MÁMS-te másele mol

MÁMS júıesi qalaı jumys isteıdi?

Jalaqysynan únemi jarna tólep otyratyn ár azamat naýqastansa nemese medısınalyq kómek qajet kezde kerekti em túrlerin qabyldaı alady. Egerde sizge usynylatyn qyzmet túri ózińiz jınaqtaǵan somadan qymbat bolǵan jaǵdaıda, eshqandaı kedergisiz tolyq emdele alasyz.

MÁMS artyqshylyǵy munymen shektelmeıdi. Saqtandyrylǵan azamat bul maqsatta shyǵyndalǵan qarajatty áleýmettik medısınalyq saqtandyrý tizimindegi kez kelgen klınıkany, onyń ishinde jeke klınıkany tańdaýǵa tolyqtaı quqyǵy bar. Sonymen qosa, MÁMS meduıymdarda kórsetiletin qyzmetterdiń sapaly bolýyna tolyqtaı jaýapty.

MÁMS kómegimen qandaı qyzmet túrlerine júgine alamyz?

MÁMS-ke aqyly qyzmetterden basqa barlyq densaýlyqqa baılanysty shaǵymmen tirkele alasyz. Profılaktıkalyq tekseristen ótý, aýrýdy dıagnostıkalaý jáne ony emdeý, arnaıy qurylǵylarmen tehnologıalyq jáne quny qymbat zertteýler sonymen qatar operasıa jasaý qyzmeti kiredi. Degenmen barlyq kómek túrin aldyn ala josparlap, birshama ýaqyt buryn ózińiz tańdaǵan dáriger qaraýyna tirkelgenińiz jón.

Medkómekten bólek MÁMS arqyly memleket kepildik bergen qyzmetterdi alýǵa bolady. Olarǵa shuǵyl kómek qajet jaǵdaılar qarastyrylǵan. Ýchaskelik dáriger qabyldaýy, analızdiń keı túri, qaýipti ári ınfeksıalyq aýrýlar kezindegi medkómek, sozylmaly aýrýlary bar nýqastarǵa kórsetiletin kómek qyzmeti qarastyrylǵan.

Medkómektiń kepildendirilgen paketin (TMKKK) ıaǵnı, tegin medısınalyq kómektiń kepildi kólemin MÁMS júıesinde saqtandyrylmaǵan azamattar da ala alady.

Bul sanattaǵy azamattar qandaı kómek túrine júgine alatynyn TMKKK tizimimen, al saqtandyrylǵandar MÁMS tizimimen tanysa alady.

MÁMS qyzmetine turǵyndar nege narazy?

MÁMS iske qosylǵaly talaı ret syn tezine ilikti. Qoǵam belsendisi Ersaıyn Sarybaev: «Bul júıege durys nazar aýdarylyp, bir nátıje shyǵaratyn quzyrly organ ázirge bolmaı tur. Munyń bári o basta memleket durys josparlamaǵandyqtan ketken qatelik» dep esepteıdi.

«Oǵan dálel — birinshiden, bólingen aqshanyń mólsheri men halyqqa beriletin eseptiń joǵy. Onyń qaıda jumsalyp, qaıda ketip jatqanyn dál qazir eshkim de tap basyp aıta almaıdy. «Medısınalyq qyzmet kórsetý» degen jeleýmen qyrýar qarjy ustaǵannyń qolynda, tistegenniń aýzynda ketip jatyr ma degen kúdik bar. Al medısınalyq saqtandyrý tólemin aýdarmaǵan adamdar qaıtedi? Olarǵa qalaı qyzmet kórsetiledi? Bul jaǵy da qarańǵy. Bizdiń esebimizshe, elimizde árbir altynshy adam MÁMS júıesiniń qyzmetin paıdalana almaı otyr. Ári olardyń basym bóligi — aýyl turǵyndary. Árıne, ýaqytynda sapaly medısınalyq qyzmet kórsetilmese, ol adamdardyń densaýlyǵy syr bereri sózsiz ǵoı» deıdi qoǵam belsendisi.

El azamatynyń 40 paıyzy aýylda turady. Al aýyl turǵyndary, jumys istegen ornynan kelisimshart talap etpeıdi. Jumys berýshide qajet qujatty usynbaǵandyqtan ortaq kelisimde, memlekettik baǵdarlamalarda qarastyrylmaýy ábden múmkin. Aı saıynǵy jalaqydan tólenetin bes paıyz kóleminde medısınalyq jarna memleketke aýdarylmaıdy. Al aqshasy joq adamdy qazir jeke emhanalar qabyldaı qoıýy ekitalaı.

Áleýmettik medısınalyq saqtandyrý qorynyń dereginshe, qazir elde 15,9 mıllıon adam saqtandyrylǵan. Ulttyq statısıka búrosynyń málimeti boıynsha, Qazaqstan azamattarynyń sany búginde 20 mln adamǵa jetti. Iaǵnı, medsaqtandyrý júıesinen tys qalǵandar sany 4 mıllıondy qurady. Bul sandy qordaǵylar joqqa shyǵarmaıdy. Aıtpaqshy, osy qordyń Saqtandyrý aqparattyq júıesiniń sanaǵyna júginsek, júıege ilikpeı qalǵan qazaqstandyqtar sany 4,2 mıllıon adamdy quraıdy eken. Mysaly, onda Qazaqstan azamattyǵynan bas tartyp, ózge elderge kóship ketken, sonymen birge o dúnıelik bolǵan azamattar esepte turǵan kórinedi. Qordyń túsindirýinshe, «Aqparattyq júıede azamattardyń málimetterin ózge memlekettik derekqorlarmen salystyryp, ózektilendirý tetigi joq». Osylaısha, 2019 jyldan beri qoldanylatyn, ázirlep, iske qosýyna, ustap turýǵa jáne nasıhattaýǵa qyrýar el qarjysy shyǵyndalǵan Saqtandyrý shıki bolyp shyqty.

«Áleýmettik medısınalyq saqtandyrý qory» KeAQ tóraǵasy Ábilqaıyr Sqaqov pen Qasym-Jomart Toqaev kezdesýi barysynda MÁMS júıesiniń jyldyq qorytyndysy talqylandy. Medısınalyq kómek, áleýmettik medısınalyq saqtandyrýdyń aýqymyn keńeıtýge, qordyń qarjylyq turaqtylyǵyn qamtamasyz etýge jáne MÁMS-ke qatysty barlyq úderisti jedel sıfrlandyrýǵa baǵyttalǵan keshendi sharalar júzege asyrylyp jatqany jaıynda esep berdi. Kezdesý sońynda, memleket basshysy Ábilqaıyr Sqaqovqa áleýmettik medısınalyq saqtandyrý júıesiniń tıimdiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan birneshe mindetter júktedi.