- 05 naý. 2024 03:31
- 195
Kúrdeli sózderden ótkendi qaıtalaý
Sabaqtyń taqyryby: Kúrdeli sózderden ótkendi qaıtalaý
Sabaq negizdelgen oqý maqsaty: Oqýshylarǵa kúrdeli sózder jaıly uǵyndyrý. Kúrdeli sózdiń maǵynasyna qaraı tórtke bólinetinin, jasalý jolyn túsindirý.
Sabaqtyń maqsattary: Barlyq oqýshylar isteı alady: Tómengi synypta kúrdeli sózderden ótken materıaldaryn eske túsirip, sózderge taldaý jasap, sóılem qurap, bilimderin keńeıtip, túrlerimen tanysady.
Oqýshylardyń kópshiligi isteı alady: Oqýshynyń til baılyǵy artady, shyǵarmashylyq qabiletteri shyńdalady, sóıleý máneri, azamattyq beınesi qalyptasady.
Keıbir oqýshylar isteı alady: Oqýshylar óz betterimen oı túıedi, izdenedi, oıyn ashyq aıtady. Ár túrli ádister arqyly belsendilik, kóshbasshylyq qabiletteri aıqyndalady. Synı oılaý daǵdylary damıdy.
Aldyńǵy meńgerilgen bilim: Sóz tulǵasyn biledi. Kúrdeli sózderdi maǵynasyna qaraı ajyrata alady.
İ. Uıymdastyrý kezeńi 3 mın
Topqa biriktirý
Sálemdesý. Synyp ishinde túster úılesimdiligine baılanysty
jaǵymdy atmosfera qalyptastyrý. Kúrdeli sózderdi tańdaý arqyly topqa biriktirý.
Synypty 4 topqa biriktirý. 1 - top «Birikken sózder» toby, 2 - top «Qos sózder» toby, 3 - top «Qysqarǵan sózder» toby, 4 - top «Tirkesti sózder» toby
Sabaq maqsatyn anyqtaý jetistik krıterııimen tanystyrý.
1. Kúrdeli sózder týraly biletin bolamyn.
2. Kúrdeli sózderdiń maǵynasyna qaraı bólinetinin túsine alamyn.
3. Sóılem ishinen taldaı alamyn jáne taba alamyn.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý 1 mın
- Balalar ótken sabaqta qandaı taqyryppen tanystyq?
İİİ. «Oıly suraq - utymdy jaýap» ádisi
Oqýshylardyń úıge berilgen tapsyrma boıynsha bilimderin jınaqtaý maqsatynda ár topqa suraqtar qoıylady, suraqqa oılanbastan jaýap berý kerek.
İ top: Kim jyldam? (aýyzsha)
Tómendegi sózderdiń qaısysy dara, qaısysy kúrdeli sózder ekenin ajyratyp aıtyńdar.
Arqar, arqan, arqar múıiz, aspan, aspaz, aspan kók, asqazan, asyǵyp - aptyǵý, astan - kesten, dáneker, jolserik, jyly ushyraý, kórkemónerpaz, qara búldirgen, qara kúreń, qara tory, jomart, dáreje
İİ top:
Tómendegi sózderdiń qaısysy qos sózder? Qaıtalama ma álde qosarlama ma? Aýyzba – aýyz, jón - jónimen, qurt – qumyrsqa, kıim - keshek, ata - ana, keskin - kelbet, zý - zý, alýan - alýan, oqı - oqı, júre - júre.
İİİ top:
Tómendegi sózderdiń qaısysy birikken sózder? Shekara, otandyq, Ekibastuz, kólbaqa, jeztyrnaq, aýmaly - tókpeli, mádenıet saraıy, altyn saǵat, shańsorǵysh.
İV top: Tómendegi sózderden qysqarǵan sózderdi tabyńdar?
Keńshardan qaladaǵy elevatorǵa astyq tasyp jatqan kez.
QBTÝ – ǵa talapkerler kóp jınaldy. Olar 20 km – den astam júrdi.
Suraqtarǵa utymdy jaýap bergen oqýshylar madaqtaý arqyly baǵalanady.
№ 158 orta mektebiniń
qazaq tili men ádebıeti pán muǵalimi
Ketepova Jaýhar
Kúrdeli sózderden ótkendi qaıtalaý. júkteý
Sabaq negizdelgen oqý maqsaty: Oqýshylarǵa kúrdeli sózder jaıly uǵyndyrý. Kúrdeli sózdiń maǵynasyna qaraı tórtke bólinetinin, jasalý jolyn túsindirý.
Sabaqtyń maqsattary: Barlyq oqýshylar isteı alady: Tómengi synypta kúrdeli sózderden ótken materıaldaryn eske túsirip, sózderge taldaý jasap, sóılem qurap, bilimderin keńeıtip, túrlerimen tanysady.
Oqýshylardyń kópshiligi isteı alady: Oqýshynyń til baılyǵy artady, shyǵarmashylyq qabiletteri shyńdalady, sóıleý máneri, azamattyq beınesi qalyptasady.
Keıbir oqýshylar isteı alady: Oqýshylar óz betterimen oı túıedi, izdenedi, oıyn ashyq aıtady. Ár túrli ádister arqyly belsendilik, kóshbasshylyq qabiletteri aıqyndalady. Synı oılaý daǵdylary damıdy.
Aldyńǵy meńgerilgen bilim: Sóz tulǵasyn biledi. Kúrdeli sózderdi maǵynasyna qaraı ajyrata alady.
İ. Uıymdastyrý kezeńi 3 mın
Topqa biriktirý
Sálemdesý. Synyp ishinde túster úılesimdiligine baılanysty
jaǵymdy atmosfera qalyptastyrý. Kúrdeli sózderdi tańdaý arqyly topqa biriktirý.
Synypty 4 topqa biriktirý. 1 - top «Birikken sózder» toby, 2 - top «Qos sózder» toby, 3 - top «Qysqarǵan sózder» toby, 4 - top «Tirkesti sózder» toby
Sabaq maqsatyn anyqtaý jetistik krıterııimen tanystyrý.
1. Kúrdeli sózder týraly biletin bolamyn.
2. Kúrdeli sózderdiń maǵynasyna qaraı bólinetinin túsine alamyn.
3. Sóılem ishinen taldaı alamyn jáne taba alamyn.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý 1 mın
- Balalar ótken sabaqta qandaı taqyryppen tanystyq?
İİİ. «Oıly suraq - utymdy jaýap» ádisi
Oqýshylardyń úıge berilgen tapsyrma boıynsha bilimderin jınaqtaý maqsatynda ár topqa suraqtar qoıylady, suraqqa oılanbastan jaýap berý kerek.
İ top: Kim jyldam? (aýyzsha)
Tómendegi sózderdiń qaısysy dara, qaısysy kúrdeli sózder ekenin ajyratyp aıtyńdar.
Arqar, arqan, arqar múıiz, aspan, aspaz, aspan kók, asqazan, asyǵyp - aptyǵý, astan - kesten, dáneker, jolserik, jyly ushyraý, kórkemónerpaz, qara búldirgen, qara kúreń, qara tory, jomart, dáreje
İİ top:
Tómendegi sózderdiń qaısysy qos sózder? Qaıtalama ma álde qosarlama ma? Aýyzba – aýyz, jón - jónimen, qurt – qumyrsqa, kıim - keshek, ata - ana, keskin - kelbet, zý - zý, alýan - alýan, oqı - oqı, júre - júre.
İİİ top:
Tómendegi sózderdiń qaısysy birikken sózder? Shekara, otandyq, Ekibastuz, kólbaqa, jeztyrnaq, aýmaly - tókpeli, mádenıet saraıy, altyn saǵat, shańsorǵysh.
İV top: Tómendegi sózderden qysqarǵan sózderdi tabyńdar?
Keńshardan qaladaǵy elevatorǵa astyq tasyp jatqan kez.
QBTÝ – ǵa talapkerler kóp jınaldy. Olar 20 km – den astam júrdi.
Suraqtarǵa utymdy jaýap bergen oqýshylar madaqtaý arqyly baǵalanady.
№ 158 orta mektebiniń
qazaq tili men ádebıeti pán muǵalimi
Ketepova Jaýhar
Kúrdeli sózderden ótkendi qaıtalaý. júkteý