Dárýmender – densaýlyq kepili
Taqyryby: «Dárýmender – densaýlyq kepili»
Maqsaty: oqýshylarǵa dárýmenderdiń aǵzadaǵy róli jáne dárýmender jetispegennen bolatyn aýrýlar, kókónisterdiń paıdasy týraly bilimderin jetildirý maqsatynda izdenýge, tez oılaýǵa, alǵyrlyqqa, tapqyrlyqqa baýlý.
Kórnekiligi: kókóniske toly sebet, gazet «Densaýlyq jáne kókónis»
Barysy:
Muǵalim: - Armysyzdar qurmetti ustazdar, qonaqtar jáne natýralıser!
«Dárýmender – densaýlyq kepili» dep atalatyn keshimizdi ashyq dep jarıalaımyz.
Elbasymyz «Bilimdi urpaq - bolashaq» degen. «Bilimsizdiń kúni ǵarip, bilimdiniń túni jaryq» demekshi sóz kezegin «Kókónis ósirý» úıirmesiniń oqýshylaryna berelik.
1 – oqýshy: - Mássaǵan! Myna qyzyqty qarańyz, kókónister bir – birimen aıtysyp jatyr eken. «Men paıdalymyn» dep shý shyǵaryp jatyr.
Asqabaq: - Men baqshadaǵy eń iri kókónispin. Úlken bolǵandyqtan baqshada kóp oryn alamyn, salmaǵym 16 kg jetip, aıazyńa pysqyrmaı jata beremin. Ortalyq Azıada menen ártúrli buıymdar, ydystar jasaǵan. Adamǵa qajetti kókónispin.
2 - oqýshy: İshi sary, syrty qatty,
Dáni – dári, dámi tátti.
Pisirip jeseń as - tamaq,
Onyń aty – asqabaq.
Domalaǵan dáý ózi,
Qushaǵyńa syımaıdy.
Kúzge deıin baqshada,
Sýyq túse jınaıdy.
Oramjapyraq keledi
Dámdi bolsyn deseń
Oramjapyraqty eger,
Jazdaı sýar ony,
Jatpasyn shóldep beker.
Oramjapyraq ta seniń
Eńbegińdi óter.
Oramjapyraq: - Sen keremet emessiń, biraqta maqtana ber, asqabaq. Men de kishkentaı emespin, bárine de belgilimin.
Asqabaq: - Onda nege seni bulaı ataǵan?
Oramjapyraq: - Ejelgi egıpettikter meni qatty jaqsy kórgen. Adamdardyń as qorytý múshelerine óte paıdalymyn. Qys boıy meni tuzdap saqtap qoıyp, taǵamǵa qajettti dárýmenderim úshin qoldanady. Sondyqtan men keremet kókónispin. Basqasyna qaraǵanda qıar sıaqty kishkentaı emespin.
Qıar keledi.
Qıar: - sopaqshy kók óńim bar,
Paıdaly, móldir sólim bar.
Pisken kezde jıarsyń,
Meniń atym – qıarmyn.
Qazir uzyn sabaǵym
Jan – jaǵyma taraıdy.
Qol ustasqan baladaı,
Baqshany alyp barady.
- Árıne, basqa kókónisterge qaraǵanda men dárýmenderge baı emespin, sonda da men súıikti kókónispin. Qysta da, jazda da barmyn. Ejelgi Egıpette baı adamdar shyryn jasap, ártúrli aýrýlarǵa paıdalanǵan. Teriniń qartaımaýyna kómektesemin. Jáne qazirgi kezde kosmetıkaǵa da qoldanady.
Qyzanaq keledi.
Qyzanaq: - Nemene báriń ony renjite berechińder? Men de kishkentaı bolsam da adamdarǵa paıdalymyn.
Asqabaq: - sen de maqtanǵyń kelip tur ma?
Qyzanaq: - Jo – joq, men ózimniń otanym Perýdi maqtan tutamyn. Kóptegen dárýmenderge baımyn, máselen, A dárýmeni jetispese adam aǵzasy ósýi baıaýlaıdy.
Ásem, názik kóriktimin,
Kókteı jeýge bolmaıdy.
Salatqa meni qosqanda
Qıar qasymnan qalmaıdy.
Qyp – qyzyl bop pisemin,
Jáshikke laqtyryp salmaıdy.
Jarylyp qalam óıtkeni,
Kótermeımin ondaıdy.
Kartop keledi.
Kartop: - Áı, qoıyńdar! Adamnyń ekinshi nany atansaqta kókiregimizdi kermeı – aq typ – tynysh jatyrmyz ǵoı!
Ylǵaldy topyraq mekenim,
Sol jerde jaqsy ósemin.
Jegende jaqsy toıasyń,
Uraǵa salyp qoıasyń:
Men ekinshi nanmyn!
- Meni eń alǵash 1537 jyly bildi. Golandıanyń İ Petr 1700 jyly shamasynda
Reseıge ákelindi. Quramymda 14 – 24 % krahmal bar. 200 – ge jýyq ártúrli taǵam ázirlendi. Meni de ártúrli ataıdy. Otanym – Ońtústik Amerıka.
Qyzyl burysh: - oı, kartop, men bilmegem ǵoı, ekeýmiz jerles ekenbiz ǵoı. Men de Ońtústik Amerıkadanmyn. Meni Hrıstofor Kolýmb ákeldi. Dárýmenderge óte baımyn. Eger kókónister arasynan jarys ótse, men chempıon ataǵyn alýshy edim. Bireýin karotın úshin, endi bireýin A dárýmeni úshin alar edim, óıtkeni ol teri aýralaryna paıdaly, mende de S dárýmeni bar. Eger de kimde - kim meni taǵamǵa paıdalansa, ol adam kóp ómir súredi.
Sarymsaq: - eger burysh ózin óte paıdalymyn, bárine qajettimin dese, onda men týraly aıtyp keregi de joq.
Mensiz astyń dámi joq,
Kúldire almaımyn jylaısyń.
Ashshy bolsam da meni
Bazardan jıi suraısyń.
Túshkirseń, pysqyrsań
Men shıpa bolamyn.
- Ózime tán ıisim bar, quramymda 20 – 27 % polısaharıd, nárýyz 7 – 28 %, S dárýmeni bar. Bakterıalardy joıyp jiberetin efır maıyn medısınada qoldanady. Qshpa zat, fıtosıdter de bar. Sondyqtan juqpaly aýralarǵa qarsy apıdalanady.
Burysh: - Seniń Otanyń qaı jer?
Sarymsaq: - Azıada týdym. Biraq Eýropa men Afrıkada tqramyn. Orta ǵasyrlarda batyrlar meni keýdelerine tumar ǵyp taǵyp júrgen. Óıtkeni men ártúrli oqtan, sadaqtyń oǵynan qorǵap júrgenmin.
Pıaz keledi de sarymsaqtyń qasyna turady.
Asqabaq: - Sen nege sarymsaqtyń qasyna turasyń? Sender dossyńdar ma?
Pıaz: - Biz dos qana emespiz, aǵaıyndymyz. Meni Bizdiń dáýirimizge sheıin bilgen. Ejelgi Rımde soldattarǵa batyrlyq pen kúsh beredi dep eseptegen. Ártúrli aýralarǵa, tumaýǵa, tis aýyrǵanda, chýma aýrýyna qarsy paıdalanyp, emdelgen. Mysyrlyqtar táńir jaratqan ósimdik dep erekshe qasterlegen.
Qıar: - Sen nemenege qyp - qyzyl bolyp isinip tursyń? Óziń týraly eshteńe aıta almaı qályp tursyń ba?
Qyzylsha: - Jerorta teńizinde dúnıege keldim. Qyzylshanyń da ártúrlisi bolady. Kóbinese Iranda, Jerorta teńizi, Kaspıı teńiziniń jaǵalaýynda, Indıa men Qytaıda kezdesedi.
Jemtamyrymda óte kóp qant bar, ony eshkim bilgen joq. 1747 jyly nemis hımıgi Markgraf qyzylsha quramynda qant baryn tapqan. 1799 jyly Fras Ahard birinshi ret birneshe kg qant alǵan. Qdan ári Reseıge qtkizdi. Men qazirgi ýaqytta 3 - oryndamyn. Tynyshtandyratyn dári retinde balalardyń júıke júıesine paıdalanady.
Sábiz: - Sary, dámdi, uzynmyn,
Jer astynda tyǵylǵan.
Tartsań shyǵa kelemin,
Ósip turǵan burymnan.
Kúzde qazyp alasyz,
Tamaqqa da salamyz.
Eger meni kóp jeseń,
Bıik, uzyn bolasyz.
Sábizdiń mádenı daqyldarǵa jatqyzylýy – bizdiń zamanymyzǵa deıingi 2000 – 1000 jyly. Otanym – Jerorta teńizi, odan ol barlyq jerlerge taratyla bastady. Quramy dárýmender – vıtamınderge óte baı. A, V, S, K, D, E, sonymen qosa mıkroálementter de bar, kobált, temir, ıod, mysqa da baı. Sadat jasaýǵa, taǵamdarǵa paıdalanady.
Baklajan: - Meniń otanym – Indıa. Arabsha badınshash, badanjan dep ataıdy. Erte kezde óte ashshy bolǵan. Meni eshkim jeı almady. Pisirilgen baklajandy arabtar tis aýyrǵanda basyp emdegen. Eýropaǵa VI ǵasyrdyń aıaǵynda keldim. Meni baǵalaý úshin 300 jyl kerek boldy. Qazir meni ártúrli taǵamdarǵa qoldanady. Quramymda nárýyz, maı, kálsı, fosfor, temir jáne tuzdar bar.
Medısınada baýyr aýyrǵanda qan quramyndaǵy zıandy holesterındi azaıtý úshin qoldanady. Ońtústik Qazaqstan oblysynda mol ósiriledi.
Petrýshka: - Men Ispanıada týdym. Ejelgi Egıpette meni tanyp bile bastady. Ol jaqta jamandyqtyń rámizi dep ataǵan. t sebet tolǵan petrýshka bolsa jáne ony qarsy kezdestirgende adamdar jamandyq shaqyrady degen eken.
Askók: - Jap – jasyl shópke uqsaǵan,
Askóktiń sabaǵyn jeısiń.
Ol qosylǵan salat, tamaqtyń,
«Dámdisin - aı» deısiń.
- Biz ekeýmiz týyspyz, biraq baqshaǵa ártúrli jolmen kelemiz. Kókónis qataryna ońaı qosylǵan joqpyn. Orta ǵasyrda men sondaı qajetti dárilik ósimdik bola bastadym, sosyn búırek aýyrǵanda, saryaýrýǵa paıdalandy. Qazirgi kezde bárine belgilimin.
4 – oqýshy: - Kókónister aıtysy uzaqqa sozyldy. Bireýi «táttimin», bireýi «óte qajettimin» dese, endi bireýi «emdik qasıetim bar, sondaı paıdalymyn» dep jatyr.
Baqsha ıesi kelip kókónisterdi jınaýǵa kiristi.
5 – oqýshy: - Barlyǵyń da demdisińder,
Shyrqap aıtar ánimsińder.
Kóz toımaıtyn keremetter,
Dastarhannyń sánisińder!
Án: «Dastarhan»
Muǵalim: - «Birinshi baılyq - densaýlyq» degen halyq maqaly beker aıtylmasa kerek. Adam balasy erte zamannan – aq densaýlyq úshin kúres júrgizip keledi. Osymen «Dárýmender – densaýlyq kepili» dep atalatyn qoıylymymyz aıaqtaldy. Sizderge kórip tamashalaǵandaryńyzǵa kóp rahmet aıta otyryp, zor densaýlyq jáne dastarhandaryńyzǵa kókónisterge toly bolsyn demekpin! Keshimizdi ártúrli saıystarmen jalǵastyramyz.
1 «Jumbaqtar» saıysy
2 «Sýret» saıysy
3 «Kim kóp oılap tabady?» saıysy (Kókónisterdi ustap atyn aıtqyzý, kózi baılaný kerek.)
Árbir durys jaýapqa kókónister sýreti bar jetondar taratylady. Jeńimpazdardy sońynda syılyqtar berip quttyqtaıdy.
Maqsaty: oqýshylarǵa dárýmenderdiń aǵzadaǵy róli jáne dárýmender jetispegennen bolatyn aýrýlar, kókónisterdiń paıdasy týraly bilimderin jetildirý maqsatynda izdenýge, tez oılaýǵa, alǵyrlyqqa, tapqyrlyqqa baýlý.
Kórnekiligi: kókóniske toly sebet, gazet «Densaýlyq jáne kókónis»
Barysy:
Muǵalim: - Armysyzdar qurmetti ustazdar, qonaqtar jáne natýralıser!
«Dárýmender – densaýlyq kepili» dep atalatyn keshimizdi ashyq dep jarıalaımyz.
Elbasymyz «Bilimdi urpaq - bolashaq» degen. «Bilimsizdiń kúni ǵarip, bilimdiniń túni jaryq» demekshi sóz kezegin «Kókónis ósirý» úıirmesiniń oqýshylaryna berelik.
1 – oqýshy: - Mássaǵan! Myna qyzyqty qarańyz, kókónister bir – birimen aıtysyp jatyr eken. «Men paıdalymyn» dep shý shyǵaryp jatyr.
Asqabaq: - Men baqshadaǵy eń iri kókónispin. Úlken bolǵandyqtan baqshada kóp oryn alamyn, salmaǵym 16 kg jetip, aıazyńa pysqyrmaı jata beremin. Ortalyq Azıada menen ártúrli buıymdar, ydystar jasaǵan. Adamǵa qajetti kókónispin.
2 - oqýshy: İshi sary, syrty qatty,
Dáni – dári, dámi tátti.
Pisirip jeseń as - tamaq,
Onyń aty – asqabaq.
Domalaǵan dáý ózi,
Qushaǵyńa syımaıdy.
Kúzge deıin baqshada,
Sýyq túse jınaıdy.
Oramjapyraq keledi
Dámdi bolsyn deseń
Oramjapyraqty eger,
Jazdaı sýar ony,
Jatpasyn shóldep beker.
Oramjapyraq ta seniń
Eńbegińdi óter.
Oramjapyraq: - Sen keremet emessiń, biraqta maqtana ber, asqabaq. Men de kishkentaı emespin, bárine de belgilimin.
Asqabaq: - Onda nege seni bulaı ataǵan?
Oramjapyraq: - Ejelgi egıpettikter meni qatty jaqsy kórgen. Adamdardyń as qorytý múshelerine óte paıdalymyn. Qys boıy meni tuzdap saqtap qoıyp, taǵamǵa qajettti dárýmenderim úshin qoldanady. Sondyqtan men keremet kókónispin. Basqasyna qaraǵanda qıar sıaqty kishkentaı emespin.
Qıar keledi.
Qıar: - sopaqshy kók óńim bar,
Paıdaly, móldir sólim bar.
Pisken kezde jıarsyń,
Meniń atym – qıarmyn.
Qazir uzyn sabaǵym
Jan – jaǵyma taraıdy.
Qol ustasqan baladaı,
Baqshany alyp barady.
- Árıne, basqa kókónisterge qaraǵanda men dárýmenderge baı emespin, sonda da men súıikti kókónispin. Qysta da, jazda da barmyn. Ejelgi Egıpette baı adamdar shyryn jasap, ártúrli aýrýlarǵa paıdalanǵan. Teriniń qartaımaýyna kómektesemin. Jáne qazirgi kezde kosmetıkaǵa da qoldanady.
Qyzanaq keledi.
Qyzanaq: - Nemene báriń ony renjite berechińder? Men de kishkentaı bolsam da adamdarǵa paıdalymyn.
Asqabaq: - sen de maqtanǵyń kelip tur ma?
Qyzanaq: - Jo – joq, men ózimniń otanym Perýdi maqtan tutamyn. Kóptegen dárýmenderge baımyn, máselen, A dárýmeni jetispese adam aǵzasy ósýi baıaýlaıdy.
Ásem, názik kóriktimin,
Kókteı jeýge bolmaıdy.
Salatqa meni qosqanda
Qıar qasymnan qalmaıdy.
Qyp – qyzyl bop pisemin,
Jáshikke laqtyryp salmaıdy.
Jarylyp qalam óıtkeni,
Kótermeımin ondaıdy.
Kartop keledi.
Kartop: - Áı, qoıyńdar! Adamnyń ekinshi nany atansaqta kókiregimizdi kermeı – aq typ – tynysh jatyrmyz ǵoı!
Ylǵaldy topyraq mekenim,
Sol jerde jaqsy ósemin.
Jegende jaqsy toıasyń,
Uraǵa salyp qoıasyń:
Men ekinshi nanmyn!
- Meni eń alǵash 1537 jyly bildi. Golandıanyń İ Petr 1700 jyly shamasynda
Reseıge ákelindi. Quramymda 14 – 24 % krahmal bar. 200 – ge jýyq ártúrli taǵam ázirlendi. Meni de ártúrli ataıdy. Otanym – Ońtústik Amerıka.
Qyzyl burysh: - oı, kartop, men bilmegem ǵoı, ekeýmiz jerles ekenbiz ǵoı. Men de Ońtústik Amerıkadanmyn. Meni Hrıstofor Kolýmb ákeldi. Dárýmenderge óte baımyn. Eger kókónister arasynan jarys ótse, men chempıon ataǵyn alýshy edim. Bireýin karotın úshin, endi bireýin A dárýmeni úshin alar edim, óıtkeni ol teri aýralaryna paıdaly, mende de S dárýmeni bar. Eger de kimde - kim meni taǵamǵa paıdalansa, ol adam kóp ómir súredi.
Sarymsaq: - eger burysh ózin óte paıdalymyn, bárine qajettimin dese, onda men týraly aıtyp keregi de joq.
Mensiz astyń dámi joq,
Kúldire almaımyn jylaısyń.
Ashshy bolsam da meni
Bazardan jıi suraısyń.
Túshkirseń, pysqyrsań
Men shıpa bolamyn.
- Ózime tán ıisim bar, quramymda 20 – 27 % polısaharıd, nárýyz 7 – 28 %, S dárýmeni bar. Bakterıalardy joıyp jiberetin efır maıyn medısınada qoldanady. Qshpa zat, fıtosıdter de bar. Sondyqtan juqpaly aýralarǵa qarsy apıdalanady.
Burysh: - Seniń Otanyń qaı jer?
Sarymsaq: - Azıada týdym. Biraq Eýropa men Afrıkada tqramyn. Orta ǵasyrlarda batyrlar meni keýdelerine tumar ǵyp taǵyp júrgen. Óıtkeni men ártúrli oqtan, sadaqtyń oǵynan qorǵap júrgenmin.
Pıaz keledi de sarymsaqtyń qasyna turady.
Asqabaq: - Sen nege sarymsaqtyń qasyna turasyń? Sender dossyńdar ma?
Pıaz: - Biz dos qana emespiz, aǵaıyndymyz. Meni Bizdiń dáýirimizge sheıin bilgen. Ejelgi Rımde soldattarǵa batyrlyq pen kúsh beredi dep eseptegen. Ártúrli aýralarǵa, tumaýǵa, tis aýyrǵanda, chýma aýrýyna qarsy paıdalanyp, emdelgen. Mysyrlyqtar táńir jaratqan ósimdik dep erekshe qasterlegen.
Qıar: - Sen nemenege qyp - qyzyl bolyp isinip tursyń? Óziń týraly eshteńe aıta almaı qályp tursyń ba?
Qyzylsha: - Jerorta teńizinde dúnıege keldim. Qyzylshanyń da ártúrlisi bolady. Kóbinese Iranda, Jerorta teńizi, Kaspıı teńiziniń jaǵalaýynda, Indıa men Qytaıda kezdesedi.
Jemtamyrymda óte kóp qant bar, ony eshkim bilgen joq. 1747 jyly nemis hımıgi Markgraf qyzylsha quramynda qant baryn tapqan. 1799 jyly Fras Ahard birinshi ret birneshe kg qant alǵan. Qdan ári Reseıge qtkizdi. Men qazirgi ýaqytta 3 - oryndamyn. Tynyshtandyratyn dári retinde balalardyń júıke júıesine paıdalanady.
Sábiz: - Sary, dámdi, uzynmyn,
Jer astynda tyǵylǵan.
Tartsań shyǵa kelemin,
Ósip turǵan burymnan.
Kúzde qazyp alasyz,
Tamaqqa da salamyz.
Eger meni kóp jeseń,
Bıik, uzyn bolasyz.
Sábizdiń mádenı daqyldarǵa jatqyzylýy – bizdiń zamanymyzǵa deıingi 2000 – 1000 jyly. Otanym – Jerorta teńizi, odan ol barlyq jerlerge taratyla bastady. Quramy dárýmender – vıtamınderge óte baı. A, V, S, K, D, E, sonymen qosa mıkroálementter de bar, kobált, temir, ıod, mysqa da baı. Sadat jasaýǵa, taǵamdarǵa paıdalanady.
Baklajan: - Meniń otanym – Indıa. Arabsha badınshash, badanjan dep ataıdy. Erte kezde óte ashshy bolǵan. Meni eshkim jeı almady. Pisirilgen baklajandy arabtar tis aýyrǵanda basyp emdegen. Eýropaǵa VI ǵasyrdyń aıaǵynda keldim. Meni baǵalaý úshin 300 jyl kerek boldy. Qazir meni ártúrli taǵamdarǵa qoldanady. Quramymda nárýyz, maı, kálsı, fosfor, temir jáne tuzdar bar.
Medısınada baýyr aýyrǵanda qan quramyndaǵy zıandy holesterındi azaıtý úshin qoldanady. Ońtústik Qazaqstan oblysynda mol ósiriledi.
Petrýshka: - Men Ispanıada týdym. Ejelgi Egıpette meni tanyp bile bastady. Ol jaqta jamandyqtyń rámizi dep ataǵan. t sebet tolǵan petrýshka bolsa jáne ony qarsy kezdestirgende adamdar jamandyq shaqyrady degen eken.
Askók: - Jap – jasyl shópke uqsaǵan,
Askóktiń sabaǵyn jeısiń.
Ol qosylǵan salat, tamaqtyń,
«Dámdisin - aı» deısiń.
- Biz ekeýmiz týyspyz, biraq baqshaǵa ártúrli jolmen kelemiz. Kókónis qataryna ońaı qosylǵan joqpyn. Orta ǵasyrda men sondaı qajetti dárilik ósimdik bola bastadym, sosyn búırek aýyrǵanda, saryaýrýǵa paıdalandy. Qazirgi kezde bárine belgilimin.
4 – oqýshy: - Kókónister aıtysy uzaqqa sozyldy. Bireýi «táttimin», bireýi «óte qajettimin» dese, endi bireýi «emdik qasıetim bar, sondaı paıdalymyn» dep jatyr.
Baqsha ıesi kelip kókónisterdi jınaýǵa kiristi.
5 – oqýshy: - Barlyǵyń da demdisińder,
Shyrqap aıtar ánimsińder.
Kóz toımaıtyn keremetter,
Dastarhannyń sánisińder!
Án: «Dastarhan»
Muǵalim: - «Birinshi baılyq - densaýlyq» degen halyq maqaly beker aıtylmasa kerek. Adam balasy erte zamannan – aq densaýlyq úshin kúres júrgizip keledi. Osymen «Dárýmender – densaýlyq kepili» dep atalatyn qoıylymymyz aıaqtaldy. Sizderge kórip tamashalaǵandaryńyzǵa kóp rahmet aıta otyryp, zor densaýlyq jáne dastarhandaryńyzǵa kókónisterge toly bolsyn demekpin! Keshimizdi ártúrli saıystarmen jalǵastyramyz.
1 «Jumbaqtar» saıysy
2 «Sýret» saıysy
3 «Kim kóp oılap tabady?» saıysy (Kókónisterdi ustap atyn aıtqyzý, kózi baılaný kerek.)
Árbir durys jaýapqa kókónister sýreti bar jetondar taratylady. Jeńimpazdardy sońynda syılyqtar berip quttyqtaıdy.
You Might Also Like
-
Maqsaty: Oqýshylardy jazbasha baılanystyryp sóıleýge, jazbasha tilin qalyptastyrý, oqyp bergen mátinniń mazmunyn, negizgi kezeńderin qaldyrmaı jazýǵa úıretý; logıkalyq oılaý qabiletin, este saqtaý, ze...
-
Maqsaty: 1. Jeltoqsan oqıǵasynyń arqasynda táýelsizdikke jetý jolynda talaı bozdaqtarymyzdyń jalǵan aıyppen sheıit bolǵandaryn, táýelsizdikti baǵalaı bilý kerektigin jete uǵyndyrý, oqýshylardyń dúnıe...
