InfoHub Logo

«Ana tiliń - aryń bul!» atty mánerlep oqý saıysy

Maqsaty: Oqýshylarǵa memlekettik tildiń órkendep, oıanýyna, memlekettik tilimizdi súıýge, memlekettik tildi aıaqqa baspaı, mártebesin bıik ustaý jóninde, ár ulttyń ózindik erekshelikteri, salt - dástúri, dini, til ereksheligi bolatynyn túsindirý. Oqýshylardyń oı - órisin, dúnıetanymyn keńeıtý, sózdik qoryn molaıtý.

I - júrgizýshi:
Qaıyrly kún! Ana tilin ardaq tutar til janashyrlary!

II - júrgizýshi:
Armysyzdar, órli de, asqaq rýhty táýelsiz eldiń jas ulandary!
Qazaqstan Respýblıkasy halyqtarynyń tilder kúnine arnalǵan mánerlep oqý saıysyn ashyq dep jarıalaımyz!

(Ánuran)
İ – júrgizýshi:
Qaıta týdy qazaǵymnyń aı – kúni,
Kúnnen – kúnge asar ma eken aıbyny?
Jetpis jylda ótti talaı keshýden,
Qatar kórip shattyq, tabys, qaıǵyny.

İİ – júrgizýshi:
Qazaqpyn men, qazaqtyń bólshegimin,
Qajeti ne basqanyń ólsheminiń.
Qazaq degen jalǵyz ult men bolamyn,
Endi mine jetedi kópke únim - deı kele, mánerlep oqý saıysyna qatysýshylardy tanystyra keteıik. Bul saıys 8 - synyptar arasynda ótedi. Olar:.....................

Eń aldymen saıysymyzdy bastamas buryn ádil - qazylar alqasymen tanystyraıyn:
Saıysymyz 3 kezeńnen turady:

İ kezeń. Qazaq tiline qatysty óleńderdi naqyshyna keltirip, mánerlep aıtý. (qaı top naqyshyna jetkizip, mánerlep oqyp, óleń sany kóp bolsa, sol top jeńimpaz)
İİ kezeń. Maqal - mátel saıysy. Munda da týǵan jer, otan, el taqyrybynda aıtylǵan maqal - máteldiń aıtyp jarysady
(bul saıysta ár top berilgen ýaqyt ishinde kóbirek maqal - mátel tabý kerek. Qaı top kóbirek tabady, sol top jeńimpaz)
İİİ kezeń. Kez - kelgen bir aqynnyń óleńin mánerlep jatqa aıtyp berý kerek.

İ kezeń.
İ – júrgizýshi:
Erlik, eldik, birlik, qaırat, baq - ardyń,
Jaýyz taǵdyr joıdy bárin ne bardyń.
Altyn kúnnen baǵasyz bir belgi bop,
Nurly juldyz, babam tili, sen qaldyń.
( Ár top shyǵyp óleńderin oqıdy.)

İİ kezeń. Desek te, jańa ómir, jańa zaman,
Jaqsy ǵoı birin - biri baǵalaǵan.
Túısiksiz taılaqtardan saqta, Qudaı,
Taırańdap aldy - artyna qaramaǵan.
Qaraǵym, ata - babań momyn halyq,
Ótipti bir - biriniń jolyn baǵyp,
Ósıetin babańnyń oryndaı sal,
Odan eshkim ketpeıdi tonyńdy alyp. - dep Muqaǵalı aǵamyz aıtqandaı, endigi kezekti maqal - mátel saıysyna bereıik.

İİİ kezeń. Ózgege kóńilim, toıarsyń
Óleńdi qaıtyp qoıasyn.
Seni aıtqanda tolǵanyp,
İshtegi dertti joıarsyń - dep uly aqynymyz Abaı atamyz aıtqandaı İİİ kezeń óleńderge beriledi. Kez kelgen bir aqynnyń óleńinen úzindi oqyp berý.
Qorytyndy: Osymen mánerlep oqý saıysymyz aıaqtaldy, nazar qoıyp tyńdaǵandaryńyzǵa kópten - kóp rahmet!