Qabdesh Jumadilov. Qazdar qaıtyp barady
Sabaqtyń taqyryby: Qabdesh Jumadilovtiń «Qazdar qaıtyp barady» áńgimesindegi jazýshynyń til sheberligi, áńgimeniń kórkemdik ereksheligi
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylarǵa suraqtar men tapsyrmalar bere otyryp, shyǵarmanyń mazmunyn, taqyryby men ıdeıasyn ashý
Damytýshylyq: Oılaryn naqty dál jetkize bilýge daǵdylandyrý, sóıleý tiline, sóıleý mádenıetine kóńil bólý, dúnıetanymyn keńeıtý, shyǵarmashylyq qabiletterin damytý.
Tárbıelik: Oqýshylardyń týǵan jerine, ata-mekenine súıispenshiligin oıatý, patrıottyq sezimin qalyptastyrý.
Sabaqtyń tıpi: jańa bilimdi meńgertý
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: áńgimeleý, toptyq jumys, suraq - jaýap, problemalyq suraqtar
Sabaqtyń kórnekiligi: ádebı - kórkem shyǵarmalar jınaǵy, kespe qaǵazdar, slaıdtar
Pánaralyq baılanys: tarıh, geografıa, mýzyka
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi
Oqýshylardy túgendeý, jalpy daıyndyq.
II. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Q. Jumadilov. «Qazdar qaıtyp barady». Áńgimeniń mazmunyn meńgerip kelý.
A) İ slaıd. Jazýshy týraly ne biletindikterin aıqyndaý maqsatynda «Jazýshy týraly málimetti» tolyqtyrý.
Týǵan jyly (1936)
Týǵan jeri (Shyǵys Túrkistan Qytaı Halyq Respýblıkasy)
Bitirgen oqý orny (Qazaq Memlekettik ýnıversıteti qazaq tili men ádebıeti fakúlteti)
Shyǵarmalary («Sońǵy kósh», «Taǵdyr», «Tańǵajaıyp dúnıe» ǵumyrnamalyq romany)
Q. Jumadilov týraly zertteý eńbek jazǵan jazýshy (Ákim Tarazı)
Á) İİ slaıd. Áńgime mazmunyn ashý, taqyryby, ıdeıasyn uǵyný suraqtary:
1. Jolǵa shyqqan qart qaıda sapar shegip keledi? Onyń sapar shekkenine neshe kún ótti?
2. Asýdyń ushar basynyń tabıǵaty qandaı eken?
3. Qarttyń jol azyǵy qandaı?
4. Nelikten jolaýshy qıyn da bolsa tóte joldy tańdady?
5. Qýǵynshydan qaýiptenbeı, jolaýshynyń kókjaldan qorqýy nelikten? Qart kókjaldan qalaı qutyldy?
6. Ózennen ótip demalyp otyrǵanda adamnyń qý basyn kórgen ol qudaıǵa ne dep jalbaryndy?
7. «Órtten qalǵan qý tomardaı bolyp jalǵyz qaldym» deýiniń mánisi ne?
8. Qarttyń basty ókinishi nede dep oılaısyń?
9. Nemeresimen úırek atýǵa barǵanda qazdar týraly aıtqan áńgimesiniń túıini ne, qart kúrsinisi neni ańǵartady?
10. Nelikten jolaýshy shekara syzyǵyn qyl kópirdeı sezindi?
11. Týǵan jer topyraǵyn attaǵan qarttyń sezim kúıin, saǵynyshyn, qýanyshyn avtor qalaı sýrettegen?
12. Baıtas qartty týǵan jerge jetelegen qandaı qudiret, qandaı kúsh?
12. Áńgime nelikten «Qazdar qaıtyp barady?» dep atalady?
13. Qarttyń qyryq jyl boıy saqtaǵan boıtumary týraly óz oıyń men kózqarasyń qandaı?
III slaıd. Áńgime qurylysyna taldaý jasaý:
Bastalýy – Jalǵyz jortqan jolaýshy, jolda kórgen qıynshylyqtar
Baılanysy – Oıǵa oralǵan ótken kún nemese jalǵyz nemere Tóleýtaı
Oqıǵanyń damýy – Kinásiz taǵylǵan aıyp, kútpegen qasiret
Sharyqtaý shegi – Qyryq jyl boıy kókirek túkpirinde jatqan uzaq syr
Sheshimi – Tumardaǵy bir ýys qıyrshyq tastyń týǵan jer topyraǵyna túsýi
Ideıasy – Otan ottan da ystyq.
İÚ slaıd. Úı tapsyrmasyn qorytý: (Baıtas qart, jazýshy, qazdar arasyndaǵy baılanysty aıqyndaı otyryp, uqsastyǵy men aıyrmashylyǵyn tabý)
Qazdar
Baıtas qart Jazýshy
Ú. Mátindi taldaý. Balalar, jazýshy Ákim Tarazı Qabdesh aǵa týraly «Qabdesh tilge asa baı jáne ár sózdiń sıqyrly boıaýyn jan - tánimen názik sezinetin jazýshy» degen bolatyn.
Sondyqtan áńgimedegi erekshe oryn alyp, sezimge áser etetin tabıǵat kórinisi jazýshy tilimen:
a) Ú slaıd. Taý, ózen, tańnyń atqan kórinisi qalaı sýrettelgenine nazar aýdar. Sóılemder qurylymyn baıqa jáne kesteni toltyr:
Kórinister -----------------------áńgimeden mysaldar
1. Taý kórinisi
2. Ózen kórinisi
3. Tańnyń kórinisi
á) Úİ slaıd. Tómendegi sózderge óz sózińmen túsinik ber:
Tıtyǵy qurý –
Tańdaı jibitip, talshyq qyp kele jatqany –
Kózi shyradaı janý –
Qan qaqsaý –
Barmaǵyn shaınaý –
Tili aýzyna syımaý –
Jigeri qum bolý –
Et júregi ezilý –
Qaıyrymy tıý –
Tyrnaǵyn jibitý –
Jyrtylyp aırylady –
Ózegi tala qoımaǵan –
b) Úİİİ slaıd. Beıneli sóz tirkesterin izde jáne neni beıneleıtinin jaz:
Beıneli sóz tirkesteri, sóılemder Neni beıneleıdi?
1. Jaz jármeńkesi tarap, qońyr kúz qonaqtaǵan.
2. Qart sezimi buraýy jetken dombyradaı tyrsyldap, shertip tur. Jaz ótip, kúz kelgeni
3. Jyrtqysh ańdaı ókirip, doldana aǵyp jatyr.
4. Óne boıy aǵashtaı siresip qalypty.
5. Saı - sala úńireıip, jutyp qoıatyndaı bolyp tur.
6. Taǵy bir tún qanatyn jaıyp kele jatty.
7. Órtten qalǵan qý tomardaı bolyp qaldy.
8. Aýyldastarynyń tyrnaǵyn jibitip, sorpa - sýdan kende qylǵan emes.
9. Beıne buraýy taýsylǵan oıynshyqtaı býyn - býyny bosap, óne boıy saldyrap bos qaldy.
Úİ. Qorytý: İH slaıd. Taǵdyr talaıymen jer sharynyń túkpir - túkpirinde, atap aıtqanda, 55 elinde bizdiń qandastarymyzdyń júrgendigin «Kóshi - qon demografıasy» zerttegen eken.
Qandastar
AQSH - ta 14 000
Ýkraınada 15 000
Túrkıada 25 000
Tájikstanda 10 000
Iranda 12 000
Ózbekstanda 1550 000
Mońǵolıada 100 000
Reseıde740 000
Qyrǵyzstanda 45 000
Qytaıda 1 500 000
Balalar, «Óz eliń – altyn besigiń» demekshi, qansha jyl ótse de eli men jerine degen saǵynyshyn júrek túkpirine saqtap, qaıtse de elge oralýdy ańsaǵan qandastarymyz elge oralýda. Murtaza Bulytaı, Shuǵyla Saparǵalıqyzy, Maıra Muhametqyzy syndy azamattarymyz qazirgi tańda boıyndaǵy bar kúsh - jigerlerin týǵan eldi kórkeıtýge jumsaýda.
Endeshe, balalar, týǵan jerge súıispenshiligimizdi bildirý maqsatynda sabaǵymyzdy E. Hasanǵalıevtiń «Atameken» ánimen qorytaıyq.
Úİİ. Oqýshylardy baǵalaý.
Úİİİ. Úıge tapsyrma: 1.«Kindik qanym tamǵan elim» – oı tolǵaý jazyp kelý.
2. Jazýshy týraly izdený.
3. Jazýshynyń «Sońǵy kósh» romanyn oqý.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylarǵa suraqtar men tapsyrmalar bere otyryp, shyǵarmanyń mazmunyn, taqyryby men ıdeıasyn ashý
Damytýshylyq: Oılaryn naqty dál jetkize bilýge daǵdylandyrý, sóıleý tiline, sóıleý mádenıetine kóńil bólý, dúnıetanymyn keńeıtý, shyǵarmashylyq qabiletterin damytý.
Tárbıelik: Oqýshylardyń týǵan jerine, ata-mekenine súıispenshiligin oıatý, patrıottyq sezimin qalyptastyrý.
Sabaqtyń tıpi: jańa bilimdi meńgertý
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: áńgimeleý, toptyq jumys, suraq - jaýap, problemalyq suraqtar
Sabaqtyń kórnekiligi: ádebı - kórkem shyǵarmalar jınaǵy, kespe qaǵazdar, slaıdtar
Pánaralyq baılanys: tarıh, geografıa, mýzyka
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi
Oqýshylardy túgendeý, jalpy daıyndyq.
II. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Q. Jumadilov. «Qazdar qaıtyp barady». Áńgimeniń mazmunyn meńgerip kelý.
A) İ slaıd. Jazýshy týraly ne biletindikterin aıqyndaý maqsatynda «Jazýshy týraly málimetti» tolyqtyrý.
Týǵan jyly (1936)
Týǵan jeri (Shyǵys Túrkistan Qytaı Halyq Respýblıkasy)
Bitirgen oqý orny (Qazaq Memlekettik ýnıversıteti qazaq tili men ádebıeti fakúlteti)
Shyǵarmalary («Sońǵy kósh», «Taǵdyr», «Tańǵajaıyp dúnıe» ǵumyrnamalyq romany)
Q. Jumadilov týraly zertteý eńbek jazǵan jazýshy (Ákim Tarazı)
Á) İİ slaıd. Áńgime mazmunyn ashý, taqyryby, ıdeıasyn uǵyný suraqtary:
1. Jolǵa shyqqan qart qaıda sapar shegip keledi? Onyń sapar shekkenine neshe kún ótti?
2. Asýdyń ushar basynyń tabıǵaty qandaı eken?
3. Qarttyń jol azyǵy qandaı?
4. Nelikten jolaýshy qıyn da bolsa tóte joldy tańdady?
5. Qýǵynshydan qaýiptenbeı, jolaýshynyń kókjaldan qorqýy nelikten? Qart kókjaldan qalaı qutyldy?
6. Ózennen ótip demalyp otyrǵanda adamnyń qý basyn kórgen ol qudaıǵa ne dep jalbaryndy?
7. «Órtten qalǵan qý tomardaı bolyp jalǵyz qaldym» deýiniń mánisi ne?
8. Qarttyń basty ókinishi nede dep oılaısyń?
9. Nemeresimen úırek atýǵa barǵanda qazdar týraly aıtqan áńgimesiniń túıini ne, qart kúrsinisi neni ańǵartady?
10. Nelikten jolaýshy shekara syzyǵyn qyl kópirdeı sezindi?
11. Týǵan jer topyraǵyn attaǵan qarttyń sezim kúıin, saǵynyshyn, qýanyshyn avtor qalaı sýrettegen?
12. Baıtas qartty týǵan jerge jetelegen qandaı qudiret, qandaı kúsh?
12. Áńgime nelikten «Qazdar qaıtyp barady?» dep atalady?
13. Qarttyń qyryq jyl boıy saqtaǵan boıtumary týraly óz oıyń men kózqarasyń qandaı?
III slaıd. Áńgime qurylysyna taldaý jasaý:
Bastalýy – Jalǵyz jortqan jolaýshy, jolda kórgen qıynshylyqtar
Baılanysy – Oıǵa oralǵan ótken kún nemese jalǵyz nemere Tóleýtaı
Oqıǵanyń damýy – Kinásiz taǵylǵan aıyp, kútpegen qasiret
Sharyqtaý shegi – Qyryq jyl boıy kókirek túkpirinde jatqan uzaq syr
Sheshimi – Tumardaǵy bir ýys qıyrshyq tastyń týǵan jer topyraǵyna túsýi
Ideıasy – Otan ottan da ystyq.
İÚ slaıd. Úı tapsyrmasyn qorytý: (Baıtas qart, jazýshy, qazdar arasyndaǵy baılanysty aıqyndaı otyryp, uqsastyǵy men aıyrmashylyǵyn tabý)
Qazdar
Baıtas qart Jazýshy
Ú. Mátindi taldaý. Balalar, jazýshy Ákim Tarazı Qabdesh aǵa týraly «Qabdesh tilge asa baı jáne ár sózdiń sıqyrly boıaýyn jan - tánimen názik sezinetin jazýshy» degen bolatyn.
Sondyqtan áńgimedegi erekshe oryn alyp, sezimge áser etetin tabıǵat kórinisi jazýshy tilimen:
a) Ú slaıd. Taý, ózen, tańnyń atqan kórinisi qalaı sýrettelgenine nazar aýdar. Sóılemder qurylymyn baıqa jáne kesteni toltyr:
Kórinister -----------------------áńgimeden mysaldar
1. Taý kórinisi
2. Ózen kórinisi
3. Tańnyń kórinisi
á) Úİ slaıd. Tómendegi sózderge óz sózińmen túsinik ber:
Tıtyǵy qurý –
Tańdaı jibitip, talshyq qyp kele jatqany –
Kózi shyradaı janý –
Qan qaqsaý –
Barmaǵyn shaınaý –
Tili aýzyna syımaý –
Jigeri qum bolý –
Et júregi ezilý –
Qaıyrymy tıý –
Tyrnaǵyn jibitý –
Jyrtylyp aırylady –
Ózegi tala qoımaǵan –
b) Úİİİ slaıd. Beıneli sóz tirkesterin izde jáne neni beıneleıtinin jaz:
Beıneli sóz tirkesteri, sóılemder Neni beıneleıdi?
1. Jaz jármeńkesi tarap, qońyr kúz qonaqtaǵan.
2. Qart sezimi buraýy jetken dombyradaı tyrsyldap, shertip tur. Jaz ótip, kúz kelgeni
3. Jyrtqysh ańdaı ókirip, doldana aǵyp jatyr.
4. Óne boıy aǵashtaı siresip qalypty.
5. Saı - sala úńireıip, jutyp qoıatyndaı bolyp tur.
6. Taǵy bir tún qanatyn jaıyp kele jatty.
7. Órtten qalǵan qý tomardaı bolyp qaldy.
8. Aýyldastarynyń tyrnaǵyn jibitip, sorpa - sýdan kende qylǵan emes.
9. Beıne buraýy taýsylǵan oıynshyqtaı býyn - býyny bosap, óne boıy saldyrap bos qaldy.
Úİ. Qorytý: İH slaıd. Taǵdyr talaıymen jer sharynyń túkpir - túkpirinde, atap aıtqanda, 55 elinde bizdiń qandastarymyzdyń júrgendigin «Kóshi - qon demografıasy» zerttegen eken.
Qandastar
AQSH - ta 14 000
Ýkraınada 15 000
Túrkıada 25 000
Tájikstanda 10 000
Iranda 12 000
Ózbekstanda 1550 000
Mońǵolıada 100 000
Reseıde740 000
Qyrǵyzstanda 45 000
Qytaıda 1 500 000
Balalar, «Óz eliń – altyn besigiń» demekshi, qansha jyl ótse de eli men jerine degen saǵynyshyn júrek túkpirine saqtap, qaıtse de elge oralýdy ańsaǵan qandastarymyz elge oralýda. Murtaza Bulytaı, Shuǵyla Saparǵalıqyzy, Maıra Muhametqyzy syndy azamattarymyz qazirgi tańda boıyndaǵy bar kúsh - jigerlerin týǵan eldi kórkeıtýge jumsaýda.
Endeshe, balalar, týǵan jerge súıispenshiligimizdi bildirý maqsatynda sabaǵymyzdy E. Hasanǵalıevtiń «Atameken» ánimen qorytaıyq.
Úİİ. Oqýshylardy baǵalaý.
Úİİİ. Úıge tapsyrma: 1.«Kindik qanym tamǵan elim» – oı tolǵaý jazyp kelý.
2. Jazýshy týraly izdený.
3. Jazýshynyń «Sońǵy kósh» romanyn oqý.
You Might Also Like
