InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Kósemshe (qorytyndy sabaq)
Bilimdik maqsaty: oqýshylarǵa kósemshelerdiń sóılemdegi qyzmetin úıretý;
Damytýshylyq maqsaty: sóılem taldaý qabiletin, ótken taqyryptardy pysyqtaý;
Tárbıelik maqsaty: oqýshylardy jyldamdyqqa, óz pikirin aıtýǵa, ózdiginshe eńbektenýge tárbıeleý
Sabaqtyń túri: saıys sabaq
Sabaqtyń ádisi: taldaý, suraqqa jaýap, óz pikirin aıtý
Sabaqtyń kórnekiligi: «Kósemshe» taqyrybyna arnalǵan slaıdtaǵy materıaldar

Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý bólimi
İİ. Jańa sabaq
Muǵalimniń sózi:
- Balalar, biz búgin ótken sabaqtardy, onyń ishinde kósemsheniń sóılemdegi qyzmetine arnalǵan qorytyndy sabaǵymyzdy ótemiz. Sabaq oıyn, saıys túrinde ótpek. «Daraboz» zıatkerlik oıynyn uıymdastyrýdaǵy maqsat: Kósemsheniń sóılemdegi qyzmetin bizdiń oqýshylarymyz jetik meńgerdi me, ony esimshelerden ajyrata ala ma, árqaısysy óz toby úshin birlesip jumys isteýge daıyn ba, sony anyqtaıtyn bolamyz.

İ aınalym. Báıge. Sharty:
Ár qatardyń oqýshylaryna «Esimshe, kósemshe» taraýyna arnalǵan 6 suraq qoıylady, árbir durys jaýap 1 upaımen baǵalanady. Árkim ózine tıesili suraqqa oılanbaı, tez jaýap berýi tıis. Ózge oqýshylardyń artyq sóz aıtýyna tyıym salynady.
1 - qatar:
1. Etistik neni bildiredi?
2. Kósemsheni tap:
Ataǵa bólingender adyra qalady,
Kópti qorlaǵan kómýsiz qalady.
3. Berilgen sózderdiń qaısysy esimshe?: tyńdaǵan, tyńdarman, tyńdapty.
4. Kósemsheniń jurnaqtaryn ata
5. Berilgen sózge esimsheniń jurnaqtaryn jalǵa: bar.
6. Esimsheni tap:
Qatty jerge egin shyqpas,
Qańǵyǵan basqa bilim juqpas.

2 - qatar:
1. Kósemshe sóılemniń qandaı múshesi bola alady?
2. Tapqan sózin septe.
3. Berilgen sózderdiń qaısysy esimshe?: júgermek, júgirip, júgirmek.
4. Kósemsheni tap:
Shoqpardy ustaı bilmegen ózine tıgizer,
Ineni ustaı bilmegen kózine kirgizer.
5. Berilgen sózge kósemsheniń jurnaqtaryn jalǵa: kel.
6. Berilgen esimsheni septe: tozbas

3 - qatar:
1. Biletin sózin septe.
2. Berilgen sózderge kósemsheniń jurnaqtaryn jalǵa: sóıle, kór
3. Berilgen sózderdiń qaısysy esimshe?: toqysty, toqyp, toqymas.
4. Esimsheni tap:
Er aıtsa – el aıtqany,
Eldiń qamyn jep aıtqany.
5. İlik septiginde turǵan esimsheni tap: jeńniń, jeńgeniń, jeńgenniń
6. Kósemsheniń qaı túri jiktelmeıdi?

İİ aınalym. Doda. Sharty:
«Dodaǵa» barlyq oqýshy qatysady. Bul kezeńde de berilgen suraqqa jaýap aýyzsha beriledi. Ár top tańdaǵan sandaryna qaraı taldaý jumysyn júrgizedi. Ár sanda eki taldaý berilgen. Ekeýi de durys oryndalsa, 10 upaı, jartylaı oryndalsa, 5 upaı beriledi.
1 - taldaý
1. Esimsheni taýyp, túbir, qosymshasyn ajyrat:
Ósetin eldiń qarty qazyna bolar,
Óspeıtin eldiń qarty qazymyr bolar.
2. Kósemsheni taýyp, túbir, qosymshasyn ajyrat:
Men senderdi kóshirip áketýge keldim.

2 - taldaý
1. Esimsheni taýyp, túbir, qosymshasyn ajyrat:
Kól jaǵalaǵannyń kóni keppes.
2. Kósemsheni taýyp, túbir, qosymshasyn ajyrat:
Qazaqtar erteden kóship - qonyp, mal sharýashylyǵymen aınalysqan.

3 - taldaý
1. Esimsheni taýyp, túbir, qosymshasyn ajyrat:
Eńbeksiz el kezgeniń – ar - uıattan bezgeniń.
2. Kósemsheni taýyp, túbir, qosymshasyn ajyrat:
Asqar taý alystan kórinedi.

4 - taldaý
1. Kósemsheni taýyp, sóılemniń qaı múshesi bolyp turǵanyn anyqta:
Attardy erekshe saltanatpen ásemdep, baptap mingen.
2. Esimsheni taýyp, sóılemniń qaı múshesi bolyp turǵanyn anyqta:
Adaspaıtyn ańshy bolmas,
Jańylmaıtyn danyshpan bolmas.(M. Qashqarı)

5 - taldaý
1. Esimsheni taýyp, sóılemniń qaı múshesi bolyp turǵanyn anyqta:
Qaıyq urlaǵandy qyrdan izdeme.(Halyq maqaly)
2. Kósemsheni taýyp, sóılemniń qaı múshesi bolyp turǵanyn anyqta:
Dushpan kúldirip aıtady,
Dos jylatyp aıtady. (Halyq maqaly)

6 - taldaý
1. Esimsheni taýyp, sóılemdegi qyzmetin anyqta:
Bosqa úrgen tóbetti bóri áketedi.(Halyq maqaly)
2. Kósemsheni taýyp, túbir, qosymshasyn ajyrat:
Syn túzelmeı, min túzelmeıdi.

İİİ aınalym. Jorǵa. Sharty:
Jorǵa saıysynda qazaq tili, ádebıet, sportqa qatysty suraqtar beriledi. Ár top kezekpe - kezek upaıdy tańdaıdy. Suraqqa durys jaýap berilse, upaıdy ıelenedi. Jaýap bere almaıtyn bolsa, onda sol suraqqa kelesi top jaýap berip, upaıdy ıelendi. Eshkim jaýap bermese, upaı mende qalady.

Qazaq tili bóliminiń suraqtary:
1. Sóılem múshesine talda: Aqyldy adam aıtqyzbaı biledi, Aqsuńqar qaqqyzbaı iledi.
2. Sóılem múshesine talda: Qazir qazaqtar myqty salynǵan úılerde turady.
3. Sóılem múshesine talda: Qazaqtyń kórkemóneri óshken joq, ǵasyrlardan - ǵasyrlarǵa nyǵaıyp, ósip, kórkeıip keledi.

Ádebıet bóliminiń suraqtary:
1. Úzindi qaı shyǵarmadan alynǵan? Berilgen úzindidegi kósemshelerdi tap:
... Keshigińkirep kelgen Ulpa Muratbek ókpelep ketken eken dep oılaıdy. Sol kezde Esil tasyp ketedi...
2. Úzindi qaı shyǵarmadan alynǵan? Berilgen úzindidegi kósemshelerdi tap:
Bir ýaqyt úlken úıdiń qara ala tóbeti ońashada buny alyp soǵyp, kóp ezgiledi.
4. Úzindi qaı shyǵarmadan alynǵan? Berilgen úzindidegi kósemshelerdi tap:
Abaımen dos bolǵan ári talantyna tańyrqap den qoıýmen ótken atam onyń óleńderin kitap qyp kóshirip alady da, bizge sol arqyly qara tanytpaq bolady.

Sport bóliminiń suraqtary:
1. Úİİ Qysqy Azıa oıyndarynyń Ánurany 105 ánniń ishinen konkýrs arqyly iriktelip
alyndy. Onyń avtory kim?
2. Qysqy Azıa oıyndary qaı jyldardan beri ótkizilip kele jatyr?
3. Qysqy sporttyq oıyndardyń birazy “Medeý” muzaıdynynda ótedi. Osy “Medeý”
muzaıdyny nesimen erekshelenedi dep oılaısyń?

Jaýaptar:
Ádebıet:
1. S. Muqanov «Esil boıynda»
2. M. Áýezov «Kókserek»
3. M. Áýezov «Meniń ómirbaıanym»
Sport:
1. Sózi: Ó. Oralbaev, áni: E. Hasanǵalıev
2. 1986 jyldan beri. 4 jylda 1 ret ótkiziledi. Buǵan deıin Qytaı, Japonıa, Koreıada ótken.
3.“Medeý” muzaıdyny – álem boıynsha taýda ornalasqan eń bıik sport kesheni. Ol teńiz
deńgeıinen 1691 metr bıikte jatyr.

Baǵalaý, jeńimpaz topty anyqtaý
Úı tapsyrmasy: «Kósemsheniń sóılemdegi qyzmeti» taqyrybyn oqý

Mańǵystaý oblysy, Beıneý aýdany,
Beıneý selosyndaǵy Beıneý gımnazıasynyń
qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi
Baǵytova Kámıla Muhammedınqyzy