- 05 naý. 2024 03:42
- 308
Qystyrma sózder
Qazaq tili 4 synyp
Taqyryby: Qystyrma sózder
Maqsaty: Qystyrma sózderdiń sóılem ishindegi atqaratyn rólin, jalpy oıǵa qosatyn ártúrli maǵynalyq reńterin baıqatý, sóılem ishinen qystyrma sózderdi taba bilýge, qystyrma sózderdiń tynys belgilerin durys qoıa bilýge úıretý. Qystyrma sózderdi oryndy qoldana bilýge daǵdylandyrý. Durys, mádenıetti sóıleýge tárbıeleý.
Mindetteri: Jattyǵý jumystaryn oryndata otyryp, qystyrma sózdiń sóılemdegi oıǵa qosatyn maǵynalyq reńkterin ajyrata bilýge úıretý;
oqýshylardyń sóıleý mádenıetin arttyrý, oı qorytý, pikir aıtý daǵdylaryn jetildirý.
Kútiletin nátıje: toptyq jumys arqyly oqýshylar ózindik izdeniske baǵyttap, shyǵarmashylyqpen jumys isteý daǵdylary artady;
jattyǵý jumystaryn taldaý arqyly erkin oılaý, óz kózqarasyn jetkizý, dáleldeı bilý, ózgeni tyńdaý, tujyrym jasaı bilý qabiletteri jetiledi;
ár oqýshy óz - ózine baǵa beredi, ózindik paıymyn jasaıdy, tárbıelik, taǵylymdyq mánin uǵynady.
Túıindi túsinikter: maǵynany ústemeleý, qoldaý, joramal, pikir, senim, sóılem múshesi bola almaıdy.
İ Kirispe
«Men seniń boıyńnan myna qasıetterdi kórgim keledi...» (óz - ózińe senim, bir - birińe qoldaý kórsetý, kez - kelgen zatqa joramal jasaý, óz pikirińdi ortaǵa salý ) trenıńi arqyly topqa bólemin.
(oqýshylar muǵalimniń qolyndaǵy adamnyń ár túrli qasıetteri jazylǵan paraqshalardy sýyrý arqyly topqa bólinedi, qasıetteri birdeı oqýshylar bir topqa jaıǵasady)
Aldyn - ala baǵalaý paraqtary usynylady.
Oqýshylar ózara baǵalaý ádisimen jumystanady.
Juptyq, toptyq jumys
İ - İİ top:
Aa dybysynan bastalatyn sózder quraý:
Zat esim
Syn esim
San esim
Etistik
İİİ - İÚ top:
Aa dybysynan bastalatyn jemis ataýlaryn jazyp, sózderden sóılem quraý. Sóılem múshelerine taldaý
Negizgi sabaq
«Bárimiz birge» kezeńi, 1 - jattyǵý jańa sabaqty túsinýge daıyndyq jumysy retinde oryndalady. Eki baǵandaǵy sóılemderdi salystyra oqyp, onyń maǵynasyndaǵy erekshelikterine taldaý jasalynady..
Toptyq jumys, tapsyrma arqaýy boıynsha:
- Birinshi baǵandaǵy qaramen jazylǵan
sóz sóılemde qandaı maǵyna ústep tur?
İ top:
Menińshe, bul – óte myqty adam.
Bul – óte myqty adam.
Birinshi sóılemdegi qaramen jazylǵan menińshe sózi arqyly sóıleýshi óziniń senimin bildirip tur.
İİ top:
Biz búgin, árıne, kúndegiden erterek shyǵamyz.
Biz búgin kúndegiden erterek shyǵamyz.
Ekinshi sóılemdegi qaramen jazylǵan árıne sózi arqyly sóıleýshiniń qoldaýyn bildirip tur.
İİİ top:
Bálkim, bul jumysty erteńge qaldyrǵan shyǵar.
Bul jumysty erteńge qaldyrǵan shyǵar.
Úshinshi sóılemdegi qaramen jazylǵan bálkim sózi arqyly sóıleýshiniń joramalyn bildirip tur.
Qystyrma sózder. júkteý
Taqyryby: Qystyrma sózder
Maqsaty: Qystyrma sózderdiń sóılem ishindegi atqaratyn rólin, jalpy oıǵa qosatyn ártúrli maǵynalyq reńterin baıqatý, sóılem ishinen qystyrma sózderdi taba bilýge, qystyrma sózderdiń tynys belgilerin durys qoıa bilýge úıretý. Qystyrma sózderdi oryndy qoldana bilýge daǵdylandyrý. Durys, mádenıetti sóıleýge tárbıeleý.
Mindetteri: Jattyǵý jumystaryn oryndata otyryp, qystyrma sózdiń sóılemdegi oıǵa qosatyn maǵynalyq reńkterin ajyrata bilýge úıretý;
oqýshylardyń sóıleý mádenıetin arttyrý, oı qorytý, pikir aıtý daǵdylaryn jetildirý.
Kútiletin nátıje: toptyq jumys arqyly oqýshylar ózindik izdeniske baǵyttap, shyǵarmashylyqpen jumys isteý daǵdylary artady;
jattyǵý jumystaryn taldaý arqyly erkin oılaý, óz kózqarasyn jetkizý, dáleldeı bilý, ózgeni tyńdaý, tujyrym jasaı bilý qabiletteri jetiledi;
ár oqýshy óz - ózine baǵa beredi, ózindik paıymyn jasaıdy, tárbıelik, taǵylymdyq mánin uǵynady.
Túıindi túsinikter: maǵynany ústemeleý, qoldaý, joramal, pikir, senim, sóılem múshesi bola almaıdy.
İ Kirispe
«Men seniń boıyńnan myna qasıetterdi kórgim keledi...» (óz - ózińe senim, bir - birińe qoldaý kórsetý, kez - kelgen zatqa joramal jasaý, óz pikirińdi ortaǵa salý ) trenıńi arqyly topqa bólemin.
(oqýshylar muǵalimniń qolyndaǵy adamnyń ár túrli qasıetteri jazylǵan paraqshalardy sýyrý arqyly topqa bólinedi, qasıetteri birdeı oqýshylar bir topqa jaıǵasady)
Aldyn - ala baǵalaý paraqtary usynylady.
Oqýshylar ózara baǵalaý ádisimen jumystanady.
Juptyq, toptyq jumys
İ - İİ top:
Aa dybysynan bastalatyn sózder quraý:
Zat esim
Syn esim
San esim
Etistik
İİİ - İÚ top:
Aa dybysynan bastalatyn jemis ataýlaryn jazyp, sózderden sóılem quraý. Sóılem múshelerine taldaý
Negizgi sabaq
«Bárimiz birge» kezeńi, 1 - jattyǵý jańa sabaqty túsinýge daıyndyq jumysy retinde oryndalady. Eki baǵandaǵy sóılemderdi salystyra oqyp, onyń maǵynasyndaǵy erekshelikterine taldaý jasalynady..
Toptyq jumys, tapsyrma arqaýy boıynsha:
- Birinshi baǵandaǵy qaramen jazylǵan
sóz sóılemde qandaı maǵyna ústep tur?
İ top:
Menińshe, bul – óte myqty adam.
Bul – óte myqty adam.
Birinshi sóılemdegi qaramen jazylǵan menińshe sózi arqyly sóıleýshi óziniń senimin bildirip tur.
İİ top:
Biz búgin, árıne, kúndegiden erterek shyǵamyz.
Biz búgin kúndegiden erterek shyǵamyz.
Ekinshi sóılemdegi qaramen jazylǵan árıne sózi arqyly sóıleýshiniń qoldaýyn bildirip tur.
İİİ top:
Bálkim, bul jumysty erteńge qaldyrǵan shyǵar.
Bul jumysty erteńge qaldyrǵan shyǵar.
Úshinshi sóılemdegi qaramen jazylǵan bálkim sózi arqyly sóıleýshiniń joramalyn bildirip tur.
Qystyrma sózder. júkteý