- 05 naý. 2024 03:42
- 278
Keldi mine Altyn kúz! erteńgilik
Keldi mine Altyn kúz!» erteńgilik.
Maqsaty: Balalardy kúz álemimen tanystyrýdy jalǵastyrý.
Kúz mezgilindegi ónim kókónisterden kórinis sahnalandyrý.
Balalardyń oıyn, án, bıler arqyly kúzgi merekelik kóńil - kúılerin kóterý.
Tabıǵatty súıip, qorǵaýǵa, aıalaýǵa tárbıeleý.
Daýys: Mine, ólkemizge alýan tústi japyraqtarymen tolqyp, bılep kúz de jetti. Kúzdiń kelýin bárimiz de asyǵa kúttik. Al, kúz bizge mol ónimderin syıǵa tartýda.
(Áýen oınalady. Japyraqtar bıin bılep balalar keledi. Bı aıaqtalǵan soń óz oryndyqtarynyń qasyna baryp turady.)
Bı: Japyraqtar
Júrgizýshi: Armysyzdar qurmetti qonaqtar! Bizdiń shaǵyn ortalyqta «Keldi mine Altyn kúz» merekesin bizben birge ótkizýge qosh kelipsizder!
Búgin meıram, búgin toı
Qýanysh kún, bilip qoı
Kúzgi baqta syńǵyrlap
Alaqandy uryp qoı.
Qonaqtardyń kóńil - kúıin kóterý úshin qoldarymyzdy bulǵap amandasaıyq!
(Balalar qoldaryn bulǵaıdy)
Jaraısyńdar balalar! Qonaqtar men balalardyń júzinen qýanysh pen shattyqtyń izin baıqaıyq!
Berekesin syılaýǵa
Ólkemizge kúz keldi
Jemisterin jınaýǵa
Shaqyrady bizderdi
Qýandyryp bizderdi
Kel jemisti altyn kúz
Ólkemizge kúz keldi
Kemeldensin halqymyz.
Kópten kútken kúz keldi
Jemis jıdek pisedi
Japyraqtar sarǵaıyp
Aǵashtardan túsedi
Kóbeıdi qut bereke
Astyq toly qambamyz
Qutty bolsyn mereke,
Altyn kúzdi toılaımyz.
Án: Altyn kúz
Balalar qazir bizde kúz merekesi, kúz mezgiliniń neshe aıy bar eken?
Kúz aılaryn kim atap shyǵady?
Kúz aılaryn ortaǵa shaqyraıyq. (Qyrkúıek, qazan, qarasha)
Syńǵyrlaıdy qońyraýlar
Qyrkúıek aıynda
Saǵynyshpen biz baramyz
Óner bilim toıyna
Qazan aıy bastaldy
Qustar qaıta bastady
Týystyq, adam dostyqpen
Jalǵasa bersin ómirlerin
Kúzdiń karasha aıynda
Alma, almurt pisedi
Japyraqtar sarǵaıyp
Sybdyr, sybdyr túsedi
Oıyn: « Óz aǵashyndy tap!»
Sharty: Shashylǵan japyrady terip alyp, óz aǵashtarynyń qasyna tez baryp turý.
Baǵbanshy: kiredi.
Júrgizýshi: Siz kimsiz? Qaıdan keldińiz?
Baǵbanshy: Baqsha, baqty kútetin baǵbanshymyn. Balalardy meıramymen quttyqtaýǵa keldim. Al sender nege jalǵyzsyńdar? Kúz hanshaıymy qaıda?
Júrgizýshi: Biz sizben keledi dep oıladyq.
Baǵbanshy: Men kúz hanshaıymyn kórgen joqpyn, ol ormanda adasyp qalǵan shyǵar.
Júrgizýshi: Kelip qalatyn shyǵar tosaıyq, oǵan deıin kókónister men jemisterdi qazir ózderin tanystyrsyń.
Ortaǵa jemister men kókónister, ózderi týraly taqpaqtar
Taır: Órik
Dóp dóngelek sap sary
İshinde bar dáni
Qyzyǵasyń kórip
Meniń atym órik.
Alma
Pisip turǵan almamyn,
Tamsandyrar bal dámim
Jerge silkip túsirme
İsip keter mańdaıym.
Sábiz
Ósiretin boıyńdy
Damytatyn oıyńdy.
Qoıanǵa da azyqpyz,
Sábizdermiz jazyqsyz.
Pıaz
Asqanadan shyqpaımyn,
Atym pıaz, buqpaımyn.
Kózden jasty shyǵaram.
Tumaýdan biraq saqtaımyn.
Kartop
Kartop bizdiń atymyz
Jer astynda jatyrmyz
Bir tamyrdan taraǵan,
Aǵaıynbyz bárimiz.
«№13 jalpy orta bilim beretin mektep» KMM
shaǵyn ortalyq«Balbóbek» tárbıeshisi Mýsýrgepova G.
Keldi mine Altyn kúz! erteńgilik. júkteý
Maqsaty: Balalardy kúz álemimen tanystyrýdy jalǵastyrý.
Kúz mezgilindegi ónim kókónisterden kórinis sahnalandyrý.
Balalardyń oıyn, án, bıler arqyly kúzgi merekelik kóńil - kúılerin kóterý.
Tabıǵatty súıip, qorǵaýǵa, aıalaýǵa tárbıeleý.
Daýys: Mine, ólkemizge alýan tústi japyraqtarymen tolqyp, bılep kúz de jetti. Kúzdiń kelýin bárimiz de asyǵa kúttik. Al, kúz bizge mol ónimderin syıǵa tartýda.
(Áýen oınalady. Japyraqtar bıin bılep balalar keledi. Bı aıaqtalǵan soń óz oryndyqtarynyń qasyna baryp turady.)
Bı: Japyraqtar
Júrgizýshi: Armysyzdar qurmetti qonaqtar! Bizdiń shaǵyn ortalyqta «Keldi mine Altyn kúz» merekesin bizben birge ótkizýge qosh kelipsizder!
Búgin meıram, búgin toı
Qýanysh kún, bilip qoı
Kúzgi baqta syńǵyrlap
Alaqandy uryp qoı.
Qonaqtardyń kóńil - kúıin kóterý úshin qoldarymyzdy bulǵap amandasaıyq!
(Balalar qoldaryn bulǵaıdy)
Jaraısyńdar balalar! Qonaqtar men balalardyń júzinen qýanysh pen shattyqtyń izin baıqaıyq!
Berekesin syılaýǵa
Ólkemizge kúz keldi
Jemisterin jınaýǵa
Shaqyrady bizderdi
Qýandyryp bizderdi
Kel jemisti altyn kúz
Ólkemizge kúz keldi
Kemeldensin halqymyz.
Kópten kútken kúz keldi
Jemis jıdek pisedi
Japyraqtar sarǵaıyp
Aǵashtardan túsedi
Kóbeıdi qut bereke
Astyq toly qambamyz
Qutty bolsyn mereke,
Altyn kúzdi toılaımyz.
Án: Altyn kúz
Balalar qazir bizde kúz merekesi, kúz mezgiliniń neshe aıy bar eken?
Kúz aılaryn kim atap shyǵady?
Kúz aılaryn ortaǵa shaqyraıyq. (Qyrkúıek, qazan, qarasha)
Syńǵyrlaıdy qońyraýlar
Qyrkúıek aıynda
Saǵynyshpen biz baramyz
Óner bilim toıyna
Qazan aıy bastaldy
Qustar qaıta bastady
Týystyq, adam dostyqpen
Jalǵasa bersin ómirlerin
Kúzdiń karasha aıynda
Alma, almurt pisedi
Japyraqtar sarǵaıyp
Sybdyr, sybdyr túsedi
Oıyn: « Óz aǵashyndy tap!»
Sharty: Shashylǵan japyrady terip alyp, óz aǵashtarynyń qasyna tez baryp turý.
Baǵbanshy: kiredi.
Júrgizýshi: Siz kimsiz? Qaıdan keldińiz?
Baǵbanshy: Baqsha, baqty kútetin baǵbanshymyn. Balalardy meıramymen quttyqtaýǵa keldim. Al sender nege jalǵyzsyńdar? Kúz hanshaıymy qaıda?
Júrgizýshi: Biz sizben keledi dep oıladyq.
Baǵbanshy: Men kúz hanshaıymyn kórgen joqpyn, ol ormanda adasyp qalǵan shyǵar.
Júrgizýshi: Kelip qalatyn shyǵar tosaıyq, oǵan deıin kókónister men jemisterdi qazir ózderin tanystyrsyń.
Ortaǵa jemister men kókónister, ózderi týraly taqpaqtar
Taır: Órik
Dóp dóngelek sap sary
İshinde bar dáni
Qyzyǵasyń kórip
Meniń atym órik.
Alma
Pisip turǵan almamyn,
Tamsandyrar bal dámim
Jerge silkip túsirme
İsip keter mańdaıym.
Sábiz
Ósiretin boıyńdy
Damytatyn oıyńdy.
Qoıanǵa da azyqpyz,
Sábizdermiz jazyqsyz.
Pıaz
Asqanadan shyqpaımyn,
Atym pıaz, buqpaımyn.
Kózden jasty shyǵaram.
Tumaýdan biraq saqtaımyn.
Kartop
Kartop bizdiń atymyz
Jer astynda jatyrmyz
Bir tamyrdan taraǵan,
Aǵaıynbyz bárimiz.
«№13 jalpy orta bilim beretin mektep» KMM
shaǵyn ortalyq«Balbóbek» tárbıeshisi Mýsýrgepova G.
Keldi mine Altyn kúz! erteńgilik. júkteý