Tilim - meniń tiregim
Ózin - ózi taný sabaǵynyń jospary (4 synyp)
Taqyryby: Tilim - meniń tiregim
Maqsaty: Oqýshylardyń «til», «Otan» qundylyqtary týraly túsinikterin keńeıtý.-
Mindetteri:
- ana tiliniń adam ómirindegi mańyzdylyǵyn túsindirý;
- ana tiline degen qushtarlyqtaryn arttyrý;
ana tilin súıýge, qurmetteýge tárbıeleý;
Sabaq barysy:
Uıymdastyrý kezeńi. 2 mın. Sálemdesý, oqýshylardyń kóńil - kúıin suraý, sabaqqa qatysýdy tekserý.
Tynyshtyq sáti. Baıaý áýen tyńdaı otyryp jasaý. «Kúnniń nury»
Yńǵaılanyp otyryńyzdar, denelerińizdi túzý ustańyzdar. Aıaq - qolyńyzdy aıqastyrmańyz. Qolyńyzdy tizeńizge nemese ústelge qoıýǵa bolady. Kózderińizdi jumýlaryńyzdy ótinemin.
Elestetip kórińiz: Kún nury sizdiń tóbeńizden ótip, keýdeńizge qaraı boılap barady. Keýdeńizdiń orta tusynda gúl túınegi ornalasqan. Gúldiń túınegi nurdan baıaý ashylyp keledi. Balǵyn jáne taza ásem gúl sizdiń ár oıyńyzdy, ár sezimińizdi, emosıańyz ben tilek - qalaýyńyzdy shaıyp, júregińizdiń qaýyzyn ashty.
Nur sáýlesi sizdiń boıyńyzǵa aqyryn taraı bastaǵanyn elestetińiz. Ol birtindep kúsheıe túsýde. Oımen osy nurdy qoldaryńyzǵa túsirińiz. Sizdiń qoldaryńyz nurǵa bólenip, sáýle shashýda. Qolymyz tek jaqsy, izgi ister isteıdi jáne barshaǵa kómektesedi. Nur aıaqtaryńyzǵa tarady. Aıaqtaryńyz nur sáýlesin shashýda. Olar sizdi tek jaqsylyq jasaý úshin jaqsy jerlerge aparady. Olar nur men mahabbat quralyna aınaldy.
Odan ári nur sizdiń aýzyńyzǵa, tilińizge tarady. Tilińiz tek shyndyqty jáne jaqsy, izgi sózder ǵana aıtady. Nurdy qulaqtaryńyzǵa baǵyttańyz, qulaqtaryńyz tek jaqsy sóz ben ásem áýendi ǵana estıdi. Nur kózderimizge de jetti, kózimiz tek jaqsyǵa qarap, bárinen jaqsylyqty ǵana kóredi. Sizdiń basyńyz túgeldeı nurǵa bólenip, basyńyzǵa tek izgi, sáýleli oı keledi.
Nur birte - birte qarqyn jáne shuǵylana bastaıdy, sizdiń deneńizden shyǵyp, jan - jaǵyńyzǵa sáýle shashady. Osy nurdy týysqandaryńyzǵa, muǵalimderińizge, dostaryńyzǵa, tanystaryńyzǵa baǵyttańyz. Nurdy ýaqytsha túsinispeı, renjisip júrgen adamdarǵa da baǵyttańyz, olardyń da júregi nurǵa tolsyn.
Osy nur búkil álemge: barlyq adamdarǵa, jan - janýarlarǵa, ósimdikterge, barlyq tiri janǵa taralsyn... Ǵalamnyń barlyq túpkir - túpkirine nur baǵyttańyz.
Oısha aıtyńyz:
«Men nurlymyn...
Nur meniń ishimde...
Men Nurmyn».
Osyndaı Nur, Mahabbat jáne Tynyshtyq kúıinde otyra turyńyz...
Endi osy Nurdy júregińizge ornalastyryńyz. Nurǵa toly búkil álem sizdiń júregińizde. Ony osyndaı ásem qalypta saqtańyz.
- Jaımen kózińizdi ashýǵa bolady.
- Rahmet.
Kim óziniń áserimen bóliskisi keledi?
Úı tapsyrmasyn tekserý. Úı tapsyrmasyn suraý Sahnalaý Ana tiliniń mańyzdylyǵyn túsindirý men oqýshylardyń týǵan tilin jete bilýge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý maqsatynda sabaq sahnalaý túrinde uıymdastyrylady.
Úntaspadan S. Turysbektovtyń «Kóńil tolqyny» kúıi oryndalyp turady.
Taqtadan sándi bezendirilgen saraıdyń úsh qaqpasynyń kórinisi kórinedi.
Birinshi qaqpaǵa «Tanym», ekinshisine «Ǵulamalar», úshinshisine «Qazyna» dep jazylǵan.
Ortaǵa patsha rólindegi bala shyǵady. Qasynda ýázirleri bar. (Muǵalim keıipkerlerdi aldyn - ala daıyndap qoıady).
Patsha: - Tilder patshalyǵyna saıahat jasaýdy kópten kóńilime túıip júr edim. Sonyń sáti búgin túsken sıaqty. Men qazaq tili týraly bilsem deımin. \Ýázárleri ıilip, qaqpanyń esigin ashady.\
Sabına: - Sonaý besinshi, altynshy ǵasyrlardan bastap ýaqyt synyna tótep berip, búgingi kúnge deıin jetken Orhon - Eneseı, Talas syna jazýlary qazaq tiliniń kezinde órkendep, gúldengen dáýrenin aıǵaqtaıdy.
Zarına: Qazaq tili halqymyzdyń tarıhy,, shejiresi, armany men úmiti, qaıǵysy men qýanyshy, ómir úni.
Aıtegin: Ana tilimiz arqyly biz Otanymyzdy, halqymyzdy tanyp bilemiz.
Janel: El jurtymyzdy, týǵan jerimizdi, onyń ózen, kólderin, borany men naızaǵaıyn ana tilimiz arqyly qabyldap, solarǵa degen perzenttik mahabbatymyzdy ana tiliarqyly jetkizemiz.
Tomırıs: Ana tili ata baba murasy. til ata baba amanaty. Ǵasyrdan ǵasyrǵa, urpaqtan urpaqqa ulasqan, babadan balaǵa jalǵasqan uly muralardyń ulysy.
Patsha ýázirlerimen «Ǵulamalar» qaqpasyna keledi. Bul jerde qazaqtyń mańdaıyna bitken ǵulamalardyń portretterinen jasalǵan toptamalar kórsetiledi.
Muǵalim: - Qazaq tili - Áıteke, Tóle, Qazybek bıler syndy sheshenderdiń, Abaı, Jambyl, A. Baıtursynov, m. Jumabaev, S. Seıfýllın, M. Áýezov sıaqty alyp aqyn - jazýshylardyń, Qajymuqan, B. Momyshulyndaı ataqty batyrlardyń tili. Qazaq tili – qazaqtyń joǵyn joqtap ótken Sh. Ýálıhanov pen T. Rysqulbekovtaı arystyń tili.
Patsha: - Týǵan tilim, týraly óleń tyńdasam deımin.
Muǵalim oqýlyqtaǵy óleńdi mánerletip oqytady.
Úsh baqytym
M. Maqataev
• «Birinshi baqyt»ne? Ekinshi baqyt ne? Úshinshi baqyt ne?
• Altynnan qymbat ne eken?
Patsha jaılap «Qazyna» qaqpasyna jaqyndaıdy.
Patsha: - Bul qandaı keremet boldy eken, a?!
Nókerleri qaqpany ıteredi. Qaqpa ashylmaıdy.
Patsha (ashýlanyp) – Meniń kim ekenimdi bilmeıdi - aý shamasy – dep, qaqpany ózi
ıteredi.
Báribir ashylmaıdy. Ol qaqpa esigin qaǵyp - qaǵyp jiberedi. Sonda arǵy jaǵynan tildeı qaǵaz túsedi. Nókeri ashyp oqıdy:
Dúnıede ne tátti?
Dúnıede ne ashshy?
Patsha: - Munyń mánisi nede? – dep, oqýshylardan suraıdy.
Balalardyń jaýaptary tyńdalady.
Ábilhaıyr: O, han ıem!
Durys sóıleı bilý de óner, júıesin taýyp sóılegen sóz júrekke jetip, júıeni bosatady. Sondyqtan da til – tátti. Jebe salǵan jara jazylar, baltamen otalǵan orman qaıta óser, biraq tildiń jarasy jazylmas. Sondyqtan da til - ashshy.
Baq degenimiz ne?
Baılyq degenimiz ne?
Baqyt degenimiz ne?
Aıbar:
Tóle bı:
Baq uzatylǵan qyz,
Baılyq erıtin muz
Bala artta qalǵan iz
Ómirdiń adamǵa eń jaqyn syıy
Syılasqan siz benen biz.
Ernazar Áıteke bı:
Sýalmaıtyn sýat joq
Tartylmaıtyn bulaq joq
Tamyry sýda tursa da,
Qýramaıtyn quraq joq.
Ýaqtysy jetkende,
Tek jaqsydan ólmeıtin sóz.
Sol ýaqytta qaqpa ashylady. Jasandy gúldermen bezendirip jasaǵan baqtaǵy bulaq basynan «Ana tilim - qazynam» degen jazýy bar kitapty patsha qolyna alady, paraqtap qaraı bastaıdy.
Patsha: - Maǵan kómek qajet boldy, kim kómekteser eken? Myna kitapta berilgen maqal - mátelderdi aıaqtaý kerek. Patsha maqal - máteldi oqıdy, balalar ári qaraı jalǵastyrady.
Óz bilmegenińdi kisiden sura,
Úlken bolmasa,....
Óner aldy -...
Jiptiń uzyny, sózdiń... jaqsy.
Pil kúshti,
Pil kúshti emes,... kúshti.
Otyz tisten shyqqan tis,
Otyz rýly... taraıdy.
Júıeli sóz – júıesin tabar,
Júıesiz sóz -...
Patsha: - Oıpyrmaı - a! Tildiń qudireti osy de. Balalar, senderge úlken rahmet. Saý bolyńdar!
Patsha nókerlerimen shyǵyp ketedi.
Muǵalim sabaqty qorytyndylaıdy:
- Balalar, sahnalandyrý arqyly jáne ózimizdiń ómirden túıgenimizden uqqanymyzdaı til balaǵa ananyń aq sútinen týylǵan sátinen - aq beriledi. Til adamdy jaqsy da, jaǵymsyz da kórsetedi
Taqyryby: Tilim - meniń tiregim
Maqsaty: Oqýshylardyń «til», «Otan» qundylyqtary týraly túsinikterin keńeıtý.-
Mindetteri:
- ana tiliniń adam ómirindegi mańyzdylyǵyn túsindirý;
- ana tiline degen qushtarlyqtaryn arttyrý;
ana tilin súıýge, qurmetteýge tárbıeleý;
Sabaq barysy:
Uıymdastyrý kezeńi. 2 mın. Sálemdesý, oqýshylardyń kóńil - kúıin suraý, sabaqqa qatysýdy tekserý.
Tynyshtyq sáti. Baıaý áýen tyńdaı otyryp jasaý. «Kúnniń nury»
Yńǵaılanyp otyryńyzdar, denelerińizdi túzý ustańyzdar. Aıaq - qolyńyzdy aıqastyrmańyz. Qolyńyzdy tizeńizge nemese ústelge qoıýǵa bolady. Kózderińizdi jumýlaryńyzdy ótinemin.
Elestetip kórińiz: Kún nury sizdiń tóbeńizden ótip, keýdeńizge qaraı boılap barady. Keýdeńizdiń orta tusynda gúl túınegi ornalasqan. Gúldiń túınegi nurdan baıaý ashylyp keledi. Balǵyn jáne taza ásem gúl sizdiń ár oıyńyzdy, ár sezimińizdi, emosıańyz ben tilek - qalaýyńyzdy shaıyp, júregińizdiń qaýyzyn ashty.
Nur sáýlesi sizdiń boıyńyzǵa aqyryn taraı bastaǵanyn elestetińiz. Ol birtindep kúsheıe túsýde. Oımen osy nurdy qoldaryńyzǵa túsirińiz. Sizdiń qoldaryńyz nurǵa bólenip, sáýle shashýda. Qolymyz tek jaqsy, izgi ister isteıdi jáne barshaǵa kómektesedi. Nur aıaqtaryńyzǵa tarady. Aıaqtaryńyz nur sáýlesin shashýda. Olar sizdi tek jaqsylyq jasaý úshin jaqsy jerlerge aparady. Olar nur men mahabbat quralyna aınaldy.
Odan ári nur sizdiń aýzyńyzǵa, tilińizge tarady. Tilińiz tek shyndyqty jáne jaqsy, izgi sózder ǵana aıtady. Nurdy qulaqtaryńyzǵa baǵyttańyz, qulaqtaryńyz tek jaqsy sóz ben ásem áýendi ǵana estıdi. Nur kózderimizge de jetti, kózimiz tek jaqsyǵa qarap, bárinen jaqsylyqty ǵana kóredi. Sizdiń basyńyz túgeldeı nurǵa bólenip, basyńyzǵa tek izgi, sáýleli oı keledi.
Nur birte - birte qarqyn jáne shuǵylana bastaıdy, sizdiń deneńizden shyǵyp, jan - jaǵyńyzǵa sáýle shashady. Osy nurdy týysqandaryńyzǵa, muǵalimderińizge, dostaryńyzǵa, tanystaryńyzǵa baǵyttańyz. Nurdy ýaqytsha túsinispeı, renjisip júrgen adamdarǵa da baǵyttańyz, olardyń da júregi nurǵa tolsyn.
Osy nur búkil álemge: barlyq adamdarǵa, jan - janýarlarǵa, ósimdikterge, barlyq tiri janǵa taralsyn... Ǵalamnyń barlyq túpkir - túpkirine nur baǵyttańyz.
Oısha aıtyńyz:
«Men nurlymyn...
Nur meniń ishimde...
Men Nurmyn».
Osyndaı Nur, Mahabbat jáne Tynyshtyq kúıinde otyra turyńyz...
Endi osy Nurdy júregińizge ornalastyryńyz. Nurǵa toly búkil álem sizdiń júregińizde. Ony osyndaı ásem qalypta saqtańyz.
- Jaımen kózińizdi ashýǵa bolady.
- Rahmet.
Kim óziniń áserimen bóliskisi keledi?
Úı tapsyrmasyn tekserý. Úı tapsyrmasyn suraý Sahnalaý Ana tiliniń mańyzdylyǵyn túsindirý men oqýshylardyń týǵan tilin jete bilýge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý maqsatynda sabaq sahnalaý túrinde uıymdastyrylady.
Úntaspadan S. Turysbektovtyń «Kóńil tolqyny» kúıi oryndalyp turady.
Taqtadan sándi bezendirilgen saraıdyń úsh qaqpasynyń kórinisi kórinedi.
Birinshi qaqpaǵa «Tanym», ekinshisine «Ǵulamalar», úshinshisine «Qazyna» dep jazylǵan.
Ortaǵa patsha rólindegi bala shyǵady. Qasynda ýázirleri bar. (Muǵalim keıipkerlerdi aldyn - ala daıyndap qoıady).
Patsha: - Tilder patshalyǵyna saıahat jasaýdy kópten kóńilime túıip júr edim. Sonyń sáti búgin túsken sıaqty. Men qazaq tili týraly bilsem deımin. \Ýázárleri ıilip, qaqpanyń esigin ashady.\
Sabına: - Sonaý besinshi, altynshy ǵasyrlardan bastap ýaqyt synyna tótep berip, búgingi kúnge deıin jetken Orhon - Eneseı, Talas syna jazýlary qazaq tiliniń kezinde órkendep, gúldengen dáýrenin aıǵaqtaıdy.
Zarına: Qazaq tili halqymyzdyń tarıhy,, shejiresi, armany men úmiti, qaıǵysy men qýanyshy, ómir úni.
Aıtegin: Ana tilimiz arqyly biz Otanymyzdy, halqymyzdy tanyp bilemiz.
Janel: El jurtymyzdy, týǵan jerimizdi, onyń ózen, kólderin, borany men naızaǵaıyn ana tilimiz arqyly qabyldap, solarǵa degen perzenttik mahabbatymyzdy ana tiliarqyly jetkizemiz.
Tomırıs: Ana tili ata baba murasy. til ata baba amanaty. Ǵasyrdan ǵasyrǵa, urpaqtan urpaqqa ulasqan, babadan balaǵa jalǵasqan uly muralardyń ulysy.
Patsha ýázirlerimen «Ǵulamalar» qaqpasyna keledi. Bul jerde qazaqtyń mańdaıyna bitken ǵulamalardyń portretterinen jasalǵan toptamalar kórsetiledi.
Muǵalim: - Qazaq tili - Áıteke, Tóle, Qazybek bıler syndy sheshenderdiń, Abaı, Jambyl, A. Baıtursynov, m. Jumabaev, S. Seıfýllın, M. Áýezov sıaqty alyp aqyn - jazýshylardyń, Qajymuqan, B. Momyshulyndaı ataqty batyrlardyń tili. Qazaq tili – qazaqtyń joǵyn joqtap ótken Sh. Ýálıhanov pen T. Rysqulbekovtaı arystyń tili.
Patsha: - Týǵan tilim, týraly óleń tyńdasam deımin.
Muǵalim oqýlyqtaǵy óleńdi mánerletip oqytady.
Úsh baqytym
M. Maqataev
• «Birinshi baqyt»ne? Ekinshi baqyt ne? Úshinshi baqyt ne?
• Altynnan qymbat ne eken?
Patsha jaılap «Qazyna» qaqpasyna jaqyndaıdy.
Patsha: - Bul qandaı keremet boldy eken, a?!
Nókerleri qaqpany ıteredi. Qaqpa ashylmaıdy.
Patsha (ashýlanyp) – Meniń kim ekenimdi bilmeıdi - aý shamasy – dep, qaqpany ózi
ıteredi.
Báribir ashylmaıdy. Ol qaqpa esigin qaǵyp - qaǵyp jiberedi. Sonda arǵy jaǵynan tildeı qaǵaz túsedi. Nókeri ashyp oqıdy:
Dúnıede ne tátti?
Dúnıede ne ashshy?
Patsha: - Munyń mánisi nede? – dep, oqýshylardan suraıdy.
Balalardyń jaýaptary tyńdalady.
Ábilhaıyr: O, han ıem!
Durys sóıleı bilý de óner, júıesin taýyp sóılegen sóz júrekke jetip, júıeni bosatady. Sondyqtan da til – tátti. Jebe salǵan jara jazylar, baltamen otalǵan orman qaıta óser, biraq tildiń jarasy jazylmas. Sondyqtan da til - ashshy.
Baq degenimiz ne?
Baılyq degenimiz ne?
Baqyt degenimiz ne?
Aıbar:
Tóle bı:
Baq uzatylǵan qyz,
Baılyq erıtin muz
Bala artta qalǵan iz
Ómirdiń adamǵa eń jaqyn syıy
Syılasqan siz benen biz.
Ernazar Áıteke bı:
Sýalmaıtyn sýat joq
Tartylmaıtyn bulaq joq
Tamyry sýda tursa da,
Qýramaıtyn quraq joq.
Ýaqtysy jetkende,
Tek jaqsydan ólmeıtin sóz.
Sol ýaqytta qaqpa ashylady. Jasandy gúldermen bezendirip jasaǵan baqtaǵy bulaq basynan «Ana tilim - qazynam» degen jazýy bar kitapty patsha qolyna alady, paraqtap qaraı bastaıdy.
Patsha: - Maǵan kómek qajet boldy, kim kómekteser eken? Myna kitapta berilgen maqal - mátelderdi aıaqtaý kerek. Patsha maqal - máteldi oqıdy, balalar ári qaraı jalǵastyrady.
Óz bilmegenińdi kisiden sura,
Úlken bolmasa,....
Óner aldy -...
Jiptiń uzyny, sózdiń... jaqsy.
Pil kúshti,
Pil kúshti emes,... kúshti.
Otyz tisten shyqqan tis,
Otyz rýly... taraıdy.
Júıeli sóz – júıesin tabar,
Júıesiz sóz -...
Patsha: - Oıpyrmaı - a! Tildiń qudireti osy de. Balalar, senderge úlken rahmet. Saý bolyńdar!
Patsha nókerlerimen shyǵyp ketedi.
Muǵalim sabaqty qorytyndylaıdy:
- Balalar, sahnalandyrý arqyly jáne ózimizdiń ómirden túıgenimizden uqqanymyzdaı til balaǵa ananyń aq sútinen týylǵan sátinen - aq beriledi. Til adamdy jaqsy da, jaǵymsyz da kórsetedi
You Might Also Like
