InfoHub Logo

Qazaq tili júrek tilimen
Sabaqtyń taqyryby: Maǵynasy qarama qarsy sózder
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarǵa sóz maǵynalary týraly túsinik qalyptastyrý, olardyń túrlerimen tanystyrý, olardy bir birinen ajyrata bilýge úıretý, maǵynasy qarama qarsy sózderdiń jasalý ereksheligine erekshe kóńil bólý, iskerlik daǵdylaryn jetildirý, danalyq sózderdiń maǵynasyn túsine bilýge, logıkalyq oı - qıalyn, shyǵarmashylyq qabiletin damytý, júıeli sóıleýge, saýatty, kórkem jazý daǵdylaryn jetildirý. jaýapkershilikke, júıelilikke, uqyptylyqqa, naqtylyqqa, jalpyadamzattyq qundylyqtarǵa, izgi qasıetterge, meıirimdilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Slaıdtar, sýretter
Sabaqtyń túri: Aralas, yqpaldastyrylǵan sabaq
Sabaqta qoldanylǵan ádis - tásilder: suraq - jaýap, reprodýktıvti, syzbamen jumys, oı shoǵyrlandyrý, jınaqtaý t. b.
Sabaqtaǵy pánaralyq baılanys: ózin - ózi taný, kórkem ádebıet.

Jospar
İ. Uıymdastyrý bólimi.
2. Tynyshtyq sáti «Kúzgi nur» (úntaspadan ádemi mýzyka oınaıdy) Denemizdi tik ustap, oryndyqta erkin otyramyz. 1, 2, 3. Kózimizdi jumyp, tereń demalamyz. Kóz aldaryńda kúzgi dala. Jumsaq samal esip tur. Biz barsha tirshilikke jylýy men jaryq shashqan kúnniń kózine aınaldyq. Kúnniń kózi bolyp jarqyraǵan basymyz tek jaqsylyq oılaıdy. Kúnniń jylýymen rahattanǵan qoldarymyz tek jaqsy ister jasaıdy. Jap - jaryq sáýle shashqan aıaqtarymyz tek durys jolmen júredi. Kúnniń jaryǵy aýzymyzǵa da kirdi - ol tek shyndyqty aıtady. Al qulaǵymyz jaqsy sózderdi estıdi. Mańdaıymyzǵa jetken jaryq sáýlemen birge eń súıikti adamdarǵa, otbasyna, álemge, janýarlarǵa, tabıǵatqa jyly sáýlemizdi syılaı, ishteı jaqsy tilekter tileıik. Qandaı tilekter tileımiz?(oılanamyz). 1, 2, 3, kózimizdi ashamyz.
Kim óziniń áserimen bóliskisi keledi? Qandaı tilekter tiledik?
Muǵalim:
Búgingi sabaǵymyzdyń basshysy JETELİ JETİ SÓZ. JETELİ JETİ SÓZdiń sıqyryn asha otyryp jumys jasaımyz.
İ. A.... oı (sanaly oı) Jaqsy oı adamdy jaqsylyqqa jeteleıdi. Sondyqtan oılaǵan oıymyz tek sanaly bolý kerek. Sebebi bizdiń oıymyz iske ulasady.
ÓTKENGE SHOLÝ:
Sóz taptaryn ata. Qurmalas sóılem degenimiz ne? Sóılem músheleri týraly ne bilemiz?
Turlaýsyz múshelerdiń suraqtaryn ata. Jaıylma sóılem degenimiz ne?
Mátin qandaı bólikterden turady? Sóz tirkesteriniń birinshi syńary qalaı jasalady?
Sóz tirkesteriniń ekinshi syńary qalaı jasalady?
İİ. N....(naǵyz dos ) Naǵyz dostar qandaı bolý kerek? Sondaı qasıetter bizdiń boıymyzda qalyptasý kerek.
Úı tapsyrmasyn tekserý. Sóz maǵynasy týraly ne bilemiz?
Semasıologıa degen ne?
İİİ T....(talap) Abaı atamyz aıtqandaı talap asyl qasıet. Talapty bala talpynǵan qustaı. Talapty bolýǵa umtylýymyz kerek.

Jańa sabaq: Ótken sabaqta sóz maǵynasy týraly jalpy túsinik aldyq. Búgingi sabaqta Maǵynasy qarama qarsy sózder týraly bilimderimizdi keńeıtemiz.
ANTONIM Ejelgi grek sózinen shyqqan.
ANTI - QARSY, ONIM - ESİM
Sabaqty túsiný úshin myna naqyl sózder men maqal mátelderge nazar aýdaraıyq!
Adaldyq joly janǵan shamdaı,
Aramdyq joly kók ala shańdaı.
Sóz maǵynasyn ashý; Maǵynasy qarama qarsy sózderdi tabý: Osy maqaldan qaı qasıetti alamyz? Qaısysynan saq bolamyz?
Bireýge qýanysh syılaı bilý BAQYT
Sóz maǵynasyn ashý; QÝANYSH sózine maǵynasy qarama qarsy sózdi taýyp aıtý. RENİSH
Adamda jaqsy qasıet bolmasa oǵan baqta, baqyt ta qonbaıdy. J. Balasaǵunı Adamdy qýanta bilý bir baqyt. Endeshe bir birimizge qýanysh syılaýǵa asyǵaıyq.
Sóz maǵynasyn ashý; JAQSY sózine maǵynasy qarama qarsy sózdi taýyp aıtý. JAMAN
Jaqsylyqqa jaqsylyq etý - PARYZ
Jamandyqqa jaqsylyq etý - ADAMGERSHİLİK Amandyq sheshen
Sóz maǵynasyn ashý; Kómek berý, jaqsylyq jasaý adamgershilikke jatady. Adamgershiligi bar adamdy naǵyz adam deýge bolady. Endeshe naǵyz adam bolýǵa tyrysaıyq! Maǵynasy qarama qarsy sózderdi tabý:

IV..... O.(tereń oı) Oı tereńine úńilý jaqsy kórsetkish. NAZAR AÝDARYP, ESİŃE SAQTA!
Antonımder kóbinese syn esimderden quralady. Basqa sóz tabynan kezdesýi tilde sırek kezdesedi.
Sózderdiń bári ANTONIM bola bermeıdi. Mysaly: kók - kók emes, taýly jer - taýsyz jer
Antonımder maqal mátel, naqyl sózderde jıi kezdesedi.
Antonımder oıdy áserli, beıneli túrde jetkizýdiń eń ońtaıly quraly
ANYQTAMA shyǵarý
Maǵynasy qarama qarsy sózderdi ANTONIM deımiz.