Mahambet Ótemisuly óleńderi, ómirbaıany
Mahambet Ótemisuly (1804 j., İshki Bókeı Ordasy, qazirgi Batys Qazaqstan oblysynyń Jánibek aýdanynyń Naryn qumynyń Janqus jeri. — 1846 j. qazan 20, Qaraoı óńiri, qazirgi Atyraý oblysynyń Mahambet aýdany) — qazaqtyń áıgili aqyny, kúıshi kompozıtory, otarshyldyqqa qarsy Isataı Taımanov bastaǵan kóterilisti (1836 - 1837) uıymdastyrýshylardyń biri, osy kóterilistiń jalyndy jyrshysy.
Baıuly ishindegi Jaıyq - Berish. Nádir degen kisiden Máli (keıbir derekte Qulmáli, Qulmanıaz dep aıtylady) týady. Máliniń qazaq áıelinen Ótemis pen Shybyntaı, qalmaq áıelinen Qobylaı týǵan. Ótemisten - on ul, Shybyntaıdan - tórt ul, Qobylaıdan - úsh ul týyp, Máli uldyń ózinen on jeti nemere súıgen adam. Bul áýlet Taısoıǵan qumyndaǵy irgeli aýyldardyń biri. Atasy Qulmáli, ákesi Ótemis te óz zamanynda aıtýly tulǵalar bolǵan, Qulmáliniń tuqymynan bı de, sheshen de shyqqan.
Mahambet óziniń barsha bolmys qasıetterimen kóshpeliler arasyndaǵy kósem tulǵalardyń biri. Ol ózi týyp ósken óńirdiń Qambar batyr, Er Tarǵyn, Sypyra jyraý, Asanqaıǵy, Qaztýǵan, Shalkıiz, Jıembet, Dospambet sıaqty birtýar tulǵalarynyń ólmes muralaryn kókiregine toqyp ósti. Ózi ómir súrgen zamannyń aǵymyna júırik, qyr syryn jetik meńgergen, kózi ashyq, kókiregi oıaý, bilimdar adam bolǵan. Orys, tatar, arab tilderin táýir meńgergen. Muny ol jazǵan hattardan aıqyn ańǵarýǵa bolady
1836 — 38 j. I. Taımanuly bastaǵan sharýalar keterilisiniń jalyndy jyrshysy, qozǵalysty uıymdastyrýshylardyń biri.
Mahambet ózi Jáńgir hannyń qýdalaýymen eki jyl túrmede otyryp, 1831 j. qashyp shyqqan. Sanaly ómirin patsha ókimetiniń otarlyq saıasatyn juzege asyrýshy han - sultandarǵa qarsy kekti jyrlar tolǵaıdy, halyqty kúreske shaqyrady.
Kóterilis jeńilispen aıaqtapǵannan keıin Jem, Jaıyq, Mańǵystaý, Hıýa elderin saǵalaıdy, jasaq jınap, kóterilisti jańadan jandandyrýǵá kúsh salady. Bul nıeti nátıjesiz boldy, Bókeı ordasynda qolǵa túsip, Orynbor túrmesine qamalady. Tutqynnan bosaǵannan keıingi ómirin Kishi júzdiń batys bóligindegi el ishinde ótkizedi. Biraq, Jáńgir han ólgen soń aǵa sultan bolǵan Baımaǵambet Aıshýaqulynyń jaldamalylarynyń qolynan qaza tapty. Mahambet — halyqty patshalyq, handyq ókimetke qarsy qarýly keteriliske shaqyrǵan alǵashqy qazaq aqyny. Onyń beıneli de jalyndy negizinen Shalkıiz, Sypyra, Dospambet, Qaztýǵan sıaqty batyr jyraýlardyń úlgisinde shyǵarylǵan kóterilis týraly tolǵaýlar. «Jáńgirge», «Baımaǵambet sultanǵa» degen óleńderinde ústem tap ókilderin bet - perdesin jyrta shenese, «Munar kún» óleńinde el basyndaǵy aýyrtpalyqty kúızele, ashyna aıtty. Isataı — aqynnyń kep ólenderiniń basty qaharmany. «Taımannyń uly Isataı», «Isataı degen aǵam bar», «Isataı sózi», «Tarlanym», t. b. óleńderinde Isataıdyń adamgershiligi, azamattyǵy, batyrlyǵy, qaısarlyǵy sıpattalady.
Óleńderi
Áráıná
Jalǵan dúnıe
Jalǵyzdyq
Elmen qoshtasý
Eńireý uly emshek boz
Isataı degen aǵam bar
Soǵys
Shashylý
Sheginis
Tarlanym
Baıuly ishindegi Jaıyq - Berish. Nádir degen kisiden Máli (keıbir derekte Qulmáli, Qulmanıaz dep aıtylady) týady. Máliniń qazaq áıelinen Ótemis pen Shybyntaı, qalmaq áıelinen Qobylaı týǵan. Ótemisten - on ul, Shybyntaıdan - tórt ul, Qobylaıdan - úsh ul týyp, Máli uldyń ózinen on jeti nemere súıgen adam. Bul áýlet Taısoıǵan qumyndaǵy irgeli aýyldardyń biri. Atasy Qulmáli, ákesi Ótemis te óz zamanynda aıtýly tulǵalar bolǵan, Qulmáliniń tuqymynan bı de, sheshen de shyqqan.
Mahambet óziniń barsha bolmys qasıetterimen kóshpeliler arasyndaǵy kósem tulǵalardyń biri. Ol ózi týyp ósken óńirdiń Qambar batyr, Er Tarǵyn, Sypyra jyraý, Asanqaıǵy, Qaztýǵan, Shalkıiz, Jıembet, Dospambet sıaqty birtýar tulǵalarynyń ólmes muralaryn kókiregine toqyp ósti. Ózi ómir súrgen zamannyń aǵymyna júırik, qyr syryn jetik meńgergen, kózi ashyq, kókiregi oıaý, bilimdar adam bolǵan. Orys, tatar, arab tilderin táýir meńgergen. Muny ol jazǵan hattardan aıqyn ańǵarýǵa bolady
1836 — 38 j. I. Taımanuly bastaǵan sharýalar keterilisiniń jalyndy jyrshysy, qozǵalysty uıymdastyrýshylardyń biri.
Mahambet ózi Jáńgir hannyń qýdalaýymen eki jyl túrmede otyryp, 1831 j. qashyp shyqqan. Sanaly ómirin patsha ókimetiniń otarlyq saıasatyn juzege asyrýshy han - sultandarǵa qarsy kekti jyrlar tolǵaıdy, halyqty kúreske shaqyrady.
Kóterilis jeńilispen aıaqtapǵannan keıin Jem, Jaıyq, Mańǵystaý, Hıýa elderin saǵalaıdy, jasaq jınap, kóterilisti jańadan jandandyrýǵá kúsh salady. Bul nıeti nátıjesiz boldy, Bókeı ordasynda qolǵa túsip, Orynbor túrmesine qamalady. Tutqynnan bosaǵannan keıingi ómirin Kishi júzdiń batys bóligindegi el ishinde ótkizedi. Biraq, Jáńgir han ólgen soń aǵa sultan bolǵan Baımaǵambet Aıshýaqulynyń jaldamalylarynyń qolynan qaza tapty. Mahambet — halyqty patshalyq, handyq ókimetke qarsy qarýly keteriliske shaqyrǵan alǵashqy qazaq aqyny. Onyń beıneli de jalyndy negizinen Shalkıiz, Sypyra, Dospambet, Qaztýǵan sıaqty batyr jyraýlardyń úlgisinde shyǵarylǵan kóterilis týraly tolǵaýlar. «Jáńgirge», «Baımaǵambet sultanǵa» degen óleńderinde ústem tap ókilderin bet - perdesin jyrta shenese, «Munar kún» óleńinde el basyndaǵy aýyrtpalyqty kúızele, ashyna aıtty. Isataı — aqynnyń kep ólenderiniń basty qaharmany. «Taımannyń uly Isataı», «Isataı degen aǵam bar», «Isataı sózi», «Tarlanym», t. b. óleńderinde Isataıdyń adamgershiligi, azamattyǵy, batyrlyǵy, qaısarlyǵy sıpattalady.
Óleńderi
Áráıná
Jalǵan dúnıe
Jalǵyzdyq
Elmen qoshtasý
Eńireý uly emshek boz
Isataı degen aǵam bar
Soǵys
Shashylý
Sheginis
Tarlanym
You Might Also Like
