InfoHub Logo

Abylaıdan otyz bala týǵan. Sonyń ishinde erligimen asyp týǵan, dushpanynyń kóńilin basyp týǵan Qasym, Qasymnan Kenesary, Esengeldi, Sarjan, Naýryzbaı atty batyr uldar týdy. Kenesary aqylǵa, qaıratqa birdeı asqan kemeńger adam bolyp erjetti. Babasy Abylaıdyń jolyn qýyp, qazaq elin túgel bılep, baýryna tarta bastady. Qazaq eliniń qamyn oılaǵan, alyp batyrlary Kenekeńniń qol astyna jınala bastady.

Arǵynnan shubyrtpaly Aǵybaı batyr, dýlattan Shákir, Jáýke, Tólebaı batyr, shapyrashty Buǵybaı batyr, tórtýyldan — Janaıdar, maılydan — Kóbek, qarakereı Toǵanas batyr, sarmantaı Alshaǵyr sıaqty kóptegen qarý-jaraqty batyrlardyń árqaısysy júz-júzden qol quraǵan basshy bolǵan. Nıkolaı patsha qazaqtyń keń baıtaq dalasyndaǵy shuraıly jerlerin, jer qaıysa qaptaı órgen malyn alam, qyrshyn jas sábı balalaryn alyp ózderiniń moınyna kres salamyn dedi. Nıkolaıdyń bul sózinen kúlli qazaq bolyp qatty shoshydy. Qypshaq Ybyraıdy dýanbasy saılap oǵan jeti dýandy qaratqan. Kereıden sovetnık Turlybek, Ertisten básentın Mósheke, súıindikten Shormannyń Musasy, naımanda Erden, Dúzen, qarakesekten Qazdaýysty Qazybektiń tuqymynan Shalǵynbaı, Qarqaralydan tóre Jamantaı, tobyqtydan Qunanbaılar shyǵyp Nıkolaıdan syılyq, shen ala bastady. Nıkolaı bulardy Ombyǵa shaqyrdy.

Jańa nızam shaqyrmaq boldy. Qazaqty orys dinine kirgizbek bolady. Joǵarǵy atalǵan adamdar Ombyǵa bardy. Bularǵa arnap on eki qanat úı tigildi, aǵashyn syrlap, kıgizin oıýlap, ýyǵynyń baýy jibek, keregesiniń bas-aıaǵy altyn men kúmis, jeti dýanbasynyń qonaq asyn, kútýshilerin daıarlap osy úıge kirgizdi.

Bári jıylyp keńesken,
Keńeskende ne desken?
Barshamyz yntymaq qosamyz,
Bir dinde bolamyz,
Injildiń tilin alamyz.
Halqyńa habar salasyń,
Ózderiń kres alasyń.
Balalaryńa da, ózderińniń
Moınyńa kres salasyń, —

deıdi. Bolys, kandıdat, bı, starshyn, elýbasy saılansyn, jańa nızam, jańa zakon bolady degen. Bári buǵan ýáde baılasyp, kúllisi Ombydan tarady.

Olar elge keldi. Eldegi adamdar, áıelder, bala-shaǵalar áńgimelerin suraıdy. Jańa nızam, jańa zakon bolǵanyn aıtty. «Balamyzdy qalaı beremiz? Qalaı kápir bolamyz? Qalaı kres salamyz?» — dep kúlli jurt shýlady.

Kereı sovetnık Turlybek eline bara sap-aq bolys, kandıdat, bı, elýbasy, starshyn saılaǵan. Turlybek eldi aldady: «Nagrad alasyń, bul úlken dáreje», — degen. Ózgeleri kóngen, kereı Júken kónbegen: «Bolys ta, orys ta bolmaımyn!» — dedi. Ony atamyz dep ámir qylǵan, kónbedi dep gýbernator shaqyrtyp atpaq bolady. «Atsań at, kónbeımin!» — dedi. Qarala aǵash basyna alyp shyqqan. «Muny qalaı attyramyz tal túste», — dep kereıdiń bes júzdeı kisisi Nıkolaıdyń saldatyna qarsy shabady. Júken olardy kórip: «Toqtańdar, báriń ólme, báriń úshin men óleıin, atsa atsyn!» — deıdi.

Patsha saldattary Júkendi qur dárilep atqan. Sonda da kónbedi, qaısaryp aldy. «Ony atpaı abaqtyǵa salyńdar, sonda sol bir kóner ózi, sonda shirisin», — dedi. Ýeznaı Júkendi abaqtyǵa saldy. Artynda jurt shýlap qaldy. Sol kezdegi kereıdiń Momynbaı degen bir aqyny Júkendi bylaı maqtap óleń aıtypty:

— Mingeni er Júkeńniń qarala aıaq,
Kápir jaý alyp ketti aıamaı-aq.
Znakty bas kesseń de salmaımyn dep,
Soǵysty kápir jaýmen aıanbaı-aq.
Júkeń er sóıleýshi edi tamaq kernep,
Turma batyr erdi kápir shenep.
Elýbasy gýbernaı eki at qoıdy,
Qoıypty «salań ker» dep butqa teńep.
Júkeńniń aınalaıyn aqylynan,
Qoryqpaı jaýap beretin batylynan.
Minip tur táýekeldiń kemesine,
Sabyrdyń biz suraımyz aqyrynan...

Halyqtyń jylaǵanyn kórip Kenesary shyqty:

— Ýa, halyq! Atamnyń maǵan aıtqan sózi bar: «kápir el bolmaıdy, kúnshyǵystan shúrshit qaptaıdy, kúnbatystan kápir taptaıdy, arasynda synadaı bolyp qazaq qysylyp qalady, malynan, janynan, balasynan aıyrylady» degen eken atam Abylaı! Sol aıtqany atamnyń dál keldi.

Oqýǵa keńes beremiz:

Jalbyr batyr (İ nusqa)

Syrymnyń Nuraly handy shabýy (İİ nusqa)

Baımaǵambet sultan men Syrym batyr

---