- 05 naý. 2024 03:15
- 267
16 jeltoqsan – Táýelsizdik kúnine arnalǵan ertengilik
16 jeltoqsan – Táýelsizdik kúnine arnalǵan ertengilik.
Júr. Qurmetti qonaqtar súıikti balalar! Egemendi elimizdiń táýelsizdik alǵanyna ------ jyl toldy. Elý jylda el jańa demekshi, ómir ----- jylda biraz ózgeriske ushyrady naryqtyq zaman ornady. Táýelsiz elimizdiń jastary úshin zaman talabyna saı ónerli de bilimdi bolyp ósý talaby týdy. Táýelsiz elimiz bolashaqqa aıqyn baǵdar túzep, órkenıetti elder qataryna jetýge aıaq basty. Bolashaqtyń tiregi myna búgingi búldirshinder sendersinder. Sábı kúlkisimen ana meıriminiń sáni eshqashan buzylmasyn.
Án - uran
Júr. Ejelden – aq jaqsylyqty Alladan kútip, bolashaqqa úmitpen qaraǵan keńpeıil halyqpyz. Sol peıilge oraı qazaq halqyna keń baıtaq jer, kól - kósir kóńil buıyrǵan. Ol qıyrdan bul qıyrǵa, deıin jaıylǵan mańǵaz eldiń keń baıtaq jerine jan - jaqtan kóz tigýshiler az bolǵan joq. Óz tilin mádenıetin damytan degen qazaq halqyna múmkindik bermedi. Osy qazaq halqynyń jeri bolashaǵy úmiti úshin jeltoqsanda jas ómirin jalaý etken qazaqtyń ul - qyzdary Qaırat Rysqulbekov, Erbol Spataıuly, Lázzat Asanqyzy, Sábıra Muhamedjanqyzynyń attaryn atap aıtpaı ketýge bolmas. Olardyń ańsaǵan armandarymen úmit tilekteri bul kúnde tolyq júzege asty. Qazaq eli táýelsizdigin aldy. Týymyz asqaqtap jelbirep tur. Bir ǵana ókinish bar ol azattyq úshin jan aıamaı alysqan, sol bozdaqtardyń keıbiriniń búgingi baqytty sátimizdi kóre almaýy. Sol bozdaqtarǵa arnalǵan tappaqtar tyńdańyzdar:
1 Bala:
Qaırattaı qaısar uldardyń
Janymen kelgen erkindik
Jazıra men lázzattyń
Arymen kelgen erkindik
Qasiret pen qaıǵynyń
Bárimen kelgen erkindik
2 Bala:
On altynshy jeltoqsan
El mereıi tasyǵan
Qazaq degen qalyń jurt
Bárin keshti basynan
3 Bala:
Ár qazaqtyń esinde saqtalady
Jeltoqsandyq órender aqtalady
El namysyn qorǵaǵan sarbazdarym
Erlikterin máńgilik saqtalady.
4 Bala:
On altynshy jeltoqsan
Táýelsizdik alǵan kún
Erekshe bop máńgilik
El jadynda qalǵan kún
Júrgizýshi:
Jastarymyzdyń eren erligin nasıhattaý arqyly búgingi tańda bizdiń egemendigimizdi alyp bergen Qazaqstan Táýelsiz memleket atandy. Otanymyz týǵan jerimiz, elimiz jyldan jylǵa kórkeıip jańaryp ósip óńýde.
1 - bala:
Eldigimniń – reńi,
Tendigimniń – tiregi
Múddesinen halyqtyń
Ajyramas bir eli.
Altyn zańym – araı tanym!
2 - bala:
Ádilettiń urany,
Aqıqattyń shyraǵy.
Tynyshtyqtyń týy bop,
Zor saltanat qurady.
3 - bala:
Táýelsizdik máńgilik saqtalsyn,
Aldymyzda barlyq úmit aqtalsyn
Tatý – tátti birlik bolyp qashanda
Beıbit ómir bar halyqpen jaqtalsyn.
Júrgizýshi:
Shalqy qazaq shalqıtyn zaman keldi. Tekke qanyń tókken joq babalaryn demekshi osy kúnge jetkizgen erkindik tańy máńgi jasasyn.
Bı: «Shańyraq»
1 - bala:
Endi mine biz táýelsiz el boldyq
Basqalarmen terezesi teń boldyq
Árqashanda biz daıynbyz taısalmaı
Otan úshin bolýǵa da qurbandyq
16 jeltoqsan – Táýelsizdik kúnine arnalǵan ertengilik. júkteý
Júr. Qurmetti qonaqtar súıikti balalar! Egemendi elimizdiń táýelsizdik alǵanyna ------ jyl toldy. Elý jylda el jańa demekshi, ómir ----- jylda biraz ózgeriske ushyrady naryqtyq zaman ornady. Táýelsiz elimizdiń jastary úshin zaman talabyna saı ónerli de bilimdi bolyp ósý talaby týdy. Táýelsiz elimiz bolashaqqa aıqyn baǵdar túzep, órkenıetti elder qataryna jetýge aıaq basty. Bolashaqtyń tiregi myna búgingi búldirshinder sendersinder. Sábı kúlkisimen ana meıriminiń sáni eshqashan buzylmasyn.
Án - uran
Júr. Ejelden – aq jaqsylyqty Alladan kútip, bolashaqqa úmitpen qaraǵan keńpeıil halyqpyz. Sol peıilge oraı qazaq halqyna keń baıtaq jer, kól - kósir kóńil buıyrǵan. Ol qıyrdan bul qıyrǵa, deıin jaıylǵan mańǵaz eldiń keń baıtaq jerine jan - jaqtan kóz tigýshiler az bolǵan joq. Óz tilin mádenıetin damytan degen qazaq halqyna múmkindik bermedi. Osy qazaq halqynyń jeri bolashaǵy úmiti úshin jeltoqsanda jas ómirin jalaý etken qazaqtyń ul - qyzdary Qaırat Rysqulbekov, Erbol Spataıuly, Lázzat Asanqyzy, Sábıra Muhamedjanqyzynyń attaryn atap aıtpaı ketýge bolmas. Olardyń ańsaǵan armandarymen úmit tilekteri bul kúnde tolyq júzege asty. Qazaq eli táýelsizdigin aldy. Týymyz asqaqtap jelbirep tur. Bir ǵana ókinish bar ol azattyq úshin jan aıamaı alysqan, sol bozdaqtardyń keıbiriniń búgingi baqytty sátimizdi kóre almaýy. Sol bozdaqtarǵa arnalǵan tappaqtar tyńdańyzdar:
1 Bala:
Qaırattaı qaısar uldardyń
Janymen kelgen erkindik
Jazıra men lázzattyń
Arymen kelgen erkindik
Qasiret pen qaıǵynyń
Bárimen kelgen erkindik
2 Bala:
On altynshy jeltoqsan
El mereıi tasyǵan
Qazaq degen qalyń jurt
Bárin keshti basynan
3 Bala:
Ár qazaqtyń esinde saqtalady
Jeltoqsandyq órender aqtalady
El namysyn qorǵaǵan sarbazdarym
Erlikterin máńgilik saqtalady.
4 Bala:
On altynshy jeltoqsan
Táýelsizdik alǵan kún
Erekshe bop máńgilik
El jadynda qalǵan kún
Júrgizýshi:
Jastarymyzdyń eren erligin nasıhattaý arqyly búgingi tańda bizdiń egemendigimizdi alyp bergen Qazaqstan Táýelsiz memleket atandy. Otanymyz týǵan jerimiz, elimiz jyldan jylǵa kórkeıip jańaryp ósip óńýde.
1 - bala:
Eldigimniń – reńi,
Tendigimniń – tiregi
Múddesinen halyqtyń
Ajyramas bir eli.
Altyn zańym – araı tanym!
2 - bala:
Ádilettiń urany,
Aqıqattyń shyraǵy.
Tynyshtyqtyń týy bop,
Zor saltanat qurady.
3 - bala:
Táýelsizdik máńgilik saqtalsyn,
Aldymyzda barlyq úmit aqtalsyn
Tatý – tátti birlik bolyp qashanda
Beıbit ómir bar halyqpen jaqtalsyn.
Júrgizýshi:
Shalqy qazaq shalqıtyn zaman keldi. Tekke qanyń tókken joq babalaryn demekshi osy kúnge jetkizgen erkindik tańy máńgi jasasyn.
Bı: «Shańyraq»
1 - bala:
Endi mine biz táýelsiz el boldyq
Basqalarmen terezesi teń boldyq
Árqashanda biz daıynbyz taısalmaı
Otan úshin bolýǵa da qurbandyq
16 jeltoqsan – Táýelsizdik kúnine arnalǵan ertengilik. júkteý