InfoHub Logo

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıteti, Fılosofıa jáne saıasattaný fakúlteti, Dintaný jáne mádenıettaný kafedrasy
Óndiristik tájirıbe jetekshisi: Esbolova M.A.
Nabıeva Nazıra Erjanqyzy
3 kýrs, mamandyǵy: Mádenıettaný, e-mail: nazira.nabiyeva@bk.ru

Órkenıettiń, tarıhtyń, bir halyqtyń, jalpy alǵanda adamzattyń damýynda mádenıettiń asa úlken úlesi bar, ıaǵnı atalǵandardyń qalyptasýynda jáne osy ýaqytqa deıin jetip, mádenı mura bolýyndaǵy óz orny bar dep oılaımyn. Oılap qarasaq, sol muranyń saqtalyp, urpaqtan-urpaqqa taralýynda da bir aıqyn jáne tereń shejire jatyr emes pe? Sebebi, mádenı mupa – ol eń aldymen tarıh, jáne oǵan degen qasterli kózqaras. Kez kelgen halyqtyń óz ata-baba ómirine, tarıhı bastaýyna degen mahabbat aldymen rýhanı mádenıetke degen qurmet sezimnen bastalyp, ózgelerge sińgennen soń ǵana, qoǵam keregine aınalady ǵoı. Ótken ómirge qadirmen qarap, árbir rýhanı azyqtyń qunyn bilý – qandaı tanymdyq úrdis deseńizshi...

Máselen, osy oraıda biz úshin mádenı mura bolyp sanalatyn qazaq halqynyń mádenı eskertkishterine sholý uıymdastyrǵym keledi.

Men úshin qazaǵymnyń mádenı murasy – bizdiń tarıh betterinde altynmen jazylǵan maqtanysh oqıǵalarymyz; ata-babamyzdyń soǵystaǵy jaýyngerlik rýhy; analarymyzdyń ómir súrý stıli jáne qoldanǵan buıymdary; rýhanı tálim-tárbıesi; ertegi-jyrlary, aıta berseń, taýsylmas. Biraq, ókinishtisi, biz úshin tarıh kóp nárseni saqtaı almady. Ýaqyt óte kele kóptegen qalalar, mádenıet oshaqtary, muralar joǵalyp ketti. Degenmen de ǵalymdar men tarıhshylardyń arqasynda ejelgi mádenıettiń sırek tabylatyn artefaktileri jaryqqa shyǵyp, paıda boldy. Kitap betterine de basylyp, urpaqqa shejire bolyp, tárbıe belgisine aınalyp otyr. Sebebi, biz ony oqymasaq, ol bilimmen nurlanbasaq, rýhanı múgedek bolyp qalar ma edik? Óz tarıhyn bilmegen jáne oǵan qurmet tutpaǵan azamat erteń qandaı keleshekke umtyla alady? Sondyqtan da, eń aldymen adam balasy ózi úshin, odan keıin óz bolashaǵy men halqynyń, qoǵamynyń kórkeıýi úshin de eren is jasaýy qajet, Ol nárseni neden bastaımyz: oqýǵa degen umytylystan. Ol nárse úshin bizge kómektesetin dúnıe de kópshilik qoı, sol kezeńniń, sol ulttyń bolmysyn kórsetetin erekshe buıymdar, zattaı derekter ıaǵnı fenomenderdi zertteýden bastaýǵa bolady. Túrli-túrli baıyrǵa shahar qonysy, qazbala jumysy, ár kúngi turmysqa kerek bolǵan ydystardyń, áshekeılerdiń, matala-oramaldardyń, teńgelerdiń bastaý núktesine oralýǵa bolady. Sebebi olardyń, ıaǵnı atalǵan mádenı muralardyń qoǵamda alar orny úlken. Olar tek tarıh birlikteri ǵana emes, sol ǵasyrlardyń mádenıet jetistigi sanalyp qana qoımaı, saıasat, baılanys, saýda quraly qyzmetin atqarǵandyǵyn da dáleldeıdi emes pe? Budan bólek, tek qoldan shyqqan mádenı muraǵa emes, rýhanı mádenıet jemisine de nazar salǵan durys.

Máselen, men úshin onyń birden-bir mysaly – kitaptar men týyndylar, uly shyǵarmalar, ǵajap sýretshilerdiń kartınalary. Sebebin aıtar bolsam, sol dáýirdiń sýret salý janrlary men stılderin, tústerin, olardy qaıda jáne qalaı paıdalaný kerektigin ajyrata alýdy úırengim keler edi. Qabyrǵalarǵa, tastarǵa salynǵan tereń oıly sýretterge qarap, tek qana boıaýlardy ǵana emes, avtordyń dál ózi sekildi baıyppen oılanyp, ony sezinýge tyrysýdyń ózi qandaı úlken yqylasty arttyrady, shabyt beredi. Bizdiń qazaq halqy bolsa, sýret óneriniń sheberi edi ǵoı.

Iá, osydan-aq, barlyq ózge óner áleminen (máselen, mýzyka, sáýlet) bir tek sýret ónerine kóp kóńil bóletinim baıqalatyn shyǵar. Sebebi, ol úlken bir mura izi. Al bul izben júrip, babalar salǵan jolǵa túsken adam, ıaǵnı óner álemine bir engen adam bul atmosferadan esh shyqqysy kelmeıtin sıaqty. Óner adamdy emdeýshi ispettes qoı. Tipti, antıka dáýirindegi Grekıany alyp qarasaq ta, halyq ol kezde «katarsıs» prosesin oılap tapqan, ıaǵnı, jan men rýhtyń óner men sezim arqyly tazarýy. Munyń ózi bir halyqtyń, meıli ol qazaq halqy bolsyn, ózge ult bolsyn, ónerdiń qunyn úlken dárejede anyqtap, mádenıet bólshegi etip. Urpaqtaryna amanat etip, mura esebinde qaldyrýyn dáleldeıdi.

Sondyqtan da bizdiń maqsatymyz – qoǵamdaǵy mádenı mura rólin nyǵaıtý bolyp tabylady dep oılaımyn. Adamdarǵa osy uǵymdy erekshe kórkem túrde jetkizýimiz abzal. Ol úshin, árıne óz isimizdiń sheberi bolyp, mádenıet álemine tamyrymyzdy tereń jiberýimiz kerek. Onyń ishinde ózimdi de alyp-qosar bolsam, óz isimniń sarapshysy bolý úshin jáne halyq ıgiligi men onyń múddesi úshin jumys istep, Qazaqstandy damytý úshin aıanbaı eńbek etkim keledi. Ol – bizdiń qolymyzda ǵoı? Sebebi eliniń qalaýly azamaty bolyp, onyń gúldenýine úles tanytý barshanyń armany emes pe edi? Al mádenıet álemi jas talǵamaıdy: búkil talapty, óner súıer jáne mádenıetti qurmetteıtin jastar qashan bolsa da el júreginen oryn taýyp, ystyq yqylasqa bólenedi.

---