InfoHub Logo

Beıneleý óneri 2 - synyp
Sabaq josparlary
Úlgi:
Sabaqtyń taqyryby:
Kúz ǵajaıyptary. Japyraqty beıneleý.
Sabaqtyń maqsaty:
a) Bilimdilik: Pán boıynsha bilim - bilik daǵdylaryn qalyptastyrý.
Japyraqtardaǵy alýan túster men reńkterdi, boıaqtardy bir - birimen qosý arqyly beıneleı bilýge daǵdylandyrý.
á) Damytýshylyq: Kúzgi kórinisterdiń alýan túske enip, qulpyrǵan ásemdigin kórip, baqylap, qaǵaz betine túsire alýǵa úıretý. Kúzgi kórinisterdiń alýan túske enip, qulpyrǵan japyraqtardyń ásemdigin kórip, baqylap, qaǵaz betine túsire alýǵa úıretý.
b) Tárbıelilik: Sulýlyq tárbıesi, tabıǵat pen ónerdegi sulýlyqty túsine bilý. Sulýlyq tárbıesi, tabıǵat pen ónerdegi sulýlyqty túsine bilý.
Qural - jabdyqtar, kórnekti quraldar: Plakattar, túrli - tústi qaryndashtar, aq qaǵaz, kúzgi kórinis shyǵarmalary, sýretshiler shyǵarmalary, fotosýretter, balalar shyǵarmalary, qaǵaz, qaryndash, óshirgish, akvarel boıaýy, qylqalam jáne taǵy basqa.

Sabaqtyń ótý barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi.
2. Úıge berilgen tapsyrmany tekserý.
3. Jańa taqyrypty túsindirý.
4. Tapsyrmalardy oryndaý.
5. Sabaqty bekitý.
6. Úıge tapsyrma.

Sabaqtyń barysy:
Mine, sheber sýretshi tárizdi tabıǵatty alýan túrli túske boıap, kúz de kelip jetti. Oqýshylarǵa suraq qoıamyn:
- Peızaj degen ne, esińe túsir.
- Sýretshi V. Polenovtyń myna kúzgi peızajy seni qandaı kúıge bóledi?
- Kúz boıaýlary jaıly aıtyp ber.
- Kúzde aǵash japyraqtary, shópter, aspan tústeri qalaı ózgeredi?
Aǵashtaǵy japyraqtar qyzyl, jasyl, sary shamdardaı jarqyraıdy. Al jerge tógilgen japyraqtar túrli tústi kilem tósegendeı qulpyryp turady. Sol kilemniń alýan tústerine nazar aýdaryp, ózińe unaǵan japyraqtardy qolyńa al da, olardy salystyr.
Sen japyraqtardyń bir - birine uqsamaıtynyn ańǵarǵan bolarsyń. Olardyń pishinine qarap ol qaı aǵashtyń japyraǵy ekenin anyqtaýǵa bolady.
Mysaly, talshyn japyraǵy jeti japyraqshadan turady. Olardyń barlyǵy saǵaq basyndaǵy bir núkteden taraıdy jáne ortańǵy japyraqsha bárinen úlken bolady. Al qaraǵaıdyń japyraǵy kóptegen usaq japyraqshalardan quralady. Olar ortańǵy syzyqtyń eki jaǵyna boılaı ornalasady.

Peızaj degen ne, esińe túsir. Kúz boıaýlary jaıly aıtyp ber. Kúzde aǵash japyraqtary, shópter, aspan tústeri qalaı ózgeredi?

Sen japyraqtardyn bir - birine uqsamaıtynyn ańǵarǵan bolarsyń. Olardyń pishinine qarap ol qaı aǵashtyń japyraǵy ekenin anyqtaýǵa bolady. Mysaly, talshyn japyraǵy jeti japyraqshadan turady. Olardyń barlyǵy saǵaq basyndaǵy bir núkteden taraıdy jáne ortańǵy japyraqsha bárinen úlken bolady. Al qaraǵannyń japyraǵy kóptegen usaq japyraqshalardan quralady. Olar ortańǵy syzyqtyń eki jaǵyna boılaı
ornalasady. Barlyq japyraqtar pishini, túsi jáne kólemi jaǵynan alǵanda ár túrli. Degenmen olardyń ishki qurylysynda ortaq nyshandar bar. Olar – júıelengen talshyqty japyraqsha jáne onyń saǵaǵy. Ortańǵy talshyq japyraqty teń eki bólikke bóledi. Sol ortańǵy talshyqtan eki jaqqa usaq talshyqshalar taraıdy.
Osy negizgi syzyqshalardyń kómegimen japyraqtyń sýretin ońaı salýǵa bolady.
Sonymen qatar japyraq sýretin onyń syrtqy jıek arqyly da salýǵa bolady. Japyraqtyń syrtqy jıegin beınelep, syzyq júrgiz. Júrgizgen syzyǵyń ádemi jáne japyraqqa uqsaıtyndaı bolýyn qadaǵala.
Sen japyraqtarmen tanysyp, olardyń qandaı aǵashtardan túskenin anyqtadyń. Olardy beıneleýdiń negizgi tásilderimen tanystyń. Osymen japyraqtarmen tanysýdy aıaqtaýǵa da bolady...
Eger sen jaqsy sýretshi bolǵyń kelse, onda ózińniń bar ónerińdi, shabytyń men sheberligińdi kórset.
Ár túrli materıaldarmen japyraqty qalaı beıneleýge bolady. Jaı ǵana túrli tústi qaryndashtarmen de japyraqtyń sýretin salýǵa bolady. Ol úshin ár túrli shtrıh syzyqtardy qoldanasyń. Buny birinshi synypta oqyp - úırengen bolatynsyń. Tek jasqanbaı kiris, ol seniń qolyńnan keledi!
Japyraqtyń sýretin túrli tústi akvarel qaryndashtarmen de salýǵa bolady. Negiz retinde kez kelgen qońyrqaı nemese qara tústi qaǵazdy paıdalan.
Áshekeıleý (dekorasıa) týraly biletinińdi esińe túsir, qara túske salǵan kezde túrli áshekeıleý tásilderin qoldansań, sýretiń áserli bolady. Ótken jyly neni áshekeılegenińdi esińe túsir.
Týsh, qalamush, flomaster sıaqty grafıkalyq quraldardy paıdalanyp, japyraqty aq - qara túspen beıneleýge bolady. Al eger áshekeıleýdi qoldansań, sýretiń áserli bolyp shyǵady.
Japyraqtyń sýretin salmaı - aq, onyń ádemi kóshirmesin alýǵa bolady. Ol úshin japyraqtyń astyńǵy jaǵyna tústi gýash jaǵyp, ony abaılap qaǵaz betine japsyr da, ústinen aqyryn bastyr. Sonda óte ádemi kóshirme alynady. Sodan keıin syrtqy jıek syzyǵyn syzyp, basqa bólikterin tolyqtyrýǵa bolady.
Japyraq beınesine uqsaǵan túrli tústi akvarel daqtarynan kóshirme alyp áserli monotıpıa jasaýǵa bolady.
Ol úshin palıtrada qajetti túster gammasyn daıarla. Áınek nemese qaǵaz betine qylqalammen túrli tústi boıaý daqtaryn jaq. Daqtar jaıylǵan kezde onyń betine aq qaǵaz paraǵyn japsyr. Budan alynǵan kórkem kóshirmelerdi qosymsha syzyqtarmen sál ǵana tolyqtyr, sonda japyraqtyń taǵy bir erekshe túri paıda bolady.
Japyraqty aplıkasıa tásilinde de beıneleýge bolady. Ol úshin saǵan túrli tústi qaǵaz nemese eski túrli tústi jýrnaldar qajet.
Apańnan eski shilter nemese perdeniń qıyndysyn surap al. Olardan qıyp alyp jasaǵan japyraqtardy bir tústi mataǵa japsyrǵanda óte ádemi ári názik bolyp kórinedi. Kúzgi japyraqtardan bútin bir kompozısıa jasaýǵa bolady. Ol úshin kez kelgen ózińe unaǵan tásildi tańda.

Úıge tapsyrma berý: Kúzgi kórinisterdi beıneleý. «Tógilgen kúzgi japyraqtar» taqyrybyna sýret salý.

Japyraqty beıneleý. júkteý
Kúz ǵajaıyptary. júkteý
Japyraqty beıneleý. júkteý
Beıneleý óneriniń túrleri. Keskindeme. júkteý
Músin. Grafıka. Sándik-qoldanbaly óner. júkteý
Beıneleý óneriniń janrlary. Peızaj. júkteý
Portret. júkteý
Kúzgi boıaýlar týraly ertegi. júkteý
Tabıǵattaǵy syzyqtar. júkteý
Grafıkalyq natúrmort. júkteý
Beıneleý óneriniń janrlary. júkteý
Kúndelikti ómirdegi tústerdiń mańyzy. Óz bilimińdi tekser. Qaıtalaý. júkteý
Beıneniń pishimmen baılanysy. júkteý
Kompozısıadaǵy tepe-teńdik. Tepe-teńdiksiz kompozısıaǵa mysaldar. júkteý
Jyldyń ár mezgilindegi jyly jáne sýyq túster. Tabıǵattaǵy túster. júkteý
Boıaý túsiniń reńkteri. Reńk ataýlary. júkteý
Kúndelikti ómirdegi tústerdiń mańyzy. júkteý
Sýretterdegi syzyqtardyń túrleri jáne ornalasýy. júkteý
Anımalıstik janr. júkteý
Sýretshilerdiń kórkem shyǵarmalaryndaǵy alýan túrli reńkter. júkteý
Ár túrli materıaldarmen oryndalǵan sýretterdiń áserliligi. júkteý
Grafıkalyq týyndylar. júkteý
Dızaıner – sýretshi degen kim? júkteý
Adam dene músheleri qalaı aıtysqany týraly ertegi. júkteý
Adam denesin músindeımiz. Sen velosıpedshisiń. júkteý
Adam denesiniń sýretin salamyz. Jol júrgizýshilerdiń kózimen. júkteý
Geometrıalyq pishinderden adamnyń dene-tulǵasyn qurastyraıyq. Adam denesiniń sýretin salamyz. júkteý
Beıneleý óneri shyǵarmalaryndaǵy adam denesi. júkteý
Portret. Bet álpetiniń keıpi. Mımıka. Bet álpet mımıkasyn salyp úıreneıik. júkteý
Sýretshiler portretterindegi mımıka. júkteý
Sáýlet degen ne? Sáýlet eskertkishteri. júkteý
Kıiz úı. Kıiz úıdiń ishki kórinisi. júkteý
Qazaq kilemderi qalaı toqylady? júkteý
Qazaq oıý-órnekteri. júkteý
Sımmetrıa degen ne? Ósimdik órnekterin salyp úıreneıik. júkteý
Pishinmen jumys isteımiz, áshekeıleımiz. Jolaq órnekter qurastyramyz. júkteý
Adamdar men janýarlar dene qurylysyndaǵy sımmetrıa. júkteý
Adam dene músheleri qalaı aıtysqany týraly ertegi. júkteý
Túrli qımyl-qozǵalystaǵy adam denesi men keıpi. júkteý
Adam denesin músindeımiz. Sen velosıpedshisiń. júkteý
Adam denesiniń sýretin salamyz. Jol júrgizýshilerdiń kózimen. júkteý
Geometrıalyq pishinderden adamnyń dene-tulǵasyn qurastyraıyq. Adam denesiniń sýretin salamyz. júkteý
Beıneleý óneri shyǵarmalaryndaǵy adam denesi. júkteý
Ǵımarattardyń sýretin salýdy úırenemiz. Jas sýretshiniń sózdigi. júkteý
Murajaı degenimiz ne? júkteý