Kóńilim qaıtty dostan da, dushpannan da,
Aldamaǵan kim qaldy tiri janda?
Alys-jaqyn qazaqtyń bárin kórdim,
Jalǵyz-jarym bolmasa anda-sanda.

Paıda úshin bireý joldas búgin tańda,
Ol turmas bastan jyǵa qısaıǵanda.
Munan meniń qaı jerim aıaýly dep,
Birge turyp qalady kim maıdanda?

Endigi jurttyń sózi – urlyq-qarlyq,
Sanaly jan kórmedim sózdi uǵarlyq.
Osy kúnde, osy elde dáneme joq
Meıir qanyp, máz bolyp qýanarlyq.

Baılar da mal qyzyǵyn bile almaı júr,
Jaz jiberip, kúz atyn mine almaı júr.
Sabyltyp, kúnde urlatyp, iz joǵaltyp,
Yzamenen yrjıyp kúle almaı júr.

Saýdager tynyshtyq saýda qyla almaı júr,
Qoldan berip, qor bolyp, ala almaı júr.
El aýlaqta kúsh aıtqan, topta tanǵan,
Arsyz jurttan kóńili tyna almaı júr.

Estiler de isine qýanbaı júr,
"El azdy" dep nadandar muńaımaı júr.
Ala jylan, ash baqa kúpildekter,
Kisi eken dep ulyqtan uıalmaı júr.

Bektikte bireý bekip tura almaı júr,
O daǵy ury-qardy tyıa almaı júr.
Qarsylyq kúnde qylǵan teli-tentek,
Jaza tartyp eshbiri suralmaı júr.

Qaryndas qara jerge tyǵa almaı júr,
Biriniń biri sózin qup almaı júr.
Quda-tamyr, dos-jaran, qatyn-balań –
Olar da bir qalypty bola almaı júr.

Bir kúshti kóp tentekti jyǵa almaı júr,
İshte jalyn dert bolyp, shyǵa almaı júr.
Araq ishken, mas bolǵan jurttyń bári,
Ne paıda, ne zalaldy bile almaı júr.

Jetiltip jaz jaılaýǵa qona almaı júr,
Kúz kúzeý de janjalsyz bola almaı júr.
Qys qystaýyń – qyp-qyzyl ol bir pále,
Oralyp eshbir sharýa ońalmaı júr.

Jasy kishi úlkennen uıalmaı júr,
Suramsaqtar nápsisin tyıa almaı júr.
Sálem – borysh, sóz – qýlyq bolǵannan soń,
Qandaı jan syrttan sóz bop, synalmaı júr?

---