Kúsh - bilimde!
Taqyryby: Kúsh – bilimde.
Maqsaty: 1) oqýshylardyń zerektik qabiletterin damytý, oı - órisin keńeıtý, bilimge qushtarlyǵyn arttyrý, ozyq oıly oqýshyny anyqtaý.
2) oqýshylardyń dúnıetanymyn, bilimge qyzyǵýshylyǵyn jáne oılaý, oıdy júıeleý qabiletin arttyrý;
3) óz múmkindigin durys paıdalana alatyn zerdeli tulǵany tárbıeleý.
Kórnekiligi: ǵajaıyp uıashyqtarǵa arnalǵan plakat, taqyryp bólimderi jazylǵan paraqshalar.
Synyby: 2 klass oqýshylary arasynda.
Ótkizilgen ýaqyty: 28. 01. 2014
Barysy:
Uıymdastyrý:
1. Saıystyń maqsatyn aıtý;
2. Saıysqa qatysýshylarmen tanystyrý;
3. Jeńimpazdy anyqtaý.
Júrgizýshi:
Armysyzdar, qurmetti ustazdar, oqýshylar! Búgingi bizdiń 2 synyptar aralyǵynda ótkeli otyrǵan «Kúsh – bilimde!» atty bilim saıysyna qosh kelipsizder! Saıysymyzǵa 6 oqýshy qatysady, qatysqaly otyrǵan oıynshylarmen tanys bolaıyq.
Saıysymyz 4 kezeńnen turady. Ár kezeń belgili bir pánge arnalady jáne óz upaılary bar, sol arqyly upaı jınaısyzdar. Sonymen daıyn bolsaq, oıynshylarymyzǵa sáttilik tileımin. Alǵashqy kezeń qazaq tili pánine arnalady.
Qazaq tili:
5 upaı sózderdi býynǵa bólý: jazbasha.
1. Qońyraý.
10 upaıdyń suraqtary:
1. Daýysty dybystar qandaı túrge bólinedi? Túbir degenimiz ne?
2. Daýyssyz dybystar qandaı túrge bólinedi? Jurnaq degenimiz ne?
3. Sóılemderdiń túrlerin ata. Týyndy sóz degenimiz ne?
4. Ń dybysy qandaı dybys? Jalǵaý degenimiz ne?
5. İ dybysy qandaı dybys? Suraýly sóılemniń erejesin aıt.
6. I qandaı dybys? Lepti sóılemniń erejesin aıt.
2 - kezeń
Matematıka:
5 upaı. Jazbasha. Teńdeý sheshý.
60 + h =90
10 upaıdyń suraqtary:
1. 1 aptada neshe kún bar? 6+7
2. Sharshy degenimiz ne? 8+4
3. Burysh túrlerin ata. 7+5
4. Tik tórtburyshtyń perımetrin qalaı tabamyz? 6+5
5. Belgisiz qosylǵyshty qalaı tabamyz? 9+3
6. Eki tańbaly sandardy qalaı qosamyz? 4+7
Dúnıetaný.
10 upaı.
1. Aǵash dińin toqyldatyp, onyń qabyǵynyń astyndaǵy qabyqjegi men aǵashjeginiń dernásilderin tabady. Ol ne? (toqyldaq)
2. Eger bireýi aýyr olja tapsa, oǵan basqalary qolma - qol járdemge keledi. Olar oljasyn súıretip, bir izben shubaıdy. (Qumyrsqalar)
3. Kúndiz demalady da, túnde qoregin aýlaýǵa shyǵady. (Japalaq, úki)
4. Kóktem men kúzde túlep, túsin ózgertedi. Jelaıaq júırik jáne sekirgish. (Qoıan)
5. Taýyqqa uqsaıtyn kishkentaı qus, qalyń shóptiń arasyn shuńqyrlap, uıa salady. (bódene)
6. Mysyq tuqymdas jabaıy ań, bıik taý basynda tirshilik etedi, aqyldy, kúshti, symbatty. (barys)
«Ádebıettik oqý»
10 upaı.
Bul kezeńde mátindegi bir keıipkerdiń aıtqan sózi oqylady, sender mátinniń atyn tabýǵa tıissińder.
1. Lashyǵyna oralǵan qyzmetshi «Endigi ýaqytta balalarymdy qalaı asyraımyn?» dep qaıǵyrypty. «Hanzadanyń dostyǵy»
2. – Búrkit qonaqqa shaqyryp edi, soǵan barǵaly jatyrmyn, ýaqytym joq», - deıdi Kókek. «Qarlyǵash pen Dáýit»
3. – Saǵan birdeı eki oıynshyqtyń keregi ne? – dep tańdandy ákesi. «Qaıyrymdy bala»
4. – Telefonmen «Jedel járdemdi» shaqyrǵan qaısylaryń? – dep surady dáriger. «Ájesin qaısysy jaqsy kóredi?»
5. – Muǵalim, tıynym qaltamda eken. Men portfelime salǵan sıaqty edim, - dedi Salıma. «Altaı aqsha suramaıdy»
6. – Onyń sebebi, balam, anaý aǵashty baǵyp qaǵýmen ósirgen.,- dedi atasy. «Baqsha aǵashtary»
Qurmetti saıyskerler! 6 oqýshynyń upaı sandaryn esepteıik.
Qoldaryńdaǵy upaılardy qosa qoıyńdar.
Eń joǵary upaı jınaǵan saıysker jeńimpaz atanady.
Qorytyndy.
Qymbatty oqýshylar! Búgingi «Kúsh - bilimde» atty bilim saıysy óz máresine jetti. Saıysymyz osy jylda alǵan bilimderińizdi kórsetti. Saıys barysynda óz bilimderińizdi sarapqa saldyńyzdar, biliktilikterińizdi kórsettińizder! Sizderdi óz elin shyn súıetin, onyń damýy men kórkeıýi jolynda qyzmet etetin naǵyz patrıottar jáne naǵyz bilgirler bolady dep senemiz!
Nátıjelerin shyǵarý, maqtaý qaǵazdary men alǵys hattar tabys etý.
Maqsaty: 1) oqýshylardyń zerektik qabiletterin damytý, oı - órisin keńeıtý, bilimge qushtarlyǵyn arttyrý, ozyq oıly oqýshyny anyqtaý.
2) oqýshylardyń dúnıetanymyn, bilimge qyzyǵýshylyǵyn jáne oılaý, oıdy júıeleý qabiletin arttyrý;
3) óz múmkindigin durys paıdalana alatyn zerdeli tulǵany tárbıeleý.
Kórnekiligi: ǵajaıyp uıashyqtarǵa arnalǵan plakat, taqyryp bólimderi jazylǵan paraqshalar.
Synyby: 2 klass oqýshylary arasynda.
Ótkizilgen ýaqyty: 28. 01. 2014
Barysy:
Uıymdastyrý:
1. Saıystyń maqsatyn aıtý;
2. Saıysqa qatysýshylarmen tanystyrý;
3. Jeńimpazdy anyqtaý.
Júrgizýshi:
Armysyzdar, qurmetti ustazdar, oqýshylar! Búgingi bizdiń 2 synyptar aralyǵynda ótkeli otyrǵan «Kúsh – bilimde!» atty bilim saıysyna qosh kelipsizder! Saıysymyzǵa 6 oqýshy qatysady, qatysqaly otyrǵan oıynshylarmen tanys bolaıyq.
Saıysymyz 4 kezeńnen turady. Ár kezeń belgili bir pánge arnalady jáne óz upaılary bar, sol arqyly upaı jınaısyzdar. Sonymen daıyn bolsaq, oıynshylarymyzǵa sáttilik tileımin. Alǵashqy kezeń qazaq tili pánine arnalady.
Qazaq tili:
5 upaı sózderdi býynǵa bólý: jazbasha.
1. Qońyraý.
10 upaıdyń suraqtary:
1. Daýysty dybystar qandaı túrge bólinedi? Túbir degenimiz ne?
2. Daýyssyz dybystar qandaı túrge bólinedi? Jurnaq degenimiz ne?
3. Sóılemderdiń túrlerin ata. Týyndy sóz degenimiz ne?
4. Ń dybysy qandaı dybys? Jalǵaý degenimiz ne?
5. İ dybysy qandaı dybys? Suraýly sóılemniń erejesin aıt.
6. I qandaı dybys? Lepti sóılemniń erejesin aıt.
2 - kezeń
Matematıka:
5 upaı. Jazbasha. Teńdeý sheshý.
60 + h =90
10 upaıdyń suraqtary:
1. 1 aptada neshe kún bar? 6+7
2. Sharshy degenimiz ne? 8+4
3. Burysh túrlerin ata. 7+5
4. Tik tórtburyshtyń perımetrin qalaı tabamyz? 6+5
5. Belgisiz qosylǵyshty qalaı tabamyz? 9+3
6. Eki tańbaly sandardy qalaı qosamyz? 4+7
Dúnıetaný.
10 upaı.
1. Aǵash dińin toqyldatyp, onyń qabyǵynyń astyndaǵy qabyqjegi men aǵashjeginiń dernásilderin tabady. Ol ne? (toqyldaq)
2. Eger bireýi aýyr olja tapsa, oǵan basqalary qolma - qol járdemge keledi. Olar oljasyn súıretip, bir izben shubaıdy. (Qumyrsqalar)
3. Kúndiz demalady da, túnde qoregin aýlaýǵa shyǵady. (Japalaq, úki)
4. Kóktem men kúzde túlep, túsin ózgertedi. Jelaıaq júırik jáne sekirgish. (Qoıan)
5. Taýyqqa uqsaıtyn kishkentaı qus, qalyń shóptiń arasyn shuńqyrlap, uıa salady. (bódene)
6. Mysyq tuqymdas jabaıy ań, bıik taý basynda tirshilik etedi, aqyldy, kúshti, symbatty. (barys)
«Ádebıettik oqý»
10 upaı.
Bul kezeńde mátindegi bir keıipkerdiń aıtqan sózi oqylady, sender mátinniń atyn tabýǵa tıissińder.
1. Lashyǵyna oralǵan qyzmetshi «Endigi ýaqytta balalarymdy qalaı asyraımyn?» dep qaıǵyrypty. «Hanzadanyń dostyǵy»
2. – Búrkit qonaqqa shaqyryp edi, soǵan barǵaly jatyrmyn, ýaqytym joq», - deıdi Kókek. «Qarlyǵash pen Dáýit»
3. – Saǵan birdeı eki oıynshyqtyń keregi ne? – dep tańdandy ákesi. «Qaıyrymdy bala»
4. – Telefonmen «Jedel járdemdi» shaqyrǵan qaısylaryń? – dep surady dáriger. «Ájesin qaısysy jaqsy kóredi?»
5. – Muǵalim, tıynym qaltamda eken. Men portfelime salǵan sıaqty edim, - dedi Salıma. «Altaı aqsha suramaıdy»
6. – Onyń sebebi, balam, anaý aǵashty baǵyp qaǵýmen ósirgen.,- dedi atasy. «Baqsha aǵashtary»
Qurmetti saıyskerler! 6 oqýshynyń upaı sandaryn esepteıik.
Qoldaryńdaǵy upaılardy qosa qoıyńdar.
Eń joǵary upaı jınaǵan saıysker jeńimpaz atanady.
Qorytyndy.
Qymbatty oqýshylar! Búgingi «Kúsh - bilimde» atty bilim saıysy óz máresine jetti. Saıysymyz osy jylda alǵan bilimderińizdi kórsetti. Saıys barysynda óz bilimderińizdi sarapqa saldyńyzdar, biliktilikterińizdi kórsettińizder! Sizderdi óz elin shyn súıetin, onyń damýy men kórkeıýi jolynda qyzmet etetin naǵyz patrıottar jáne naǵyz bilgirler bolady dep senemiz!
Nátıjelerin shyǵarý, maqtaý qaǵazdary men alǵys hattar tabys etý.
You Might Also Like
-
Taqyryby: 45+23 jáne 68 - 23 jaǵdaılaryndaǵy qosý jáne azaıtý
