InfoHub Logo

№16 kolej MKQK
Sapa menedjmenti júıesi
Oryndaǵan: F-61 top stýdenti Asyqbaev Oralbek Temirbekuly

                                                              

Kartop ósirý tehnologıasy

Kartop alqa tuqymdas qosjarnaqtylar klasyna jatady,shóptekti, kópjyldyq,jylý súıgish ósimdik. Onyń otany –Ońtústik Amerıka. Kartoptyń mádenı túri birjyldyq ósimdik retinde paıdalanylady. Onyń jerasty bóliginde túınekteri bolady.Túınek degenimiz- ózgergen órken, ıaǵnı jersabaq (stolon). Túınektiń ózgergen sabaq ekenin dáleldeý qıyn emes. Túınekterdiń topyraqtan shyǵyp qalǵandary jaryq áserinen hlorofıl túzip, jasyl túske boıalady. Sondaı-aq túınek oıyqtarynda sabaqtaǵy tárizdi búrshikter, ıaǵnı kózsheler ornalasqan. Kartoptyń kózshelerimen qosa alynǵan túınekti bólikterin topyraqqa ekse , odan jerústi bóligi ósip shyǵady. Kartop  gúldep , jasyl jıdek beredi.Bul onyń jemisi. Kartoptyń jemisi ýly ekenin este saqtańdar! Kartopty ósimdi múshesi-kózsheli túınek arqyly kóbeıtedi. Al jańa irikteme alý maqsatynda kartop tuqymy egiledi. Jańadan shyǵarylǵan kartop iriktemeleriniń sany 100-den asady.    

Qazaqstanda kartop keń taraǵan aýyl sharýashylyq daqyly.Adamdar ony baǵaly taǵam retinde paıdalanady, sebebi onyń túıneginde ár túrli dárýmender ( A,V,V1, V2,S,K)  bolady. . Kartopty  el arasynda « ekinshi nan» dep ataıdy.  Kartop sonymen qatar qundy mal azyǵy.Malǵa jem retinde túınegi  ,sonymen qatar krahmal men spırt óndirisinde qalǵan qaldyqtary da paıdalanylady. Kartop  jylý súıgish daqyl. Onyń tuqymy ónip ósýi úshin topyraq qyrtysynda eń kem degende 7-8 S jylý bolýy qajet.Biraq mundaı temperatýra +18-25 S bolsa , kartop 13-15 kúnde ónip shyǵady.Kartoptyn sabaǵy  kúshti ósýi úshin qolaıly temperatýra +17-22 S shamasynda bolýy qajet. Temperatýranyń joǵarlaýy nemese tómendeýi ósimdiktiń ósýi men damýyna keri áser etedi. Mysaly , temperatýra +3-5 S-tan tómen, al +35 S-tan joǵary bolsa, kartoptyń ósip-ónýi toqtatylady. Kóktemde -3 S sýyqta kartoptyń jas órkeni, al kúzde topyraqtyń temperatýrasy -2 S bolǵanda, kartoptyń túınegi úsip ketedi. Kartop alǵashqy ósý kezeńinde ylǵaldy onsha kóp qajet etpeıdi, biraq osy mezgilde shamadan tys qurǵaqshylyq bolsa , onyń tamyrynyń damýy nasharlaıdy, ıaǵnı ónimi tómendeıdi. Kartoptyń jaqsy ósýine aýa qajet. Topyraqta aýa jetpegen jaǵdaıda, ásirese tyǵyz topyraqta onyń jer astyńdaǵy  sabaqtary butaqtanyp, túınekti de kesh baılaıdy, baıaý ósedi ári kesh pisedi. Onyń oıdaǵydaı ósip – damýy úshin aýa erkin ótetin keýek topyraq qajet. Sondyqtan qara, qyzyl qońyr topyraqta jaqsy ósedi. Sýarmaly jerlerde kartoptyń jaqsy alǵy daqyldaryna kúzdik daqyldar men dándi burshaq ,kókónis ( pıaz, sábiz, qıar ) jatady.Eger topyraq durys óńdelip, organıkalyq jáne mıneraldyq tyńaıtqyshtar jetkilikti mólsherde berilse, onda kartopty bir orynǵa qatarynan 2-3 jyl boıy egýge bolady.Degenmen tuqymǵa arnalǵan kartopty aýyspaly egisterde ósirip, burynǵy ornyna kem degende 3-4 jyldan keıin otyrǵyzǵan jón. Kartoptyń qorektik  zattarǵa qoıatyn talaby da úlken. Bir tonna ónim men sol shamalas sabaq quraý úshin topyraqtan 5 kg azot, 2 kg fosfor men 9 kg kalıı elementterin paıdalanady. Sýarmaly aımaqtarda kúzde jer jyrtý aldyńda ár gektarǵa 40-50 tonna kóń, 6.5 sentner kalıı tyńaıtqyshtaryn RÝM-5, ROÝ-6 mashınalarymen shashyp , túrendi soqalarmen jyrtyp, topyraqqa sińiredi. Kartop túınekterin otyrǵyzar aldyńda sorttap, iriktep alady. Túınekterdi otyrǵyzýǵa 5-6 kún qalǵanda,olardy kúnge qyzdyrady.Kartopty otyrǵyzýdyń jaqsy mezgili – topyraqtyń 10 sm tereńdikte +6-8 S-ka deın qyzǵan kezi bolyp esepteledi. Bul mezgil ońtústik oblystarda sáýir aıynyń úshinshi onkúndigi men mamyr aıynyń basynda.Otyrǵyzýdy qysqa merzimde aıaqtaý kerek, óıtkeni ári qaraı túınekteri ónip, sapasyn joıady.Kartop túınekterin egetin jeri daıyn bolǵan kezde ,egýdiń eki tásilin qoldanýǵa bolady. Ósimdik kóktep shyqqan keın shóptep ,túpteý qajet.Ósý kezińde kartopty ortasha eseppen 5-7 ret sýarady.Kúz kezińde qazǵan kartopty sorttap arnaıy jerde saqtaý kerek.

Kartop túıinegindegi krahmal mólsherin tygyzdyǵy boıynsha anyqtaý.

Reaktıv. Natrıı hlorıdiniń 20 prosenttik eritindisi.

Analız b a r y s y.

1. Natrıı hlorıdipiń 20 prosenttik eritindisin ázirle de, ony úlken shyny stakanǵa quı (15-sýret).

2. Eritindige 3—5 kartop túınegin salyp, ol eritindi ishinde qalqyǵansha, ıaǵnı kartop tyǵyzdyǵy sol konsentrasıadaǵy eritindi tyǵyzdyǵyqqa teń    jaılap sý quı.

3. Osydan keıin  kartop túınegin alyp, eritindini bıik sılıpdrge qúı da, alynǵan eritindi tuzynyń tyǵyzdyǵyn areometrden anyqta. 4.30-tablısadan zertteletin túınektiń tyǵyzdyǵy boıynsha krahmal sanyn tap.

Krahmal sany krahmal men kant mólsheriniń jıyntyǵy bolyp sanalady. Ónbegen, qalypty jaǵdaıda saqtalǵan kartoptyń taza krahmalyn esepteý úshin krahmal sanynan 1,5%-ti shegeredi, bul san kartop  túınegindegi qant mólsherine sáıkes keledi   

Kókónistiń tamyrjemistiń sógindigi qurǵaq zattar mólsherin refraktometrıalyq tásilmen anyqtaý.

Zattar konsentrasıasyn eritindilerdiń syný kórsstkishi boıynsha anyqtaıdy.

Analız barysy. Kókónis jemisiniń úlgisin úkishte úgip, dáke arkyly sólin al (ony qol preeimen de sylyp alýǵa bolady). Sóldiń 2—3 tamshysyn refraktometrdis tómengi prızmasyna qoıyp, prıbor nusqaýyn paıdalana otyryn qurǵaq zat mólsherin anyqta.

Topyraqtyń jalpy ylǵaldylyǵyn anyqtaý.

Topyraqtyń jalpy ylǵaldylyq kórsetkishine ósimdikke enetin jáne enbeıtin topyraq ylǵalynyń barlyq túri jatady jáne topyraqqa analız júrgizgen sáttegi topyraq kúıin sıpattaıdy.

Analız barysy

1. Alúmınnı stakandy qaqpaǵymen qosa nemese shyny búksti  nómirle jáne massasyn turaqtandyr.
2. Osy stakanǵa egisten alynǵan topyraq synamasyn salyp qaqpaǵyn jap.
3. Topyraq salynǵan stakannyń salmaǵyn ólshep, qaqpaǵn ashyp, temperatýrasy 105°S keptirý shkafyna 6 saǵatqa qoı.
4. Sodan keıin stakannyń kaqpaǵyn jaýyp, salqyndatý úshin eksıkatorǵa qoıyp, 0,01 g dáldikke deıin salmaǵyn ólshe.
5. Qaqpaǵyn alyp, stakandy keptirý shkafyna, taǵy da 1 saǵat qoı.
6. Stakandy taǵy da jaýyp, salqyndat  jáne sol dáldikpen salmaǵyn ólshe.
Eger birinshi jáne ekinshi ólsheýdiń nátıjesi sáıkes kelse, onda keptirýdi toqtat,  eger ólsheýde aıyrmashylyq bolsa, onda sońǵy eki ólsheýdegi massa sáıkes kelgenshe keptirýdi qaıtalaıdy.
7. Tómendegi formýla boıynsha topyraqtaǵy jalpy ylǵaldy (% esebinde) eseptep shyǵar:

h=(m₂-m₃/m₃-m₁)*100
 
mundaǵy m₁ — bos stakan massasy (g); m₂ — keptirýge deıingi stakannyń topyraǵymen qosa massasy (g); m₃—keptirýden keıingi stakannyń topyraǵymen qosa massasy (g).
2.    Jumys nátıjesin myna forma boıynsha jaz:

Ádebıetter:

1. Hımıa aýyl sharýashylyǵynda: (Agrohımıa negizderi): // A.A.Sýdarkına, I.I.Evseeva, A.N.Orlova.- Oryssha tórtinshi basylymnan aýdartylǵan. Almaty: Mektep, 1989. 137 bet.
2. Agrohımıa. (pod red. B.A.Iagodına), Moskva, 1990.
3. Eleshov R.E., Bekmaǵanbetov A. Agrohımıa, Almaty, 1989.
4. Mıneev G.V. Agrohımıa, Moskva, 1990.
5. Efımov V.N., Donskıh I.N., Sınısın G.I. Sıstema prımenenıaýdobrenıı.  Moskva, 1984.
6. Hımıa mektepte jýrnaly. 2006-2009 jj.    

---