InfoHub Logo

Maǵjan Jumabaev lırıkasy týraly (prezentasıasymen)
Sabaqtyń taqyryby: “Maǵjan - jany názik, syrshyl aqyn”
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdilik: M. Jumabaevtyń ómir joly men jazýshylyq qyzmetinen maǵlumat berý.
á) damytýshylyq: Shákirtterdi ózindik izdenis jumystaryna baýlý, oı - órisin, rýhanı jan dúnıesin baıytyp, sóıleý mashyqtaryn jetildirý.
b) tárbıelik: Eljandylyqqa, adamgershilikke, tilimizdi qurmetteýge, ádebıetti súıýge tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: shyǵarmashylyq, zertteý.
Sabaqtyń túri: ǵylymı - konferensıa.
Pán aralyq baılanys: tarıh, geografıa, orys ádebıeti, teatr, óner.
Sabaqtyń kórnekiligi: portret, aqyn jaıly ulylardyń sózderi, kitaptar, gazet - jýrnaldar, slaıdtar.

Sabaqtyń barysy:
a) Uıymdastyrý kezeńi:
Muǵalimniń kirispe sózi.
- Bizdiń ǵylymı - konferensıa sabaǵyna Maǵjan aqynnyń kózin kórgen zamandastary, qalamdas dostary kelip otyr. Konferensıaǵa kelgen qonaqtarmen (11 - synyp oqýshylarymen) tanystyrady.
Olar:
M. Jumabaev beınesindegi oqýshy.
Júrgizýshi.
Ádebıetshi, ǵalym – M. Áýezov beınesindegi oqýshy.
M. Gorkıı – orystyń klasık jazýshysy.
S. Qojanov – qoǵam qaıratkeri.
M. Jumabaevtyń zaıyby – Zylıha Jumabaeva.
Bashqurtstannyń halyq aqyny – Sáıfı Qudash.

J. Shanın atyndaǵy teatrdan kelgen halyq ártisi.
Aldyn ala oqýshylarǵa M. Jumabaevtyń ómir joly men shyǵarmashylyq qyzmeti, onyń zamandastary men qalamdas dostary jaıly derekterdi jınaý sekildi tapsyrmalar beriledi.
M. Jumabaev kim, ol qandaı aqyn?
M. Jumabaevtyń ómiri men balalyq, jastyq shaǵy.

Shyǵarmashylyǵynyń bastalýy.
Aqyndyq joly.
Qoǵamdyq qyzmeti.
Men ólmeımin, meniki de ólmeıdi,
Nadan adam ólim joǵyn bilmeıdi.
Ózim – patsha, ózim – qazy, ózim – bı,
Qandaı essiz ne qyldyń dep tergeıdi?
Maǵjan Bekenuly Jumabaev 1893 jyldyń 25 maýsymynda burynǵy Aqmola gýbernıasy Aqmola ýezindegi Polýden bolysynda (qazirgi Soltústik Qazaqstan oblysy Býlaev aýdany Maǵjan atyndaǵy aýylda) belgili, tekti, aýqatty otbasynda dúnıege kelgen. Tórt jasynda aýyl muǵaliminen saýat ashyp, hat tanıdy, al 1905 jyly Qyzyljardaǵy medresege oqýǵa túsedi. Bul medresede arab, parsy, túrik tilderin erkin ıgerip, medreseni 1910 jyly jaqsy úlgerimmen bitiredi.
Budan keıin Ýfadaǵy «Ǵalıa» medresesinde, Ombydaǵy muǵalimder semınarıasynda oqıdy.
* “Alash”partıasyn qurýǵa qatysady. * “Bostandyq týy” gazetinde redaktor qyzmetin atqarady.
* 1922 jyly Tashkentke keledi
* “Sholpan”, “Sana” jýrnaldarynda, “Aq jol” gazetinde qyzmet etedi, birneshe shyǵarmalary jaryq kóredi.
1923 - 27 jyldary Maǵjan Máskeýdegi joǵary ádebıet – kórkemóner ınstıtýtynda oqıdy. Osy jyldary ol orys, batys Eýropa ádebıetin tereń zerttep oqıdy
1929 jyly «Alqa» degen jasyryn uıym qurdy degen aıyptaýmen 10 jylǵa sottaldy.
1936 jyly orys jazýshysy M. Gorkıı jáne E. Peshkovanyń aralasýymen az ǵana ýaqytqa bostandyq alady, biraq 1937 jyly qaıta qamaýǵa alynyp, 1938 jyly aqyn ǵumyry máńgilikke úziledi.
Kóptegen óleńder, aýdarmalar, áńgimeleri, poemalary
“Men jastarǵa senemin”, “Men kim?”, “Anama”, “Qazaq tili”,
“Túrkistan” t. b. Óleńderi
“Ertegi”, “Qorqyt”, “Batyr Baıan”, “Qoılybaıdyń qobyzy”
Maǵjandy súıemin, onyń eýropalyǵyn, jarqyraǵan áshekeıin súıemin.
Qazaq jaılaýy jarasqan arqa qyzyn kórip sezgendeı bolamyn. Maǵjan – kúltýrasy zor aqyn.
Abaı – aqyldyń aqyny, al Maǵjan – aqynnyń aqyny, sondyqtan biz Maǵjannan úırenýimiz kerek.
Muhtar Omarhanuly Áýezov, uly jazýshy Maǵjan syndy halqynyń birtýar azamatyna qınalǵanda súıenish bola bilgen adal jary – Zylıha Jumabaeva bolatyn.
Maǵjan jaıly aǵylshyn aqyny Agata Krıstı hanymdy tyńdaıyq. (Aýdarmashy arqyly).
- Men shyǵys poezıasyn joǵary baǵalaımyn. Óıtkeni shyǵys poezıasy halqy sıaqty mol tynysty, keń qulashty, sózderi saf aıatyndaı.
Abaı óleńderin oqı otyryp, ózime kóp nárseni qabyl aldym, al Maǵjan poezıasynan onyń halqy, týǵan jeri týraly kóp nárseler bildim.

Arystandaı aıbatty,
Jolbarystaı qaıratty –
Qyryndaı kúshti qanatty,
Men jastarǵa senemin.
Kózderinde ot oınar,
Sózderinde jalyn bar.
Jannan qymbat olarǵa ar,
Men jastarǵa senemin.
Men senemin jastarǵa,
Alash atyn aspanǵa.
Shyǵarar olar bir tańda,
Men jastarǵa senemin!
Maǵjan Jumabaev “Men jastarǵa senemin”

Júrgizýshi: Aqyn keleshek jastarǵa kóp úmit artqanyn baıqap otyrǵanymyzdaı, Maǵjan poezıasyn súıip, onyń murasyn baǵalaı bilý – bizdiń basty paryzymyz.
Búgingi konferensıa sabaǵynan úırengenimiz kóp, degenmen úırenerimiz áli alda.

Aqynym, sen ólmeısiń bul jalǵanda,
Aqynym, sen ólmeısiń, biz turǵanda.
Kórkeıip týǵan jeriń qulpyrǵanda,
Týǵan eliń bostandyǵyn qurǵanda!
Aqyndy óldi deýge bolama eken,
Artynda ony súıgen eli bar da,
Artynda ózi sengen jastar ósken,
Artynda ólmeıtuǵyn sóz qalǵanda.