh ret álemdik deńgeıde kóringen shaǵy — 1906 jyl. Almanıada ótken dúnıejúzilik saıysta ol álem chempıony atanady.
Ol 1948 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysy, Bógen aýdany, Lenın týy kolhozynda qaıtys boldy. Temirlan degen aýylda, qabyrynyń basyna eskertkish ornatylǵan.
Mátinmen jumys:
Muǵalim: Mátinniń basyn baıandaıdy.
- Ár top oqýshylary qalǵan bóligin jalǵastyrady.
1 bólim: Qajymuqannyń Japon palýany Sar - Kek – Kı - men kezdesýi.
Mátinde ary qaraı qandaı qyzyq boldy eken, mátindi oqyp mazmunyn baıandaıyq:
Oqýlyqpen jumys:
2 bólim: Palýandar arasyndaǵy saıys
3 bólim: Qajymuqannyń jeńisi
Mátin mazmunyna taldaý jasaý:
Top arasynda ózara suraq - tapsyrmalar:
1. Saıys qaı qalada ótedi? (Harbın).
2. Japon palýany Sar - Kek Kı qandaı shart qoıdy? (Japon kúresi «Jıb - Jısamen» kúresem dedi.)
3. Kórýshiler arasynda nelikten qobaljý boldy? Jıb - Jısa kúresiniń tirtibi qandaı eken? 4. Qajymuqan bul kúresten jeńdi me? Dádá Ivan mektebinen qalyptasyp shyqqan sulý ádemi jigittiń kelbetine qandaı tańbalar tústi dep oılaısyń?
Úİ. Áńgime kestesi
Mátin keıipkerleri
Keıipkerlerge minezdeme
Sar - Kek - Kı -------- Kúıgelek, yzaqor, kek saqtaǵysh minezi bar, kóp sóz, kúlkini jek kóretin palýan.
Qajymuqan ---------- Alyp deneli, baısaldy, shydamdy, qaısar minezdi, namysshyl, Qajymuqannyń basy - kózin qan basyp, josadaı bop sorǵalap júre berdi
Úİİ. Qorytý.
Venn dıagramsy:
● Qajymuqan
● Sar - Kek - Kı
● Ekeýi de palýan
Búgin kim jaıly bildik?
Qajymuqan sıaqty taǵy qandaı palýandardy bilesiń?
Áńgime mazmunyna sáıkes keletin myna maqaldyń ekinshi bóligin taýyp, mánin túsindir.
Qoıandy qamys óltiredi, Jigitti namys óltiredi.
- Qazir qandaı palýan saıystary ótip júr?
- Barys palýandar saıysy ótedi.
Úİİİ. Úıge tapsyrma:
1. túsinip oqý,
2. Q. Muńaıtpasuly týraly referat jazý.
You Might Also Like
