InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Men oqýshymyn
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylardy bilimge degen qushtarlyǵyn, izdenimpazdyǵyn, bilim deńgeıin tekserý
Damytýshylyq: Oqýshylardyń teorıalyq oılaýyn, sóıleý tilin damytý.
Tárbıelilik: Oqýshylardyń uıymshyldyqqa, dostyqqa, adamgershilikke tárbıeleý
Kórnekiligi: Slaıd
Jospary:
İ. Kirispe
Bilim kerek bárine
İİ. Oqýshy anty
Oqýshy erejesi
Oqýshynyń sabaqtaǵy mindetteri
İİİ. Kórinis «Kim kináli»
İV. Ozyq oıly oqýshy
V. Qorytyndy

Bilimdi, tárbıeli urpaq - el keleshegi
Oqýshylar búgingi ashyq tárbıe saǵatymyzdyń taqyryby: «Men oqýshymyn»Iaǵnı senderdiń mektepke kelgendegi maqsattaryń bilim alý.
Bilim - tárbıeleý men oqytýdyń úzdiksiz úrdisi. Bilim arqyly adamdardy, aınala otany, ǵaryshty, álemdi tanısyńdar, óz tabystaryńdy, jetistikterińdi kórsete alasyńdar, qoǵamǵa qyzmet etesińder.
. Egemendi elimizdiń bolashaǵy - bilimdi urpaq
Ol úshin bilim qajet. Qazir sender jassyńdar jáne tolyq múmkindikterin bar. Sondyqtan da tynbaı eńbektenip bilim alýlaryn kerek.

İİ Bilim kerek bárine
Oqý bilim bulaǵy – bilim ómir shyraǵy —
- Oqý arqyly adam boıynda bilim jınaqtalady. Oqý bilimniń bulaq kózi bolyp tabylady. Shyraq barlyq ýaqytta da aınalaǵa nur sáýlesin shashyp turady. Sen de bilimdi bolsańdar ómirde shyraq sıaqty jarqyraısyńdar.

1. Jansaıa
Mektep qamqor anamyz,
Oqyp bilim alamyz
Ónerpaz bop ósetin,
Biz oqýshy bolamyz
Mektep anam búginde
Mektep altyn bosaǵam
Mektep bergen bilimmen
Marqaıady Jas ulan

2. Máýlen
Kitap bilim bulaǵy
Bilim ómir shyraǵy
Osy maqal mánisi
Qalaı dep inim surady
Bolǵyń kelse bilimdi
Kitappen dostas máńgilik
Jadynda bilim jańǵyryp
Oıatar sana sezimdi
Tanyrsyń jatty ózińdi
Asharsyń sóıtip kózińdi

3. Arýjan
Alaqaı - aý, Alaqaı!
Alaqaı - aý, Alaqaı!
Budan bylaı men endi,
Emespin jaı balaqaı
Osydan da kólemdi
Oqı alam óleńdi
Bardym men mektepke
Oqýshymyn en endi!

4. Dastan
Korabldi basqaryp, Kók júzinde samǵasam.
Taýdy buzyp tas jaryp,
Muhıttardy jalǵasam.
Tabyndyrar bar eldi,
Ǵajap elder sala alsam
Jasartatyn ájemdi
Dári oılap taba alsam.

İİİ Oqýshy anty
Men Qazaqstan azamaty, súıikti Otanym Qazaqstannyń dúnıe júzindegi aldyńǵy qatarly ádiletti, órkenıetti el bolý úshin sapaly bilim alamyn.
Týǵan halqymnyń ata - dástúrin jalǵastyramyn. Memleketimniń Prezıdentin qurmetteımin. Ata Zańdy buljytpaı oryndaımyn..
Elimniń týyn, Ánuranyn ana tilin keleshekke joldama beretin Altyn uıa mektebimizdi syılap, qasterleımin, dep - ant etemin.

Oqýshy erejesi
1. Qýanysh: Aı kún attaryn qazaqsha ataý, ony júzege asyrý.
2. Jarbol. Qazaqsha amandasý (uldar kóshede, mektepte, úıde «Assalaýmaǵaleıkým»dep qos qoldy berip sálemdesý. Qyzdar sál eńkeıip, «Sálemetsiz be?»- deý)
3. Maǵjan:. Ysqyrmaý, aıqaılap sóılemeý, báseń til qatý. Ákeńdi, shesheńdi - dep balaǵattaý dórekilik ekenin este saqtaý
4. Nurbaný: Qyzdar shashty ósirý kespeý. Qyz ernin, betin, kózin boıamaý
5. Raýan: Úlkenniń jolyn kespeý.
6. Aqnıet: Úlkenniń atyn atamaý.
7. Nurbek: Úlkenge únemi «siz»- dep sóıleý.
8. Erbolsyn: 8 - synypqa deıin er balalar únemi shashty qyrǵyzyp alǵyzý.
9. Rústem: Ózine kórsetilgen qyzmetke iltıpatpen, raqmet aıtýdy umytpaý.
10. Aqerke: Ajyrasar, qoshtasar sátte «saý bolyńyz, kezdeser kún jaqyn bolsyn»- dep, adal tilek, aq nıet bildirý.
11. Ásel: Qyzdar úshin ul balalardy «ıt - shoshqa, ıttiń balasy»dep balaǵattamaý.
12. Aıdaı: Urlyq jasama, ósek, ótirik aıtpaı, ondaılar ulttyq namysy qorlaǵan bolyp shyǵady.

Oqýshynyń sabaqtaǵy mindetteri
1. Qýanysh: Oqýshy mektepke sol kúni bolatyn pánder boıynsha oqýlyǵyn, dápterin, qural - jabdyqtaryn ákelýi tıis.
2. Jarbol: Ol sabaqqa muǵalimnen buryn kirip, sabaqqa ázirlenýi tıis jáne synyptan muǵalimnen keıin shyǵady.
3. Maǵjan: Muǵalim synypqa kirgende, shyqqanda ornynan turyp iltıpat kórsetedi.
4. Raýan: Sabaq barysynda muǵalimniń túsindirýin muqıat tyńdap, kedergi keltirmeý kerek.
5. Aqnıet: Muǵalim suraǵyna tolyq mazmundy jaýap berý kerek.
6. Nurbek: Jaýap berý kezinde ornyna turyp, partadan shyǵyp turady.
7. Erbolsyn: Muǵalimge baǵasyn qoıý úshin kúndeligin aparady.
8. Aqerke: Sabaq barysynda syrtqa shyǵý óte qajet bolǵan jaǵdaıda muǵalimnen ruqsat suraıdy.
9. Rústem: Árbir oqýshy kezekshilik jumysyn, ıaǵnı sabaqqa bor, taqta súrtkish ázirleıdi.
10. Nurbaný: Árbir oqýshy óziniń otyrǵan ornyn taza ustaýǵa mindeti bolyp tabylady.
11. Ásel: Synypta, zalda júrgende aıqaılama, júgirmeı, zaldyń sol jaǵymen júrgizý kerek.
12. Aıdaı: Synyptaǵy, zaldaǵy kórnekilikterdi, atalarymyzdyń sýretterin búldirmeýimiz kerek.

Kórinis «Kim kináli»
Aqerke Arýjan Maǵjan Nurbaný

Ozyq oıly oqýshy
1. Tuńǵysh álippe oqýlyǵyn kim jazdy?
2. «Baı bolsań halqyna paıdań tısin»- dep bata bergen kim?
3. Bir januıadaǵy aǵaıyndy eki jigittiń árqaısysynyń bir apasy, bir qaryndasy bar?
4. Muz aıdynynda 12 bala syrǵanap júr edi. Eki ul úıine ketti de, bes qyz keldi. Endi neshe bala syrǵanap júr?
5. 1jyl neshe aı bar?
1apta neshe kún bar
1dm neshe santımetr bar?
6. Mátin degenimiz ne? Neshe túri bar?
7. Sóılem degenimiz ne?
8. Adamǵa kerek 5 qajettilikti ata.
9. Aýa qaı jerlerde turady?

«Qara jorǵa» bıi
Shyǵarmashylyq jumys
Bilim alýǵa kómegin tıgizgen ata - anańa, ustazdaryńa synyptastaryńa qandaı tilek aıtar edińder? Bir - bir tilek.
Ata - anamen jumys
1. Balańyzdyń boıynan mektepke kelgen keıin qandaı ózgerister baıqadyńyz?
2. Balalaryńyzǵa qandaı tilek aıtar edińiz?

Qorytyndy
Oqýshylar HHİ – ǵasyr – bilim ǵasyry
Táýelsiz elimizdiń tiregi – bilimdi urpaq. Ótkenimizdi túsinetin, bolashaǵymyzdy senimmen qaraıtyn azamat bolyp ósińder.
Búgingi tárbıe saǵatymyzdy Júsip Balasaǵunnyń «Qutty bileginen»úzindi oqyp aıaqtaımyn.
Aqyl kerek bilim tańdap alarǵa,
Bilim kerek iske jaqsy qararǵa
Aqyl shyraq, qara túndi ashatyn,
Bilim jaryq, nuryn saǵan shashatyn
Bilikti tyńda aqyldyń bulaǵy
Bilimdi sóz – shyryn jannyń qunary
Tárbıesiz bala bilim uǵar ma?
Olaı bolsa, ýysyńnan shyǵarma
Tartar kúıik, et keskendeı etinen
Qatty tártip kórse bala kúninde
Ómirimen qýantady túbinde
Kórnekilikterdi tanystyrý:

«Men oqýshymyn»- atty ashyq tárbıe saǵatymyzdy aıaqtaımyz.
Qurmetti ata - analar ýaqyttaryńyzdy bólip kelgenderińizge kóp - kóp raqmet Oqýshylar jaqsy qatysqandaryńyz úshin bárine raqmet!

Qyzylorda oblysy, Aral aýdany,
Aralqum stansasy № 61 orta mektebiniń
bastaýysh synyp muǵalimi
Seralıeva Gýlmarıam Karjaýbaevna