InfoHub Logo

Elimiz táýelsizdik tájin kıgennen beri kóptegen qazaq tilshileri latyn álipbıine kóshý máselesin kóterip keledi. Latyn álipbıine kóshý týraly oı-pikirler 1926-1929 jyldardan bastap bastaý alǵany barshamyzǵa taıǵa tańba basqandaı belgili. Aǵartýshy-pedagog ǵalym Ahmet Baıtursynuly aıtyp ketkendeı, «Ulttyń saqtalýyna da, joǵalýyna da sebep bolatyn nárseniń eń qýattysy – tili» degen.

Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev 12 sáýirdegi Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý maqalasynda elimizdiń álemdegi damyǵan 30 eldiń qataryna qosylý maqsatynda naqty atqaratyn maqsat-mindetterdi aıqyndap, birneshe joba usyndy. Solardyń biri qazaq tilin birtindep latyn álipbıine kóshirý jumystary bolyp tabylady. Bul másele jóninde Elbasy 2012 jylǵy jeltoqsan aıynda jarıa etken «Qazaqstan-2050» strategıasynda «2025 jyldan bastap latyn álipbıine kóshýge kirisýimiz qajet degen bolatyn.

N.Á.Nazarbaev óz maqalasynda:

• latynshaǵa kóshýdiń tıimdiligi qazirgi zamanǵy tehnologıalyq orta­nyń, kom­mýnıkasıanyń, sondaı-aq, HHİ ǵasyr­daǵy ǵyly­mı jáne bilim berý prosesiniń erekshe­lik­terine baılanysty sonymen qatar, mektep qabyrǵasynda balalarymyz aǵylshyn tilin oqyp, latyn áripterin onsyz da úırenip jatyr. Sondyqtan, jas býyn úshin eshqandaı qıyndyq, kedergiler bolmaq emes.
• 2017 jyldyń aıaǵyna deıin ǵalymdardyń kómegimen, barsha qoǵam ókilderimen aqyldasa otyryp, qazaq álipbıiniń jańa grafıkadaǵy biryńǵaı standartty nusqasyn qabyldaý kerek.
• 2018 jyldan bastap jańa álipbıdi úıretetin mamandardy jáne orta mektepterge arnalǵan oqýlyqtardy daıyndaýǵa kirisýimiz qajet. Aldaǵy 2 jylda uıymdastyrý jáne ádistemelik jumystar júrgizilýge tıis. Árıne, jańa álipbıge beıimdelý kezeńinde bel­gili bir ýaqyt kırıllısa alfavıti de qol­danyla turatyndyǵyn atap kórsetti.

QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Túrki akademıasynyń prezıdenti Shákir Ybyraev álipbıdi latynmen aýystyrǵanda bizdiń utatyn jaqtarymyz dep mynadaı pýnktterdi atap kórsetti.

Qazirgi qazaq jazýynda qoldanylyp júrgen álipbıdi latyn áripterimen aýystyrý máselesine alańdaýshylyq týdyryp otyrǵandar bar. Biraq bul bolashaqqa batyl qadam jasap, elimizdi tórtkúl dúnıege tanytyp kele jatqan Elbasynyń taǵy bir mańyzdy bastamalarynyń biri jáne der kezinde qozǵalǵan tilimizdiń bolashaǵy úshin jasalǵan ǵylymı mańyzdy shara dep túsinýimiz qajet.

Latyn álipbıine kóshý – qazaq halqynyń alǵa jyljýyna, jańa zaman talabyna saı ósip-órkendeýine, bolashaqta elimizdiń jan-jaqty damýyna úlken úles qosyp, jemisi men jeńisin ákeleri sózsiz. Biz latyn álipbıine kóshe otyryp, órkenıetti elderdiń qataryna qosylyp, tilimizdegi dybystyq júıelerdi naq anyqtap, qazaq tiliniń jazylýy men dybystalý kezinde sózder qoldanysyndaǵy artyq kirme sózderden arylamyz. Sondyqtan latyn álipbıine kóshý biz úshin, bolashaq úshin áldeqaıda mańyzdyraq.

Qoryta kelgende, latyn álipbıine kóshý — ultymyzdyń sanasyn buǵaýdan bosatady, túrki jáne jahandyq álemimen yqpaldasýǵa, qazaq halqy erteden qoldanǵan álipbıimizge qaıta oralyp, ulttyq sanamyzdyń qaıta jańǵyrýyna jol ashady demekpin.

---