Qurmanbaı Tolybaev "Talas"
Ádebıettik oqý 4 - synyp
Sabkqtyń taqyryby: Q. Tolybaev. "Talas"
Sabaqtyń maqsaty: Tazalyq saqtaý, jeke bas gıgıenasy jáne salaýatty ómir salty týraly bilý.
Kútiletin nátıje: a) Tazalyq saqtaý ne úshin kerek ekenin biledi.
v) Óziniń alǵa qoıǵan maqsatyna eńbekpen jetetinin túsinedi.
s) Áńgimeniń mazmunyn asha otyryp, keıipkerlerdiń isine taldaý jasaı alady.
qural - jabdyqtar: úlestirmeli paraqshalar, flıpchart, stıker, marker.
Kirispe: Sálemdesý, túgendeý. Oqýshylardyń qural - jabdyqtaryn tekserý. Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
Psıhalogıalyq ahýal týǵyzý: (Kóńildi áýenmen dene shynyqtyrý jattyǵýlaryn jasatý)
Topqa bólý: (5 saýsaqty sanaý arqyly) Oqýshylar sheńber quryp ret - retimen "basbarmaq", "balan úırek", "ortan terek", "shyldyr shúmek", "kishkene bóbek" dep sanap topqa bólinedi. Árkim óz tobyna baryp otyrady.
Úı jumysyn tekserý: Serpilgen saýaldar arqyly úı jumysy tekseriledi. Oqýshylar daıyndap kelgen suraqtaryn kezektesip bir - birine qoıyp, jaýap beredi.
Tusaýkeser: Densaýlyqqa, tazalyqqy qatysty resýrstar úlestirý. Oqýshylar resýrstardy oqyp, talqylaý arqyly sabaqtyń algorıtmin ashady.
Resýrstar: 1. Adamnyń densaýlyǵy – qoǵam baılyǵy. Árbir adam óz densaýlyǵynyń myqty bolý joldaryn qarastyrý kerek. Deni saý adamnyń kóńil - kúıi kóterińki bolyp, eńbekke árqashan qulshyna kirisedi. Halqymyz «Deni saýdyń – jany saý» dep oryndy aıtqan. Otanymyzdyń keleshegi, kórkeıýi – salaýatty ómir saltyn saqtap, qoldaýda.
2. Qarańǵy úıge kirip kelip sham jaqsańyz, sham úıdi jaryq qylady. Kóp qyzyl gúldiń ishinen bir aq gúl kórseń, kóziń soǵan túsedi. Bizdiń de ómirimizdi jaryq qylatyn, jan - jaǵymyzǵa tamasha sáýlesin shashatyn, ómirdegi basty baılyq – densaýlyq. Densaýlyq – bul adamnyń eńbekke belsendi bolýy, ári uzaq ómir súrýi, tánniń saýlyǵyn jáne rýhanı saýlyǵyn seziný.
3. Teri tazalyǵy – adam densaýlyǵynyń kepiliniń biri. Ystyq sýmen jáne sabynmen jýynǵan jaǵdaıda ǵana terini túrli mıkrobtar men las nárselerden aıyqtyryp, tazartýǵa bolady. Adam terisiniń eń ósimtal bóligi – shash pen tyrnaq. Ol adamnyń mıyn kún sáýlesi men sýyqtan saqtaıdy. Ár shashtyń óziniń ómir súrý merzimi bar. Shash syrt kózge óz qalpyn saqtap turǵanǵa uqsaǵanmen, shyn máninde kúnine 100 tal shash túsip, 100 tal shyǵyp otyrady. Shashty aptasyna 1 ret jýǵan jón. Óte sýyq kúnderi bas kıimsiz shyǵýǵa bolmaıdy. Qoldyń tyrnaqtaryn aptasyna 1 ret alsa, aıaq saýsaqtarynyń tyrnaqtaryn eki aptada bir ret nemese aıyna bir ret alady.
- Endeshe osy jeke bas tazalyǵy ádeptilikke jatady ma? Sony bilý úshin jańa taqyryppen tanysyp, mátinge qaraıyq.
- «Boljaý» strategıasy. Mátin ne týraly bolýy múmkin? Oqýshylar resýrstardy jáne qoıylǵan suraqty paıdalana otyryp, mátinniń ne týraly bolatynyn aıtady.
Negizgi bólim: 1. AKT "Beınefılm" kórsetý. Osy mátinniń jelisinde ózge synyp oqýshylarynyń kómegimen túsirilgen beınefılmdi tamashalaý arqyly oqýshylar, mátin mazmunymen jáne avtormen tanysady.
Qurmanbaı Tolybaev 1926 jyly 14 naýryzda Almaty oblysy, Shelek aýdanynda dúnıege kelgen. Balalar jazýshysy. Muǵalim redaktor qyzmetin atqarǵan. Balalarǵa arnalǵan óleńderi kóp.
2. Poster daıyndaý. (Úsh topqa poster daıyndaýǵa taqyryp beriledi. Ár top daıyndaǵan posterlerin qorǵap, eki juldyz bir tilek arqyly baǵalaıdy)
İ top: Marattyń taza júrmeý sebepterin atap, dálelde. Oqıǵany jalǵastyr.
İİ top: Tazalyqty saqtaý, ádemi kıiný aınaladaǵy adamdar úshin be, álde adamnyń ózi úshin kerek pe? Oqıǵany jalǵastyr.
İİİ top: Taza ári ádemi kıiný degendi qalaı túsinesiń? Oqıǵany jalǵastyr.
3. Posterdi baǵalaý: Ár top qarsy topqa 2 juldyz, 1 tilek aıtady.
Qorytyndy: Jeke bas tazalyǵynyń erejelerine neler jatady? Ár top óz erejelerin qurastyryp jazyp, aýdıtorıaǵa oqıdy.
Úıge tapsyrma: Maratqa hat jazý jáne mátindi oqyp, túsingenin aıtý. Sen Maratqa qandaı keńes berer ediń?
Baǵalaý: Oqýshylar sabaq barysyndaǵy bilimderin baǵalaý aǵashynyń kómegimen refleksıa paraǵyn toltyryp, pikirlerin aıtady.
Refleksıa paraǵy
Ózińizdi baǵalaý aǵashynyń qaı bóliginde turmyn dep oılaısyz? (qorsha) Nege?
Sabkqtyń taqyryby: Q. Tolybaev. "Talas"
Sabaqtyń maqsaty: Tazalyq saqtaý, jeke bas gıgıenasy jáne salaýatty ómir salty týraly bilý.
Kútiletin nátıje: a) Tazalyq saqtaý ne úshin kerek ekenin biledi.
v) Óziniń alǵa qoıǵan maqsatyna eńbekpen jetetinin túsinedi.
s) Áńgimeniń mazmunyn asha otyryp, keıipkerlerdiń isine taldaý jasaı alady.
qural - jabdyqtar: úlestirmeli paraqshalar, flıpchart, stıker, marker.
Kirispe: Sálemdesý, túgendeý. Oqýshylardyń qural - jabdyqtaryn tekserý. Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
Psıhalogıalyq ahýal týǵyzý: (Kóńildi áýenmen dene shynyqtyrý jattyǵýlaryn jasatý)
Topqa bólý: (5 saýsaqty sanaý arqyly) Oqýshylar sheńber quryp ret - retimen "basbarmaq", "balan úırek", "ortan terek", "shyldyr shúmek", "kishkene bóbek" dep sanap topqa bólinedi. Árkim óz tobyna baryp otyrady.
Úı jumysyn tekserý: Serpilgen saýaldar arqyly úı jumysy tekseriledi. Oqýshylar daıyndap kelgen suraqtaryn kezektesip bir - birine qoıyp, jaýap beredi.
Tusaýkeser: Densaýlyqqa, tazalyqqy qatysty resýrstar úlestirý. Oqýshylar resýrstardy oqyp, talqylaý arqyly sabaqtyń algorıtmin ashady.
Resýrstar: 1. Adamnyń densaýlyǵy – qoǵam baılyǵy. Árbir adam óz densaýlyǵynyń myqty bolý joldaryn qarastyrý kerek. Deni saý adamnyń kóńil - kúıi kóterińki bolyp, eńbekke árqashan qulshyna kirisedi. Halqymyz «Deni saýdyń – jany saý» dep oryndy aıtqan. Otanymyzdyń keleshegi, kórkeıýi – salaýatty ómir saltyn saqtap, qoldaýda.
2. Qarańǵy úıge kirip kelip sham jaqsańyz, sham úıdi jaryq qylady. Kóp qyzyl gúldiń ishinen bir aq gúl kórseń, kóziń soǵan túsedi. Bizdiń de ómirimizdi jaryq qylatyn, jan - jaǵymyzǵa tamasha sáýlesin shashatyn, ómirdegi basty baılyq – densaýlyq. Densaýlyq – bul adamnyń eńbekke belsendi bolýy, ári uzaq ómir súrýi, tánniń saýlyǵyn jáne rýhanı saýlyǵyn seziný.
3. Teri tazalyǵy – adam densaýlyǵynyń kepiliniń biri. Ystyq sýmen jáne sabynmen jýynǵan jaǵdaıda ǵana terini túrli mıkrobtar men las nárselerden aıyqtyryp, tazartýǵa bolady. Adam terisiniń eń ósimtal bóligi – shash pen tyrnaq. Ol adamnyń mıyn kún sáýlesi men sýyqtan saqtaıdy. Ár shashtyń óziniń ómir súrý merzimi bar. Shash syrt kózge óz qalpyn saqtap turǵanǵa uqsaǵanmen, shyn máninde kúnine 100 tal shash túsip, 100 tal shyǵyp otyrady. Shashty aptasyna 1 ret jýǵan jón. Óte sýyq kúnderi bas kıimsiz shyǵýǵa bolmaıdy. Qoldyń tyrnaqtaryn aptasyna 1 ret alsa, aıaq saýsaqtarynyń tyrnaqtaryn eki aptada bir ret nemese aıyna bir ret alady.
- Endeshe osy jeke bas tazalyǵy ádeptilikke jatady ma? Sony bilý úshin jańa taqyryppen tanysyp, mátinge qaraıyq.
- «Boljaý» strategıasy. Mátin ne týraly bolýy múmkin? Oqýshylar resýrstardy jáne qoıylǵan suraqty paıdalana otyryp, mátinniń ne týraly bolatynyn aıtady.
Negizgi bólim: 1. AKT "Beınefılm" kórsetý. Osy mátinniń jelisinde ózge synyp oqýshylarynyń kómegimen túsirilgen beınefılmdi tamashalaý arqyly oqýshylar, mátin mazmunymen jáne avtormen tanysady.
Qurmanbaı Tolybaev 1926 jyly 14 naýryzda Almaty oblysy, Shelek aýdanynda dúnıege kelgen. Balalar jazýshysy. Muǵalim redaktor qyzmetin atqarǵan. Balalarǵa arnalǵan óleńderi kóp.
2. Poster daıyndaý. (Úsh topqa poster daıyndaýǵa taqyryp beriledi. Ár top daıyndaǵan posterlerin qorǵap, eki juldyz bir tilek arqyly baǵalaıdy)
İ top: Marattyń taza júrmeý sebepterin atap, dálelde. Oqıǵany jalǵastyr.
İİ top: Tazalyqty saqtaý, ádemi kıiný aınaladaǵy adamdar úshin be, álde adamnyń ózi úshin kerek pe? Oqıǵany jalǵastyr.
İİİ top: Taza ári ádemi kıiný degendi qalaı túsinesiń? Oqıǵany jalǵastyr.
3. Posterdi baǵalaý: Ár top qarsy topqa 2 juldyz, 1 tilek aıtady.
Qorytyndy: Jeke bas tazalyǵynyń erejelerine neler jatady? Ár top óz erejelerin qurastyryp jazyp, aýdıtorıaǵa oqıdy.
Úıge tapsyrma: Maratqa hat jazý jáne mátindi oqyp, túsingenin aıtý. Sen Maratqa qandaı keńes berer ediń?
Baǵalaý: Oqýshylar sabaq barysyndaǵy bilimderin baǵalaý aǵashynyń kómegimen refleksıa paraǵyn toltyryp, pikirlerin aıtady.
Refleksıa paraǵy
Ózińizdi baǵalaý aǵashynyń qaı bóliginde turmyn dep oılaısyz? (qorsha) Nege?
You Might Also Like
