InfoHub Logo

Til damytý
Bilim berý sapasy: qatynas

Taqyryby: Mamandyqtyń bári jaqsy.
Maqsaty: 1. Balalardyń ár túrli mamandyqtar týraly bilimderin tolyqtyrý
Mindetteri:
1. balalardy ár túrli mamandyqtar ıesimen tanystyrý.
2. Sýret boıynsha qoıylǵan suraqtarǵa tolyq jaýap berýge daǵdylandyrý arqyly zeıinderin damytý.
3. Mamandyq tańdaýǵa qyzyǵýshylyqtaryn týdyrý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: trız ádisi
Kórnekiligi: Mamandyqtar túrleriniń sýreti, sandyq.

Sabaqtyń uıymdastyrý bólimi.
Tárbıeshi: Balalar sálemetsińder me! Búgin bizge qonaqtar kelipti, qane qaraıyqshy. Olaı bolsa búgingi til damytý sabaǵymyzdy bastaıyq.
(esik qaǵyp qoıan kiredi)
- Qoıan sizge ne boldy?
- Men balalaryma dúkennen syılyqtar alyp kele jatyr edim, meni mashına qaǵyp ketti.
- Balalar, qoıanǵa qalaı kómektesemiz?
- Qoıandy kim emdep jazady?(dáriger)
- Balalar qoıannyń sizderge alyp kelgen tapsyrmasy bar. Qoıannyń kóńil kúıi jaqsy bolý úshin, tapsyrmasyn oryndaıyq.
- Al, balalar men senderge jumbaq jasyraıyn.
Al myna jumbaqtardyń sheshýin tabyńdarshy?
1. Alyp jatqan jan – jaqty,
Úılerdi kim turǵyzdy. (Qurylysshy)
2. Ómirińdi kúzetken
Ysqyryǵy kúshti adam. Ol kim? (mılısıoner)
3. Ósken shashty jaratpaıtyn
Qaıshysy bar jalańdaıtyn. (shashtaraz)
- Jaraısyńdar balalar jumbaqtardy óte jaqsy sheshtińder.
- Balalar qandaı jumbaqtar sheshtińder (qurylysshy, mılısıoner, shashtaraz). Bul sózder neni bildiredi?
- Árıne mamandyqtar týraly. Sebebi bizder búgingi sabaǵymyz mamandyqtar týraly.
Endi ornymyzdan turyp sergip alaıyq.

Sergitý sáti:
Terezeni ashaıyq,
Taza aýa jutaıyq.
Tez – tez, tez – tez otyryp,
Ornymyzdy tabaıyq.
Balalar endi sýretke nazar aýdaraıyqshy, qazir suraqtarǵa tolyq jaýap berip, sóılem qurastyraıyq.
Mysaly – dáriger mamany kim? – ol kishkentaı balalarmen úlkenderdi emdeıdi.
Aspazshy mamany kim? – dámdi as pisirýmen aınalysady.
Qurylysshy mamany kim? – kóp qabatty, záýlim úıler salady.
Muǵalim mamany kim? – oqý men jazýdy, bilim beretin apaı.
Maı qyzmetkeri kim? – eldiń tynyshtyǵyn qorǵaıtyn maman.
Satýshy kim? – ol azyq – túlikter satatyn adam.
Shashtaraz mamany kim? – túrli shash sándeıtin adam.
Biz oınaımyz, oınaımyz
Kim bolýdy qalaımyz.
Olaı bolsa kim aspazshy bolǵysy keledi?
Olaı bolsa kim muǵalim bolǵysy keledi?
Olaı bolsa kim maı qyzmetkeri bolǵysy keledi?
Olaı bolsa kim satýshy bolǵysy keledi?
Olaı bolsa kim shashtaraz bolǵysy keledi?
Kim dáriger bolǵysy keledi?
Olaı bolsa kim qurylysshy bolǵysy keledi?
- Tárbıeshi balalardan ár mamandyqtyń is qımylyn áńgimelep suraıdy.
- Balalar satýshy ne istep jatyr? (ol azyq - túlik satyp jatyr)
Balalar bizdiń ortamyzǵa dáriger keldi. Qoıandy dáriger emdesin.
Dáriger:
Jaqsy oqyp sabaqty,
Bilim alyp tolamyn.
Aýrýlardy emdeıtin
Men dáriger bolamyn.
Shashtaraz:
Sán úlgisin qıatyn
Shashtaraz bolam jolyńa
Túrli – túrli shash qıyp
Qyzmet etem halqyma.
Satýshy:
Jaqsy oqyp sabaqty
Maqsatym bul uranym
Úlken bolyp óskende
Satýshy bop turamyn.
Maı:
Elge qyzmet etemin
Sharshamaımyn men biraq
Kúni – túni maı bop
Uıyqtamaımyn men biraq.
Qurylysshy:
Qolda temir qalaǵym
Sazdan saraı salamyn
Almatydan aýmaıtyn
Ásem qala salamyn.
Muǵalim:
Muǵalim, aspazshy
Jaqsy oqyp sabaqty
Bilim alyp tolamyn
Bóbekterdi oqytar
Men muǵalim bolamyn
Aspazshy:
Dámdi tamaq pisirip
Ónerli bala bolamyn
Halqym súıgen ardaqty
Men aspazshy bolamyn.
- Balalar qoıandy emdep jazdyq. Endi jol erejesin maı qyzmetkeri túsindirip joldan júrgizip kórsetsin.
- Jaraısyń, qoıan, endi jol erejesin úırendiń be.(úırendim)
- Olaı bolsa sen bizge qonaq bol.
- Jaraısyńdar balalar, endi bárimiz taqtadaǵy sýretke qaraıyq.

Qazir «Kim jyldam» oıynyn oınaımyz. Ol úshin bárimiz taqtadaǵy oıynnyń shartymen tanysyp óteıik.
Sharty: taqtadaǵy sýretterge qaraımyz, qaı sýret mamandyqqa kerek. Sony tez taýyp aıtamyz.
- Balalar qoıanda qyzyǵyp sendermen oınaǵysy kelip tur.
- Birge oınaısyńdar ma?
- Endeshe «Sen óskende kim bolǵyń keledi?» oıynyń oınaıyq.
- Sharty: Qoıan dop laqtyrý arqyly ár bala óz oıyn aıtady.
- Balalar men kójekterime baraıyn. Sender jol erejesin úırettińder jáne dárigerlik kómek kórsettińder. Al endi men syılyqtarymmen bóliseıin. (alma taratý) Senderge kóp rahmet. Saý bolyńdar balalar.

Qorytyndy:
- Búgin balalar qandaı taqyrypta áńgimelestik?
- qandaı mamandyq ıelerin bildińder balalar?
Jaraısyńdar balalar qazaqta mynadaı maqal ber, «Eńbek etseń erinbeı, toıady qarnyn tilenbeı», «Eńbektiń – nany tátti, jalqaýdyń jany tátti»
Balalar erinbeı eńbektenip sabaqqa jaqsy qatysqandaryńyz úshin kóp rahmet.
Madaqtaý: Búgingi sabaqqa balalar óte jaqsy qatystyńdar.