Mendeleev jasaǵan perıodtyq zań jáne hımıalyq elementterdiń perıodtyq júıesi
Sabaqtyń taqyryby: «D. I. Mendeleev jasaǵan perıodtyq zań jáne hımıalyq elementterdiń perıodtyq júıesi. Atom qurylysy» taraýy boıynsha qaıtalaý sabaǵy. (slaıd túrinde)
Sabaqtyń maqsaty:
1. Oqýshylardyń D. I. Mendeleev jasaǵan perıodtyq júıesi, atom qurylysy, D. I. Mendeleevtiń ómiri, perıodtaǵy ár túrli elementterdiń sıpattamasy týraly bilimderin qorytyp, bekitý.
2. Oqýshylardyń perıodtyq sıstema jaıly, onda ornalasqan elementter jaıly bilimderin jetildire otyryp, ár túrli deńgeıdegi tapsyrmalar arqyly damytý.
3. Perıodtyq júıedegi hımıalyq elementterdiń adam ómirinde, tirshilik áreketinde, jurmys jaǵdaıynda qanshalyqty tereń áseri bar ekenin túsine bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: qaıtalaý, pysyqtaý, qorytyndylaý, saıys.
Sabaqtyń ádisi: Suraq - jaýap, esepteý, logıklyq oılaý, ınterbelsendi taqtanyń múmkindikterin paıdalaný.
Kórnekiligi: ınterbelsendi taqta, qosymsha kesteler, túrli - tústi jetondar.
Sabaqtyń kezeńderi:
I. Uıymdastyrý kezeńi:
1. Amandasý sáti.
2. Kezekshiniń aqpary.
3. Qorytyndy sabaqqa daıyndyq.
4. Topqa bólý.
II. Pysyqtaý, qaıtalaý.
1. Hımıa álippesi.
2. Kim jyldam?
3. Logıkalyq oılaý.
4. Maǵnany ash.
5. Hımıalyq dıktant.
6. Hımıkter qataryna qabyldaý.
III. Qorytyndylaý.
1. Qorytyndy.
2. Baǵalaý.
3. Úıge tapsyrma.
Sabaqtyń barysy:
Oqýshylardan hımıalyq elementterdiń atom qurylysy neden turatynyn suraý. Olar kezekpen: elektron, neıtron, proton ekenin aıtady. Osyǵan súıene otyryp, olardy topqa bólemin.
Oqýshylardy topqa bólý:
1 top «Elektron»
2 top «Proton»
3 top «Neıtron»
I - tapsyrma: «Hımıa álippesi»
Taqtaǵa Perıodtyq júıeniń kestesi ilinedi.
«San ǵasyr jete almaǵan baıtaq arman,
Negizi bul álemniń shaıqap alǵan.
63 elementti zerttep bilip,
Kezinde Mendeleev zań ǵyp jazǵan.»,- deı kele D. I. Mendeleev jasaǵan perıodtyq júıege sıpattama berý.
II - tapsyrma: «Kim jyldam?»
Energetıkalyq deńgeıshelerge ornalastyryp, onyń oksıdin, qyshqylyn, tuzyn berilgen kestelerge jazý. Shashyrap jatqan sandar men tańbalardy jınaqtap, durystap tıisti ornyna qoıý.
Lezdemelik suraqtarǵa ınterbelsendi taqtanyń múmkindikterin paıdalana otyryp, uıashyqtarǵa ornalastyrý.
1) Mendeleev qaı jyly ómirge keldi? (1834)
2) Týǵan kúni (8 aqpan)
3) Otbasynda neshe bala? (7 bala )
4) Peterbýrgtegi pedagogıkalyq ınstıtýtty altyn
medalmen qaı jyly bitirdi? (1857)
5) Perıodtyq zań qaı jyly ashyldy? (1869)
6) Ol kezde neshe element belgili boldy? (63)
7) Ol aldyn ala qaı elementterdi boljady? (21, 31, 32)
8) Qazirgi kezde neshe element belgili? (118)
9) Qaıtys bolǵan jyly? (1907)
10) Qaıtys bolǵan aıy? (2aqpanda)
11) Ol kezde neshe jasta edi? (73)
12) Mendeleevtiń qurmetine atalǵan elementtiń nómiri? (101)
Sabaqtyń maqsaty:
1. Oqýshylardyń D. I. Mendeleev jasaǵan perıodtyq júıesi, atom qurylysy, D. I. Mendeleevtiń ómiri, perıodtaǵy ár túrli elementterdiń sıpattamasy týraly bilimderin qorytyp, bekitý.
2. Oqýshylardyń perıodtyq sıstema jaıly, onda ornalasqan elementter jaıly bilimderin jetildire otyryp, ár túrli deńgeıdegi tapsyrmalar arqyly damytý.
3. Perıodtyq júıedegi hımıalyq elementterdiń adam ómirinde, tirshilik áreketinde, jurmys jaǵdaıynda qanshalyqty tereń áseri bar ekenin túsine bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: qaıtalaý, pysyqtaý, qorytyndylaý, saıys.
Sabaqtyń ádisi: Suraq - jaýap, esepteý, logıklyq oılaý, ınterbelsendi taqtanyń múmkindikterin paıdalaný.
Kórnekiligi: ınterbelsendi taqta, qosymsha kesteler, túrli - tústi jetondar.
Sabaqtyń kezeńderi:
I. Uıymdastyrý kezeńi:
1. Amandasý sáti.
2. Kezekshiniń aqpary.
3. Qorytyndy sabaqqa daıyndyq.
4. Topqa bólý.
II. Pysyqtaý, qaıtalaý.
1. Hımıa álippesi.
2. Kim jyldam?
3. Logıkalyq oılaý.
4. Maǵnany ash.
5. Hımıalyq dıktant.
6. Hımıkter qataryna qabyldaý.
III. Qorytyndylaý.
1. Qorytyndy.
2. Baǵalaý.
3. Úıge tapsyrma.
Sabaqtyń barysy:
Oqýshylardan hımıalyq elementterdiń atom qurylysy neden turatynyn suraý. Olar kezekpen: elektron, neıtron, proton ekenin aıtady. Osyǵan súıene otyryp, olardy topqa bólemin.
Oqýshylardy topqa bólý:
1 top «Elektron»
2 top «Proton»
3 top «Neıtron»
I - tapsyrma: «Hımıa álippesi»
Taqtaǵa Perıodtyq júıeniń kestesi ilinedi.
«San ǵasyr jete almaǵan baıtaq arman,
Negizi bul álemniń shaıqap alǵan.
63 elementti zerttep bilip,
Kezinde Mendeleev zań ǵyp jazǵan.»,- deı kele D. I. Mendeleev jasaǵan perıodtyq júıege sıpattama berý.
II - tapsyrma: «Kim jyldam?»
Energetıkalyq deńgeıshelerge ornalastyryp, onyń oksıdin, qyshqylyn, tuzyn berilgen kestelerge jazý. Shashyrap jatqan sandar men tańbalardy jınaqtap, durystap tıisti ornyna qoıý.
Lezdemelik suraqtarǵa ınterbelsendi taqtanyń múmkindikterin paıdalana otyryp, uıashyqtarǵa ornalastyrý.
1) Mendeleev qaı jyly ómirge keldi? (1834)
2) Týǵan kúni (8 aqpan)
3) Otbasynda neshe bala? (7 bala )
4) Peterbýrgtegi pedagogıkalyq ınstıtýtty altyn
medalmen qaı jyly bitirdi? (1857)
5) Perıodtyq zań qaı jyly ashyldy? (1869)
6) Ol kezde neshe element belgili boldy? (63)
7) Ol aldyn ala qaı elementterdi boljady? (21, 31, 32)
8) Qazirgi kezde neshe element belgili? (118)
9) Qaıtys bolǵan jyly? (1907)
10) Qaıtys bolǵan aıy? (2aqpanda)
11) Ol kezde neshe jasta edi? (73)
12) Mendeleevtiń qurmetine atalǵan elementtiń nómiri? (101)
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
