Mádenı - tarıhı muralardy qorǵaý
Dúnıetaný 4 synyp
Sabaqtyń tıpi: Jańa sabaq.
Silteme: Oqýlyq, prezentasıa, qosymsha derekter.
Jalpy maqsaty: Mádenı - tarıhı muralardy qorǵaý týraly málimet berý.
Oqý nátıjesi:
* Mátinmen tanysý;
* Qazaq jerindegi tarıhı muralardy zertteý;
* Mádenı muralardyń saqtalýy týraly bilý.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: ınsert, áńgimeleý, jańa ádis - tásilder, sáıkestendirý, test, suraq - jaýap, sózjumbaq, sózdikpen jumys.
Sabaqtyń foromasy: juptyq, toptyq.
Sabaqtyń resýrstary: kespeler, sýretter, ınsert kestesi, test, stıker, ınterbelsendi taqta.
Oqýǵa arnalǵan tapsyrmalar: Taqyryptyq oqý
İ Uıymdastyrý kezeńi: Topqa mazaıkamen bólý (qyzyl, kók, jasyl, aq )
İ top - Heops pıramıdasy
İİ top - Úlken sfınks
İİİ top - Semıramıdanyń aspaly baǵy
İV top - Aleksandrıa manary
Sýrette ne beınelengen? – (sýretti qurastyrǵan oqýshy top jetekshisi bolady)
İİ Úı jumysyn tekserý: Ár top qurastyrǵan sýretterine baılanysty 2 suraqtan daıyndap, kelesi topqa suraqtaryn qoıady. (top jetekshisi baǵalap otyrady)
Motıvasıa: Sózjumbaq arqyly jeti degen sózge shyǵý, prezentasıa kórsetiledi. Jeti keremet degen ne?
1. Týdyń sınonımi.... (jalaý)
2. Adamdy adam etken ne?....( eńbek)
3. «hırat» sózin teris ıaǵnı sońynan alǵa qaraı oqy....( tarıh)
4. Bilekti birdi jyǵar, qandaı adam myńdy jyǵar? (bilimdi)
Mádenı - tarıhı mura. Sabaǵymyzdyń maqsaty qandaı bolmaq?
Oqýshylar aldaryna maqsat qoıady:
* Mátinmen tanysý
*Qazaq jerindegi tarıhı muralardy zertteý
*Mádenı muralardyń saqtalýy týraly bilý
Oqýlyqtaǵy mátindi toptarǵa bólemin. Mátindi bólimge bólý: 1 - 2 - 3 - 4 bólim.
Mátindi oqı otyryp, ınsert kestesin toltyryńyzdar.
Al balalar, mátindegi qandaı sózder túsiniksiz boldy?
Túsiniksiz sózdermen jumys júrgizý:
- Tarıhı mádenı eskertkish
- IýNESKO
- Ozyq úlgiler
- Mazary, kúmbez
Muǵalim: Mádenı - tarıhı muralardy ne isteımiz? Oqýshylar ár túrli jaýaptar aıtady. (top basshylary belgilep otyrady)
Oqýshylar:..........................
Sergitý sáti: qara jorǵa.
Q/D - M: Balalar, qazaq jerindegi mádenı muralarmen tanysamyz, top basshylary kelip, tapsyrmalardy alyńyz. (konvertten sýret pen qosymsha derekti alyp, posterge engizedi, odan soń qorǵaıdy).
Qoja Ahmet Iassaýı kesenesi — asa úlken kúmbezdi qurylys. Onyń eni — 46, 5 m, uzyndyǵy — 65 m. Onyń ortalyq zalynyń tóńiregine túrli maqsatqa arnalǵan 35 bólme salynǵan. Syrtqy qabyrǵalardyń qalyńdyǵy — 1, 8 — 2 m, qazandyq qabyrǵalarynyń qalyńdyǵy — 3 metr. Bul záýlim ǵımarat 8 túrli bólmeler tobynan turady:
Qazandyq;
Úlken Aqsaraı;
Kishi Aqsaraı;
Qudyqhana;
Kitaphana;
Ashana;
Kórhana;
Meshit.
Qoja Ahmet Iasaýı birneshe tilderdi biledi: arab, shaǵataı, parsy, túrki tilderi, osy tilderde óleń jazady.
Altyn adam — 1970 j. basynda Esik qorǵanynda — saqtar taıpasynyń jas kóseminiń zıraty tabyldy.
Altyn adam — Almaty oblysyndaǵy Esik qalasynyń soltústigindegi Esik ózeniniń sol jaq jaǵalaýyndaǵy temir dáýirinen saqtalǵan saq obasynan tabylǵan altyn kıimdi saq jaýyngeriniń múrdesi (5 ǵasyr). 1969 – 1970 jyly arheolog Kemel Aqyshev tapqan. Altyn adam kıimi 4 myńǵa jýyq altyn áshekeılermen bezendirilgen. Áshekeıler barys, bulan, taýteke, arqar, at, túrli qus beınelerin beretin «haıýanat naqyshynda» jasalǵan. Bas súıektiń sol jaǵynan jahut tastarmen áshekeılengen altyn syrǵa tabyldy. Bas kıimi keıingi qazaq kıimi úlgilerine uqsas, bıik, shoshaq tóbeli, uzyndyǵy 70 sm shamasynda. Moınynda dóńgelek júzik sıaqty altyn alqa, ish kóılegi, kókireginiń tusy, jeńi altyn toǵalarmen órnektelgen, saýsaǵynda eki altyn júzik, kamzoly qurastyrylmaly aýyr belbeýmen býylǵan. Belbeýge ańǵa uqsas beıneler, 16 toǵa japsyrylǵan. Altyn adam – Qazaqstannyń azattyq sımvolyna aınaldy.
Aısha bıbi kesenesi — Hİ - XII ǵasyrlardaǵy sáýlet óneriniń kórnekti eskertkishi. Jambyl oblysy Jambyl aýdanynda Aısha bıbi aýylynda ornalasqan. Syrty keramıkalyq plıtalarmen qalanyp, oıyp jasalǵan. Kesene qurylysyn 1897 jyly V. A. Kallaýr, 1938 - 1939 jyldary A. N. Bernshtam bastaǵan Qazaq fılıalynyń tarıh jáne materıaldyq mádenıet ekspedısıasy zerttegen. Aısha bıbi kesenesiniń irgetasynan bastap eseptegende 3, 4 m bıiktikte baǵanalarǵa arab árpinde jazýy bar syzyq júrgizilgen. Solardyń birindegi “kúz, bulttar, dóńgelengen dúnıe...” degen sózder jazylǵan. Usaq plıtalardyń shyrmaýyq órnegine 60 túrli áshekeı qoldanylǵan.
Arystan bab kesenesi - kóne Otyrar jerindegi sáýlet óneri eskertkishi. Túrkistan halqynyń arasynda musylman dinin taratýshy Qoja Ahmet Iasaýıdiń ustazy bolǵan Arystan bab ata qabiriniń basyna salynǵan. Kesene dálizhana, meshit, qujyrahana, azan shaqyratyn munara sıaqty jeke bólmelerden quralǵan. Keseneniń eń kóne bóligi qabirhana boldy. Qazir de onyń edeni basqa bólmelermen salystyrǵanda edáýir bıik. Qabir ústine alǵashqy belgi 12 ǵ. shamasynda salynǵan. Mazar 14 ǵasyrda qaıta jóndelgen. Arystan bab kesenesi 20 ǵasyrdyń basynda jergilikti halyqtyń qarajatymen kúıdirilgen kirpishten aýdany 35x12 m, bıiktigi 12 m, burynǵy Mekkege qaraǵan esigi Túrkistanǵa, Áziret Sultanǵa baǵyttaldy.
Testti oryndaıyq 1 mınýt beremin. Al endi paraqtarymyzdy juppen aýysaıyq, taqtadan testtiń kilti arqyly teksereıik, upaılaryn top basshysyna aıtyńyz.
1. Alǵashqy adamdar janýarlardan nesimen erekshelendi?
A) qımyl - qozǵalysymen
Á) aıla - tásilimen
B) sóıleý tásilimen
V) ósip - ónýimen
2. Alǵashqy adamnyń aqyl - oıyn, qıalyn jeteleýshi ne boldy?
A) aspan
Á) juldyz
B) taýlar
V) tabıǵat
3. Alýan túrli ǵımarattar salýdy nege qarap zerdeledi?
A) qustyń ushýyna
Á) bal arasynyń uıasyna
B) tabıǵat qubylysyna
V) balyqtyń júzýine
4. Mysyr (Egıpet) elindegi alyp keremettiń biri?
A) Heops pıramsıdasy
Á) Aleksandrıa manary
B) Zevs músini
V) Rodos alyby
5. IýNESKO - nyń esebine alynǵan tarıhı ónerimizdiń ozyq úlgisi?
A) Aısha bıbi kesenesi
Á) Altyn adam
B) «Medeý» muz aıdyny
V) Respýblıka saraıy
6. Qoja Ahmet Iassaýı qandaı tildi meńgergen?
A) parsy
Á) qytaı
B) qazaq
V) aǵylshyn
7. Altyn adamnyń kıimindegi altyn áshekeıdiń sany qansha?
A) 7 myńǵa jýyq
Á) 1 myńǵa jýyq
B) 5 myńǵa jýyq
V) 4 myńǵa jýyq
M: Ústeldiń ústinde sheńberde berilgen taqyryp boıynsha kerekti sózderdi aqyldasyp sheńberge engizý kerek, osy tapsyrmany top basshysy shyǵyp, ınterbelsendi taqtada oryndaıdy.
Balalar, lımon aǵashyna 2 tilek, 1 pikir jazyńyz, al top basshylary jalpy upaılardy sanasyn.
M: top basshylarynyń qorytyndysyn tyńdaıyq.
Baǵalaý: 5, 4, 3, 2.
Sabaqty uranmen aıaqtaý:
Búgin maǵan kerek emes ertegi,
Ertegini óz basymda shertedi.
Tarıh kerek irgetasy halyqtyń,
İrgetassyz qalanbaıdy erteńi.
Sabaqtyń tıpi: Jańa sabaq.
Silteme: Oqýlyq, prezentasıa, qosymsha derekter.
Jalpy maqsaty: Mádenı - tarıhı muralardy qorǵaý týraly málimet berý.
Oqý nátıjesi:
* Mátinmen tanysý;
* Qazaq jerindegi tarıhı muralardy zertteý;
* Mádenı muralardyń saqtalýy týraly bilý.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: ınsert, áńgimeleý, jańa ádis - tásilder, sáıkestendirý, test, suraq - jaýap, sózjumbaq, sózdikpen jumys.
Sabaqtyń foromasy: juptyq, toptyq.
Sabaqtyń resýrstary: kespeler, sýretter, ınsert kestesi, test, stıker, ınterbelsendi taqta.
Oqýǵa arnalǵan tapsyrmalar: Taqyryptyq oqý
İ Uıymdastyrý kezeńi: Topqa mazaıkamen bólý (qyzyl, kók, jasyl, aq )
İ top - Heops pıramıdasy
İİ top - Úlken sfınks
İİİ top - Semıramıdanyń aspaly baǵy
İV top - Aleksandrıa manary
Sýrette ne beınelengen? – (sýretti qurastyrǵan oqýshy top jetekshisi bolady)
İİ Úı jumysyn tekserý: Ár top qurastyrǵan sýretterine baılanysty 2 suraqtan daıyndap, kelesi topqa suraqtaryn qoıady. (top jetekshisi baǵalap otyrady)
Motıvasıa: Sózjumbaq arqyly jeti degen sózge shyǵý, prezentasıa kórsetiledi. Jeti keremet degen ne?
1. Týdyń sınonımi.... (jalaý)
2. Adamdy adam etken ne?....( eńbek)
3. «hırat» sózin teris ıaǵnı sońynan alǵa qaraı oqy....( tarıh)
4. Bilekti birdi jyǵar, qandaı adam myńdy jyǵar? (bilimdi)
Mádenı - tarıhı mura. Sabaǵymyzdyń maqsaty qandaı bolmaq?
Oqýshylar aldaryna maqsat qoıady:
* Mátinmen tanysý
*Qazaq jerindegi tarıhı muralardy zertteý
*Mádenı muralardyń saqtalýy týraly bilý
Oqýlyqtaǵy mátindi toptarǵa bólemin. Mátindi bólimge bólý: 1 - 2 - 3 - 4 bólim.
Mátindi oqı otyryp, ınsert kestesin toltyryńyzdar.
Al balalar, mátindegi qandaı sózder túsiniksiz boldy?
Túsiniksiz sózdermen jumys júrgizý:
- Tarıhı mádenı eskertkish
- IýNESKO
- Ozyq úlgiler
- Mazary, kúmbez
Muǵalim: Mádenı - tarıhı muralardy ne isteımiz? Oqýshylar ár túrli jaýaptar aıtady. (top basshylary belgilep otyrady)
Oqýshylar:..........................
Sergitý sáti: qara jorǵa.
Q/D - M: Balalar, qazaq jerindegi mádenı muralarmen tanysamyz, top basshylary kelip, tapsyrmalardy alyńyz. (konvertten sýret pen qosymsha derekti alyp, posterge engizedi, odan soń qorǵaıdy).
Qoja Ahmet Iassaýı kesenesi — asa úlken kúmbezdi qurylys. Onyń eni — 46, 5 m, uzyndyǵy — 65 m. Onyń ortalyq zalynyń tóńiregine túrli maqsatqa arnalǵan 35 bólme salynǵan. Syrtqy qabyrǵalardyń qalyńdyǵy — 1, 8 — 2 m, qazandyq qabyrǵalarynyń qalyńdyǵy — 3 metr. Bul záýlim ǵımarat 8 túrli bólmeler tobynan turady:
Qazandyq;
Úlken Aqsaraı;
Kishi Aqsaraı;
Qudyqhana;
Kitaphana;
Ashana;
Kórhana;
Meshit.
Qoja Ahmet Iasaýı birneshe tilderdi biledi: arab, shaǵataı, parsy, túrki tilderi, osy tilderde óleń jazady.
Altyn adam — 1970 j. basynda Esik qorǵanynda — saqtar taıpasynyń jas kóseminiń zıraty tabyldy.
Altyn adam — Almaty oblysyndaǵy Esik qalasynyń soltústigindegi Esik ózeniniń sol jaq jaǵalaýyndaǵy temir dáýirinen saqtalǵan saq obasynan tabylǵan altyn kıimdi saq jaýyngeriniń múrdesi (5 ǵasyr). 1969 – 1970 jyly arheolog Kemel Aqyshev tapqan. Altyn adam kıimi 4 myńǵa jýyq altyn áshekeılermen bezendirilgen. Áshekeıler barys, bulan, taýteke, arqar, at, túrli qus beınelerin beretin «haıýanat naqyshynda» jasalǵan. Bas súıektiń sol jaǵynan jahut tastarmen áshekeılengen altyn syrǵa tabyldy. Bas kıimi keıingi qazaq kıimi úlgilerine uqsas, bıik, shoshaq tóbeli, uzyndyǵy 70 sm shamasynda. Moınynda dóńgelek júzik sıaqty altyn alqa, ish kóılegi, kókireginiń tusy, jeńi altyn toǵalarmen órnektelgen, saýsaǵynda eki altyn júzik, kamzoly qurastyrylmaly aýyr belbeýmen býylǵan. Belbeýge ańǵa uqsas beıneler, 16 toǵa japsyrylǵan. Altyn adam – Qazaqstannyń azattyq sımvolyna aınaldy.
Aısha bıbi kesenesi — Hİ - XII ǵasyrlardaǵy sáýlet óneriniń kórnekti eskertkishi. Jambyl oblysy Jambyl aýdanynda Aısha bıbi aýylynda ornalasqan. Syrty keramıkalyq plıtalarmen qalanyp, oıyp jasalǵan. Kesene qurylysyn 1897 jyly V. A. Kallaýr, 1938 - 1939 jyldary A. N. Bernshtam bastaǵan Qazaq fılıalynyń tarıh jáne materıaldyq mádenıet ekspedısıasy zerttegen. Aısha bıbi kesenesiniń irgetasynan bastap eseptegende 3, 4 m bıiktikte baǵanalarǵa arab árpinde jazýy bar syzyq júrgizilgen. Solardyń birindegi “kúz, bulttar, dóńgelengen dúnıe...” degen sózder jazylǵan. Usaq plıtalardyń shyrmaýyq órnegine 60 túrli áshekeı qoldanylǵan.
Arystan bab kesenesi - kóne Otyrar jerindegi sáýlet óneri eskertkishi. Túrkistan halqynyń arasynda musylman dinin taratýshy Qoja Ahmet Iasaýıdiń ustazy bolǵan Arystan bab ata qabiriniń basyna salynǵan. Kesene dálizhana, meshit, qujyrahana, azan shaqyratyn munara sıaqty jeke bólmelerden quralǵan. Keseneniń eń kóne bóligi qabirhana boldy. Qazir de onyń edeni basqa bólmelermen salystyrǵanda edáýir bıik. Qabir ústine alǵashqy belgi 12 ǵ. shamasynda salynǵan. Mazar 14 ǵasyrda qaıta jóndelgen. Arystan bab kesenesi 20 ǵasyrdyń basynda jergilikti halyqtyń qarajatymen kúıdirilgen kirpishten aýdany 35x12 m, bıiktigi 12 m, burynǵy Mekkege qaraǵan esigi Túrkistanǵa, Áziret Sultanǵa baǵyttaldy.
Testti oryndaıyq 1 mınýt beremin. Al endi paraqtarymyzdy juppen aýysaıyq, taqtadan testtiń kilti arqyly teksereıik, upaılaryn top basshysyna aıtyńyz.
1. Alǵashqy adamdar janýarlardan nesimen erekshelendi?
A) qımyl - qozǵalysymen
Á) aıla - tásilimen
B) sóıleý tásilimen
V) ósip - ónýimen
2. Alǵashqy adamnyń aqyl - oıyn, qıalyn jeteleýshi ne boldy?
A) aspan
Á) juldyz
B) taýlar
V) tabıǵat
3. Alýan túrli ǵımarattar salýdy nege qarap zerdeledi?
A) qustyń ushýyna
Á) bal arasynyń uıasyna
B) tabıǵat qubylysyna
V) balyqtyń júzýine
4. Mysyr (Egıpet) elindegi alyp keremettiń biri?
A) Heops pıramsıdasy
Á) Aleksandrıa manary
B) Zevs músini
V) Rodos alyby
5. IýNESKO - nyń esebine alynǵan tarıhı ónerimizdiń ozyq úlgisi?
A) Aısha bıbi kesenesi
Á) Altyn adam
B) «Medeý» muz aıdyny
V) Respýblıka saraıy
6. Qoja Ahmet Iassaýı qandaı tildi meńgergen?
A) parsy
Á) qytaı
B) qazaq
V) aǵylshyn
7. Altyn adamnyń kıimindegi altyn áshekeıdiń sany qansha?
A) 7 myńǵa jýyq
Á) 1 myńǵa jýyq
B) 5 myńǵa jýyq
V) 4 myńǵa jýyq
M: Ústeldiń ústinde sheńberde berilgen taqyryp boıynsha kerekti sózderdi aqyldasyp sheńberge engizý kerek, osy tapsyrmany top basshysy shyǵyp, ınterbelsendi taqtada oryndaıdy.
Balalar, lımon aǵashyna 2 tilek, 1 pikir jazyńyz, al top basshylary jalpy upaılardy sanasyn.
M: top basshylarynyń qorytyndysyn tyńdaıyq.
Baǵalaý: 5, 4, 3, 2.
Sabaqty uranmen aıaqtaý:
Búgin maǵan kerek emes ertegi,
Ertegini óz basymda shertedi.
Tarıh kerek irgetasy halyqtyń,
İrgetassyz qalanbaıdy erteńi.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: №5 zerthanalyq jumys. Súıektiń qurylysy, quramy,
