- 05 naý. 2024 00:44
- 227
Mazmundama «Jalqaý mysyq»
Maqsaty: Oqýshylardy jazbasha baılanystyryp sóıleýge, jazbasha tilin qalyptastyrý, oqyp bergen mátinniń mazmunyn, negizgi kezeńderin qaldyrmaı jazýǵa úıretý; logıkalyq oılaý qabiletin, este saqtaý, zeıinin jetildirý; oıyn júıeli jetkizýge, saýattylyqqa daǵdylandyrý.
Túri: jazbasha baqylaý Ádisi: qorytý Kerekti qural – saımandar: syn jumystar jınaǵy, dápter.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý. Amandasý, túgendeý, oqýshylardyń zeıinin, nazaryn psıhologıalyq jattyǵýlar oryndaý arqyly sabaqqa aýdarý.
İİ. Maqsatyn qoıý kezeńi:
1. Sabaqtyń maqsatyn, taqyrybyn habarlaý. 2. Jańa sabaqqa daıarlyq, jazbasha jumys aldynda naqty talap qoıý: mátinniń mazmunyn tolyq jazý; keıipkerlerdi anyqtaý; qaı jaqta jazý kerektigin naqtylaý;
İİİ. Jańa sabaq:
Muǵalimniń mátindi daýystap oqýy;
Onyń negizgi bólimderin kidiris jasap oqýy;
Mazmuny boıynsha suraq qoıý arqyly oqýshylardyń túsingenin anyqtaý;
sodan keıin mátindi qaıtalap oqý.
Jospar qurý.
Mindetti túrde jazýǵa tıisti tirek sózder men sóz tirkesterin taqtaǵa jazyp qoıý;
túsiniksiz sózderdi taqtaǵa jazyp qoıý. (mindetti túrde isteletin jumystar).
Jalqaý mysyq
Meniń bir ádemi mysyǵym bar. Ózi óte súıkimdi. Onyń bizben turǵanyna alty jyldaı bolyp qaldy. Buryn, alǵash asyrap alǵan kezimizde, ol sondaı tynymsyz edi. Kishkene dop, oralǵan jip kórse, sonymen oınaıtyn. Al qazir ony ornynan turǵyza almaısyń. Kúndiz de, túnde de peshtiń túbinde jatyp alyp uıqydan bas kótermeıdi. Sóıtip, meniń mysyǵym jalqaý bolyp ketti. Maǵan mysyǵymnyń osy minezi unamaı júr.
(«Baldyrǵan» jýrnalynan)
Tirekti sózder men sóz tirkesteri: súıkimdi, sondaı tynymsyz, buryn, alǵash asyrap alǵan kezimizde, uıqydan bas kótermeıdi, oralǵan jip kórse, jalqaý.
Jospar: 1. Súıkimdi mysyq.
2. Oıynǵa qumarlyq.
3. Unamsyz qylyq.
İÚ. Sabaqty qorytý:
Búgingi sabaqta ne istedik?
Ne jaıly jazdyq?
Mysyq nege jalqaý boldy dep oılaısyń?
Bul mátinnen ózińe qandaı áser aldyń?
Ú. Úıge tapsyrma: qaıtalaý
Túri: jazbasha baqylaý Ádisi: qorytý Kerekti qural – saımandar: syn jumystar jınaǵy, dápter.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý. Amandasý, túgendeý, oqýshylardyń zeıinin, nazaryn psıhologıalyq jattyǵýlar oryndaý arqyly sabaqqa aýdarý.
İİ. Maqsatyn qoıý kezeńi:
1. Sabaqtyń maqsatyn, taqyrybyn habarlaý. 2. Jańa sabaqqa daıarlyq, jazbasha jumys aldynda naqty talap qoıý: mátinniń mazmunyn tolyq jazý; keıipkerlerdi anyqtaý; qaı jaqta jazý kerektigin naqtylaý;
İİİ. Jańa sabaq:
Muǵalimniń mátindi daýystap oqýy;
Onyń negizgi bólimderin kidiris jasap oqýy;
Mazmuny boıynsha suraq qoıý arqyly oqýshylardyń túsingenin anyqtaý;
sodan keıin mátindi qaıtalap oqý.
Jospar qurý.
Mindetti túrde jazýǵa tıisti tirek sózder men sóz tirkesterin taqtaǵa jazyp qoıý;
túsiniksiz sózderdi taqtaǵa jazyp qoıý. (mindetti túrde isteletin jumystar).
Jalqaý mysyq
Meniń bir ádemi mysyǵym bar. Ózi óte súıkimdi. Onyń bizben turǵanyna alty jyldaı bolyp qaldy. Buryn, alǵash asyrap alǵan kezimizde, ol sondaı tynymsyz edi. Kishkene dop, oralǵan jip kórse, sonymen oınaıtyn. Al qazir ony ornynan turǵyza almaısyń. Kúndiz de, túnde de peshtiń túbinde jatyp alyp uıqydan bas kótermeıdi. Sóıtip, meniń mysyǵym jalqaý bolyp ketti. Maǵan mysyǵymnyń osy minezi unamaı júr.
(«Baldyrǵan» jýrnalynan)
Tirekti sózder men sóz tirkesteri: súıkimdi, sondaı tynymsyz, buryn, alǵash asyrap alǵan kezimizde, uıqydan bas kótermeıdi, oralǵan jip kórse, jalqaý.
Jospar: 1. Súıkimdi mysyq.
2. Oıynǵa qumarlyq.
3. Unamsyz qylyq.
İÚ. Sabaqty qorytý:
Búgingi sabaqta ne istedik?
Ne jaıly jazdyq?
Mysyq nege jalqaý boldy dep oılaısyń?
Bul mátinnen ózińe qandaı áser aldyń?
Ú. Úıge tapsyrma: qaıtalaý