InfoHub Logo

Qyz ulttyń uıaty, halyqtyń shyraıy
Sóz basyn Elbasymyz Nursultan Ábishulynyń:«Shyǵys halyqtarynyń arasynda, jalpy musylman elderinde áıel zatyn bólekshe baǵalaıtyn, qaryndasty qatty qasterleıtin halyqtyń biri de, biregeıi de - bizdiń qazaq»,- degen pikirinen bastaǵaly otyrmyn.

Halqymyz «qyz - qonaq» dep, tórinen oryn berip, qyzdardy altynnyń synyǵyna balap ósirgen. Jalpy bala tárbıesine, sonyń ishinde qyz bala tárbıesine óte kóp kóńil bólgen.

Qazaq qyzdarynyń mentalıtetine qarapaıymdylyq, sypaıylyq, ınabattylyq, úlkendi syılaý, kishige izet kórsetý, aqyldylyq, ımandylyq sıaqty qasıetter kiredi. Ýaqyt óte kele qyzdarymyz jaman qylyqtarǵa áýestenip bara jatyr. Qazirgi qazaq qyzdarynyń júris - turysy, óz boıyn kútýi, kıim - kıisi múldem ózgeshe. Qyz balalar tárbıesinde «uzyn arqan, keń tusaýǵa» túsip ketkeni aıdan anyq. Batystan bel túzegen túrli jaǵdaılar bizdiń salt - sanamyzǵa óz áserin tıgizip otyr. Osyndaı, qoǵamda keń etek jaıǵan qyzdar máselesi týraly tárbıelik sharalardyń biri - bizdiń «Beıneý mektep - ınternaty» memlekettik mekemesinde «Qyz ulttyń uıaty, halyqtyń shyraıy» atty rýhanı tárbıe beretin kesh ótkizildi. Sol keshtiń júrisin áriptesterime usynyp otyrmyn.

Keshtiń alǵashqy betasharyn jas urpaqqa arnap ulttyq salt - sanany, dástúrimizdi, ádet - ǵurpymyzdy ómirbaıandyq derektermen baılanystyra otyryp ósıet etip jazǵan Dildá Mataıqyzy Tasmaǵambet kelini «Aınalaıyndarym meniń.....» kitabyndaǵy myna bir úzindiden bastaǵandy jón kórdim.

AINALAIYNDAR, qyz balanyń tárbıesi qashanda asa mándi.
Qyz - búgin áke - sheshesiniń qonaǵy bolsa, erteń bir shańyraqtyń oshaǵynyń sáni. Bolashaq urpaqtyń óz qatarynan ozary da, azary da qyz ben qyz tárbıesine baılanysty. Ertede «qyzǵa qyryq úıden tyıý» dep otyrǵan. Munyń astarynda qyz abyroıy – ata - anasynyń abyroıy degen mán jatyr.
Qyzyń kórgendi de ıbaly, sózi - synyq, isi - túzik, kıimdi boıyna jarastyryp kıip, jymıyp qana kúlip, syzylyp jaımen júrip aıtqanyńdy eki etpese – AJARYŃ!
Al, aıtqanyńdy almaı bedireıip, kisi kórse kekireıip, top ishinde qarqyldap, uıatty jerde sańqyldap, etegin kesip, omyraýyn ashyp, kóringenge kózin tesip, kúndiz ketip, túnde kelip jatsa – AZABYŃ!
Uıasynan ushqan qusy uıasyna abyroıly qonsa artyndaǵy ata - anasyna mereı.
Al, oń bosaǵada otyryp qyz belgisin joǵaltyp barsa – arty úlken daý, shataq. Tipti ondaı abyroısyz qyzdy atqa teris mingizip tórkinine ákelip tastaǵan oqıǵalar da kezdesken. Búkil aýyl uıattan betimen jer basqan. Súıekke syn degen osy!
Qyz Jibek pen Baıan sulýdyń qazirgi sińlileri ne kúıde? (Qazaq qyzdarynyń sýretterinen slaıdtar)
Qymyzdy kim ishpeıdi, qyzǵa kim qyryndamaıdy? Qyryndady eken dep kez - kelgen ortada qylymsı qalý – qyzdyń sory.
Jer - jerde jezókshelik órship barady. Sebebin surasań jumyssyzdyqqa saıady. Bul – qate uǵym. Abyroıyn satyp tamaq asyraǵansha kóshege shyǵyp qara sý sat – sol zeınet. Bul dert asqyna berse, ulttyń bolashaǵyna tóngen qater. Ultymyzdyń keleshegi – búgingi qyz - kelinshekterdiń qolynda tur(Slaıdtar – jezókshelik, nashaqorlyq, t. b).
Jaqsy ul – jaqsy mahabbattan týady.
Kúrish azsa kúrmek bolady, áıel azsa júrdek bolady.
Seniń uıatyń – ıisi qazaǵyńnyń namysy.
Búgingi qyz – erteńgi ana. Ana – barlyq ómirdiń bastaýy. Ol adamdy ómirge ákeledi. Ol adamdy adam etip tárbıeleıdi. Sondyqtan erteńgi ana, búgingi qyzdarymyzdy tárbıeleý ananyń jáne barsha qaýymnyń mindeti (Slaıdtar - Domalaq Ana, Aısha - Bıbi t. b).
«Qyz ósse – eldiń kórki, gúl ósse – jerdiń kórki» - degendeı, qyzǵaldaqtaı bolyp ósip, kóktep kele jatqan gúldiń mezgilsiz solyp qalmaýyna qamqorlyq jasaǵan. «Qyzǵa qyryq úıden tyıý» degen maqal da osynyń aıǵaǵy. Qyz ósirý gúl ósirýmen birdeı. Ár qyz óz otbasynyń tárbıesimen uıadan ushyp, ómir degen úlken álemge qanat qaǵyp jatady. Qazaq qyzdary osyndaı otbasylyq tárbıemen ósip keldi. Zaman aǵymyna saı jan - jaqty bilim beretin, ártúrli mamandyqtarǵa úıretetin, óz boıyndaǵy ónerin óristetetin memlekettik tárbıe alýǵa qazaq qyzdarynyń qoly HH hasyrdyń orta kezinde ǵana jetti. 1944 jyly Almaty qalasynda qazaq qyzdaryna arnalǵan memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýt ashyldy. Bul ınstıtýt alǵashynda óz qyzdaryn jaqsy kelin bolýǵa tárbıelep oqytsa, keıinnen ár saladaǵy jaqsy mamandar bolýǵa tárbıeleıtin oqý orny boldy(Slaıd - Qyzdar pedagogıkalyq ınstıtýtynyń tynys tirshiliginen kórinister).
Qazirgi biz ómir súrip jatqan qoǵamǵa toqtalsaq, táýelsiz, erkin elimiz osy zamannyń damý úrdisi jyldamdyǵymen zymyrap keledi. Ulttyq sana - sezimge sińip, arǵy tegimizden kele jatqan mádenı muramyzdy joǵaltyp alǵan joqpyz ba? (Slaıdtar - Táýelsizdik betterinen).
Osy oraıda – bolashaq súıikti jar, ardaqty - ana – qyz balanyń alar orny joǵalyp bara jatqan joq pa?
Án: Qazaq qyzdary

Mańǵystaý oblysy, Beıneý aýdany, Sarǵa selosy,
«Beıneý mektep - ınternaty» memlekettik mekemesiniń
áleýmettik pedagogy, hımıa páni muǵalimi
Jetpisova Aıjaqsy Begeıbaıqyzy