- 05 naý. 2024 03:31
- 142
Oqý úrdisinde sapaly bilim berýge arnalǵan jańa tehnologıalardy paıdalaný joldarynyń tıimdiligi
Oqý úrdisinde sapaly bilim berýge arnalǵan jańa tehnologıalardy paıdalaný joldarynyń tıimdiligi.
«Búgingi kúnniń eń mańyzdysy – bilim ǵana»
N. Á. Nazarbaev
Elimizdiń basynan ótip jatqan jańartýdaı «silkinister» búgingi bilim júıesine de túrli ózgerister engizýde. Zaman talaby «bilý az, sol bilgenińdi iske qoldana bilý» deıdi. Maqsatymyz – aldymyzda turǵan ózekti máseleler aınalasynda sóz qozǵaý. Sonyń ishinde eń bastysy – álemdik keńistigine ený jolyndaǵy alǵashqy qadamdar.
Qaı zamanda, qandaı reforma bolsyn bilim beretin mekemeniń basty tulǵasy – muǵalim. Al búgingi tańda bilim beretin mekemelerdiń, muǵalimniń qasıetti mindeti – rýhanı baı, jan – jaqty damyǵan jeke tulǵa qalyptastyrý.
Aldymen bala qyzyǵýshylyǵyn oıatý kerek, olaı bolsa zertteıtin obekt – oqýshy. Onyń boıyndaǵy qasıetterdi eskere otyryp, sezimin, yntasyn oıatar is - áreketti josparlap kór, ári qaraı oqýshynyń tanym belsendiligin arttyrýdy maqsat et. Tanymdyq belsendilikti qalyptastyrý kórsetkishterine ıntellektýaldyq, emosıalyq, jigerlilik is - áreketke oqýshylardyń belsene qatysýy jatady. Osyndaı nátıjege jetý úshin sabaq mazmunynyń túrlerin, oqytýdyń amal - tásilderin túgeldeı ózgertý qajet. Sondyqtan sabaq barysynda oqytýdyń jańa ádis - tásili, deńgeılep oqytý pedagogıkalyq tehnologıasyn tańdap aldym.
Deńgeılik ıdeıasy shet elderde pedagogıka ǵylymynda 1920 jyldardyń basynda endi. Pedagog ǵalym V. P. Bespalko osy eńbekterinde deńgeılik saralap oqytýǵa keńirek toqtalyp, onyń eń ozyq, tıimdi ádisterin, tyń joldaryn, ozyq úlgilerin jańashyldyqpen dáleldep beredi. Ol óziniń V. P. Bespalko oqý materıalyn meńgerýdiń 4 deńgeıin usynady:
Qaraǵandy oblysy, Aqsý – Aıýly aýyly,
«J. Aqylbaev atyndaǵy eksperımentaldyq mektep - gımnazıa» KMM
Abıldına Maıra Blálovna
Oqý úrdisinde sapaly bilim berýge arnalǵan jańa tehnologıalardy paıdalaný joldarynyń tıimdiligi, júkteý
«Búgingi kúnniń eń mańyzdysy – bilim ǵana»
N. Á. Nazarbaev
Elimizdiń basynan ótip jatqan jańartýdaı «silkinister» búgingi bilim júıesine de túrli ózgerister engizýde. Zaman talaby «bilý az, sol bilgenińdi iske qoldana bilý» deıdi. Maqsatymyz – aldymyzda turǵan ózekti máseleler aınalasynda sóz qozǵaý. Sonyń ishinde eń bastysy – álemdik keńistigine ený jolyndaǵy alǵashqy qadamdar.
Qaı zamanda, qandaı reforma bolsyn bilim beretin mekemeniń basty tulǵasy – muǵalim. Al búgingi tańda bilim beretin mekemelerdiń, muǵalimniń qasıetti mindeti – rýhanı baı, jan – jaqty damyǵan jeke tulǵa qalyptastyrý.
Aldymen bala qyzyǵýshylyǵyn oıatý kerek, olaı bolsa zertteıtin obekt – oqýshy. Onyń boıyndaǵy qasıetterdi eskere otyryp, sezimin, yntasyn oıatar is - áreketti josparlap kór, ári qaraı oqýshynyń tanym belsendiligin arttyrýdy maqsat et. Tanymdyq belsendilikti qalyptastyrý kórsetkishterine ıntellektýaldyq, emosıalyq, jigerlilik is - áreketke oqýshylardyń belsene qatysýy jatady. Osyndaı nátıjege jetý úshin sabaq mazmunynyń túrlerin, oqytýdyń amal - tásilderin túgeldeı ózgertý qajet. Sondyqtan sabaq barysynda oqytýdyń jańa ádis - tásili, deńgeılep oqytý pedagogıkalyq tehnologıasyn tańdap aldym.
Deńgeılik ıdeıasy shet elderde pedagogıka ǵylymynda 1920 jyldardyń basynda endi. Pedagog ǵalym V. P. Bespalko osy eńbekterinde deńgeılik saralap oqytýǵa keńirek toqtalyp, onyń eń ozyq, tıimdi ádisterin, tyń joldaryn, ozyq úlgilerin jańashyldyqpen dáleldep beredi. Ol óziniń V. P. Bespalko oqý materıalyn meńgerýdiń 4 deńgeıin usynady:
Qaraǵandy oblysy, Aqsý – Aıýly aýyly,
«J. Aqylbaev atyndaǵy eksperımentaldyq mektep - gımnazıa» KMM
Abıldına Maıra Blálovna
Oqý úrdisinde sapaly bilim berýge arnalǵan jańa tehnologıalardy paıdalaný joldarynyń tıimdiligi, júkteý