InfoHub Logo

Synyptar: 5
Taqyryp: «Keýde aljapqyshynyń negizgi syzbasyn jasaý»
Maqsaty: Syzba kestesiniń negizgi baǵytyn tanystyramyz. Syzbada aljapqysh pishininiń negizin oryndaýdy úıretemiz.
Óz betinshe uqypty ári jyldam jumys isteý arqyly tártiptilik pen sanalyqqa tárbıeleımiz.
Mindeti: Aljapqysh syzbasynyń jasalýy jáne syzbaǵa qosymsha bólshekter jasaý jáne ólshem alý.
Sabaq túri: Aralas sabaq.
Jańa tehnologıa: STO baǵdarlamasy
Paıdalanatyn strategıa: Kórnekilik, BÚÚ, VENN dıagramsy.
Sabaqty baılanystyratyn pán: Qazaq tili. Matematıka.
Kórnekilik: «Aljapqysh jasaý úshin dene ólshemin alý», «Aljapqysh syzbasynyń qurylysy» kesteleri, sózjumbaq, t. b.
Sabaq barysy: Uıymdastyramyz
Jumys ornyn daıyndaımyz
Úıge tapsyrmany tekseremiz.
Jańa taqyrypty túsindiremiz.
1. Kórnekilik strategıasy:
Sýretke qarap áńgime jazamyz.
Oı pikirimizdi ortaǵa salamyz.

2. Sózjumbaq:
Jaýaptary:
1. Mata túri (maqta)
2. Tigin mashınalarynyń túri (qol)
3. Tigin quraly (jip)
4. Tigin mashınalarynyń túri (aıaq)
5. Qoltigis túri (qaıyp)
6. Tigin quraly (oımaq)
7. Mata túri (zyǵyr)
8. Tigin quraly (qaıshy)

«BÚÚ»strategıasy:
Bilemin Bilgim keledi? Úırengenim
Aljapqyshty úıde tamaq pisirgende kıedi Aljapqysh piship úırený Sabaq sońynda oqýshylar ne úırengenderi týraly jazyp shyǵady)

Aljapqysh túrli matadan tigiledi Qandaı tigister qoldanady. Aljapqyshty tigip úırený. Aljapqyshqa ádemi jıekter tigip úırený
Ár túrli aljapqyshtar bolady
Maǵynany taný:

Kez kelgen buıymdy daıyndaý úshin onyń syzbasyn jasaý kerek. Al syzbany daıyndaý úshin adam denesiniń ólshemin alý qajet. Aljapqyshty tikpes úshin buryn onyń syzbasyn qurastyryp úlgi daıyndaıdy. Ol úshin adam denesiniń ólshem birliginiń santımetrlik taspamen túsirip alady. Ólshemdi durys túsirý úshin dene bitiminiń ornalasýyn bilý kerek jáne mynany eskerý kerek.
- Ólshemdi adam denesiniń oń jaǵynda turyp túsiredi. Belin aldyn ala jippen býyp qoıady. Ólshem alynatyn adam tik turý kerek. Ólshemdi santımetrlik taspamen túsiredi. Deneni ólshegende taspany qatty tartýǵa nemese bosańsytýǵa aınalym men en ólshemderin jartylaı jazady.
Oqýshylardyń syzyqtardy adam denesindegi synadaı 3 oryn boıynsha nyqtap belgileýge bolatynyna kóz jetkizemiz.
Keýdeniń joǵarǵy tusy – keýde eniniń syzyǵy.
Beldiń tómengi sheti – bel syzyǵy aljapqyshtyń eń tómengi bóligi buıymnyń tómen bóligi jaǵyndaǵy syzyq. Oqýshylarmen birge aljapqysh bólshekterdiń árqaısysy óz ataýlary boıynsha atap kórsetemiz. Mysaly, mynaý keýde tusy – aspa baýlary beldegi buıymnyń tómengi bóligi – aljapqysh qaıta nusqaý kartasy boıynsha aljapqysh syzbasyn jasaý úshin oqýshylar adam denesiniń ólshemin alady.

Aljapqysh syzbasyn jasaý úshin dene ólshemin alý
Shartty belgiler Ólshem alý erejeleri Ólshemniń ataýlary Meniń ólshemderim
Uq Bel syzyǵynyń qalǵan uzyndyqqa Keýdeniń uzyndyǵy
Ub Bel syzyǵynyń qalǵan uzyndyq Buıymnyń uzyndyǵy
Jb Bel syzyǵyn qynaǵan jip boıynsha Jartylaı bel aınalymy
Jmq Jambas ústi núkteleri boıynsha Jartylaı myqyn aınalymy
Osydan keıin 2 - shi nusqaý kartasy boıynsha aljapqysh qurýdyń esebi oryndalady.

Aljapqysh syzbasynyń qurylysy, nusqaý kartasy
Shartty belgileri Bólshekterdiń ataýlary Esepteý formýlasy Esebi (sm)

Oqýshylar aljapqysh syzbasyn daıyndap shyǵady.
Oı tolǵanys:
1. Syzbada nelikten jartylaı ólshemde oryndalady?
2. Aljapqyshtyń uzyndyǵy qalaı anyqtalady?
3. Nelikten B, T, K núkteleri syzbada osy áriptermen belgilenedi?
4. Beldi jartylaı qynaıtyn ólshem ne úshin alynady?
Osy suraqtarǵa jaýap bere otyryp, qyz balany kıindiremiz.

Oı qorytý: «Qarsha boratý» oıynyn oınatamyz. Oqýshylar búgin sabaqtan úırengenin jáne aldaǵy kúnde ne kútedi oı pikirin jazyp, qaǵazdy ýmajdap synyp oqýshylarymen bir baǵytqa qaraı laqtyramyz (aty - jóni jazylmaıdy).
Baǵalaý: Ár top óz jumystaryn kelesi toptarǵa kórsetip, bir - birin baǵalaıdy.
Úıge tapsyrma: Qajetti qural - jabdyqtar ákelemiz.
Jumys ornyn jınastyramyz.