InfoHub Logo

Taqyryby: Sezim músheleri (kóz, qulaq, muryn, til, teri). Olardyń adam ómirindegi mańyzy men qyzmeti.
Maqsattary:
1. Sezim múshelerin eske túsire otyryp, olardyń qyzmetimen tanystyrý. Olardyń adam ómirindegi mańyzy týraly túsinikterin keńeıtý.
2. Jańa materıaldy ótken materıaldarmen ushtastyra otyryp, oqýshylardyń óz betimen bilimin tolyqtyrý daǵdylaryn, salystyrý, qorytyndylaý jáne oılaý qabiletterin damytý.
3. Ózdiginen izdenimpazdyq, eńbeksúıgishtik, adamgershilik daǵdylaryn tárbıeleı otyryp, sezim múshelerin taza ustaý, óz oıyn aıta otyryp, ózgeni de tyńdaı bilýge, alǵan bilimin ómirde qoldana bilýge tárbıeleý.
Josparlanatyn nátıjeler:
pándik nátıjeler: kóz, qulaq, muryn, til, teriniń mańyzy men qyzmetin bilý; densaýlyqqa paıdaly qyzmetti jáne zıandy ádetterden saqtanýdy bilý;
tulǵalyq nátıjeler: salaýatty ómir saltyn saqtaýynan, óz - ózine qyzmet etýinen, óz organızmin kútýinen;
júıeli - árekettik nátıjeler: tanymdyq, zertteýshilik, jobalaýshylyq, shyǵarmashylyq turǵydan jumys isteý biliginen kórinis tabýy qajet.
Jumys túri: juppen, toppen jumys, áńgimelesý, oqýlyqpen, dáptermen jumys.
Qajetti quraldar: sezim músheleriniń sýreti salynǵan plakattar men úlestirmeli materıaldar.
Pánaralyq baılanys: ádebıettik oqý, matematıka, beıneleý óneri.
Ózekti suraq: Sezim músheleriniń adam ómiri úshin mańyzy bar ma?

Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi.
Psıhologıalyq daıyndyq. (Mýzyka) (Syrtqy ıntegrasıa)
- Balalar biz qaı sezim múshesimen biz ádemi mýzykany tyńdadyq?
- (Kofeni balalarǵa beremin )
- Osy hosh ıisti qandaı sezim múshesimen sezdińder?
- (Beınerolık «Gúlder»)
- Gúlderdi qandaı sezim múshesimen kórdi?
- Búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby qandaı dep oılaısyńdar?
- (Beınerolık «Sezim músheleri»)

II. Bilimdi belsendirý.
Topqa bólý: (kóz, qulaq, aýyz)
1. Toptyq jumys.
1 - top.
- Aldaryńdaǵy bútin mandarın men alma bólikterine kóz salyńdar. Bútin almany qoldaryńa al. Ne sezdiń? Tegis pe, álde budyr ma? Ony sezýge qaı sezim múshesi kómektesti? (Teri).
- Alma men mandarınniń dámin kór. Qaısysy qyshqyl, al qaısysy tátti? Dámin ajyratýǵa qaı sezim múshesi kómektesti? (Til).
- Kózińdi jumyp turyp alma men mandarınniń ıiske. Ajyrata aldyń ba? Olardyń ıisin ajyratýǵa qaı sezim múshesi kómektesti? (Muryn).
2 - top.
Óz attaryńdy baspa áripterimen jazyńdar. Ózderińe unaǵan túspen boıańdar.
- Seniń esimiń jazylǵan áripter qandaı túspen boıalǵan? Ony kórýge qaı sezim múshesi kómektesti? Ol qalaı atalady? (Kóz).
3 - top.
- Ózińniń súıikti túsińdi daýystap aıt. Seniń daýysyńdy estýge qaı múshe kómektesti? Ol qalaı atalady? (Qulaq).

III. Sabaqtyń maqsaty men mindetin qoıý.
- Búgingi sabaqta ıis sezý, dám sezý jáne sıpap sezý músheleri týraly tereńirek oqyp bilemiz.
2. Ózińdi tekser.
1) Birin - biri tekseredi (√).
2) Shyǵarmashylyq (ishki ıntegrasıa)
ıá joq bilmeımin
Til - dám sezý múshesi.
Qulaq - estý múshesi.
Muryn - ıis sezý múshesi.
Teri - sıpap sezý múshesi..
Kóz – kórý múshesi

IV. Jańa materıaldy oqý.
1. Oqýlyqpen jáne dáptermen jumys. Mátindi oqyp, ózara talqylaıdy.
- Nege olardy sezim múshesi dep ataıdy?
- «Men búgin jańa ne nárse úırendim?»
2. Oı-tolǵanys
«Eger sezim músheleri bolmasa...» degen taqyrypta esse jazý.
Ózekti suraqty talqylaý.
- Sezim músheleriniń adam ómiri úshin mańyzy bar ma?

V. Sabaqty oıyndar arqyly bekitý.
1 - top.
«Sezim múshelerińdi kútip usta» oıyny. Juppen jumys. ( 3 oqýshy)
Bir oqýshy sezim múshesin ataıdy, ekinshisi ony taza ustaý, saqtaý erejelerin aıtady. Úshinshi oqýshy baǵalaıdy.
2 - top. Toptastyrý strategıasy. Endi osy sýretterdi topqa bólińder. Neshe topqa bóldińder?
(Qol men aıaq, keýde, bas - adam denesi, al kóz, qulaq, teri, til, muryn - sezim músheleri)

3 - top. Juptastyrý strategıasy. Hatqaltaǵa salynǵan sózderdiń jubyn tabý:
Sıpap sezý múshesi - qulaq
Kórý múshesi - kóz
Iis sezý múshesi - teri
Dám sezý múshesi - til
Estý múshesi - muryn

VI. Sabaqty qorytý.
İ. Tamaqty aýyzǵa salysymen neshe negizgi dámdi adam sezedi? ( Tátti, ashshy, qyshqyl, tuzdy)
2. Qabaq pen kirpiktiń róli qandaı?
3. Tepe - teńdikke jaýap beretin organdy ata.

VII. Refleksıa.
Men ne úırendim?...
Meni ne tańǵaldyrdy?...
Meniń suraǵym bar...

VIII. Úı tapsyrmasy.